) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Priit Vaarma ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Priit Vaarma võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Pank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-41670 KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 02.01.2008.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx ja 03.04.2008.a sõlmitud laenulepingu lisast nr 1 (edaspidi Leping), milledes kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt alates 2008.a juunikuust ei täitnud ja seda vaatamata hageja 01.10.2008.a meeldetuletusele. 01.04.2009.a saatis hageja kostjale kirja, milles teatas Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, kui kostja võlgnevust hiljemalt 28.04.2009.a ei tasu. Hageja antud tähtajaks kostja võlga ei tasunud ning 20.05.2009.a lõpetas hageja Lepingu ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 107 042.67 krooni põhivõlga, 20 528.31 krooni intressi ja 6133.73 krooni sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõuab kostjalt nende summade tasumist, lisaks ka sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg-te 1 ja 3 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue laenulepingust tuleneva põhivõla, intressivõla ja viiviste saamiseks hagis nõutud ulatuses viisil ja ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse kohaselt 12 500 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu. Vajadus sellise kulu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.