KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2. detsember 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-1039 Tsiviilasi A.P. hagi N.O.i vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.P., lepinguline esindaja advokaat Alla Raudsepp Kostja N.O., lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kohtuistungi toimumise aeg 19. november 2009.a Rahuldada A.P. hagi. RESOLUTSIOON Välja mõista N.O.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, millele lisandub kehtiv tulumaks (aastail 2008 ja 2009 21%) alates 1. jaanuarist 2008.a igakuuliselt lapse A.P. (sünd. xx xx xxxx.
- a)ülalpidamiseks A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks 10 000 (kümne tuhande) krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Tsiviilasi nr 2-08-1039 Kohtule 08.01.2008.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1), eelmenetluses esitatud hagiavaldusena vormistatud avalduse (tl 32-33), hagi eseme muutmise avalduse (tl 77-79), tõendite esitamise kaaskirja (tl 103-104) ning 18.06.2009.a ja 19.11.2009.a eel- ja kohtuistungil täpsustatu kohaselt sündis hageja A.P. ja kostja N.O.i kooselust xx xx xxxx.a poeg A.P.. Laps elab koos hagejaga ja on tema kasvatada. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest alates 2007.aasta oktoobrist osa võtnud, v.a detsembris 2007.a, mil ta kandis 3000 krooni elatusraha hageja arvele. Lapse vajadused ja neid kinnitavad tõendid on igakuiselt järgmised: - toiduraha 1500 kr (arved tl 105); - hügieenitarbed (pesupulber, seebid, šampoonid, kreemid, nuustikud, hambaharjad, hambapasta ja mähkmed jne) 500 kr (arved tl 105); - riided ja jalanõud 1000 kr (arved tl 106-108); - mänguasjad ja raamatud kokku 250 kr (arved tl 109-111); - kultuuriüritused ja kingitused (sünnipäevad, peod, teatrietendused, ujumine) 150 kr (augustis 2009.a xxxxxxxxx sõidu piletid tl 112-113); - transpordikulud 400 kr (arved tl 114); - eluasemekulud (korteriüür, elekter, vesi jm kommunaalteenused) 1800 kr (üürileping l 115-116, elektriarve tl 117); - mööbel, voodiriided, tekk, padi, linad, käterätid jne 400 kr (tšekid tl 118); - lapse jalgratas, suvekäru, kelk, jt tarbe- ning spordi- ja vaba aja esemed 400 kr (käru ostutšekk tl 119); - ravimid (vitamiinid, allergiarohud) 130 kr (arved tl 120-121). Kokku on hageja arvates lapse vajadused seega 6530 krooni kuus, millest pool summat ehk kostja osa peaks olema 3265 krooni, millele lisandub tulumaks (hageja peab seda tasuma) 685.65 krooni. Tegelikult lisandub eelnevale ka lasteaiakulu, sest 2009.a sügisest käib laps xxxxx xxxxxxx Lasteaias, mille osalustasu ja toiduraha on kokku 802 krooni (tõendid tl 148153). Seega on lapsele hädavajalik elatis vähemalt 4000 krooni kuus. Hageja kinnitusel on tema esitatud tõendid lapse vajaduste osas isegi suurematele summadele. Oma varalise seisundi kohta on hageja avaldanud, et ta on saanud vanemahüvitisena 3909 krooni kuus ajavahemikus jaanuarist 2008 jaanuarini (k.
- a)2009, lisaks saab ta lapsetoetust 900 krooni igakuiselt ning sai ka 300 krooni detsembris 2007.a. 2009.aastal on ta tööl käinud veebruaris ja märtsis, mil sai kokku töötasu 7400 krooni. Hetkel hageja ei tööta, kuid 2010.aastast asub tööle. Hagejal ei ole sõidukit, ta kasutab isa autot, samuti puudub tal korter. Hagejal on 0,85 ha maad xxxxxx külas xxxxxxxxx Kostja küll hetkel ei tööta, kuid töötas 2008.aastal AS-s xxxx xxxxxxxxxxxx, hiljem xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx OÜ-s, kuid on lahkunud töölt ja võtnud end töötuna arvele, et tõendada sissetuleku puudumist. Hageja ei pea seda vabandatavaks asjaoluks ning leiab, et kostja käitub vanemana vastutustundetult. Kostja oli 2009.a aprillis proovitööl OÜ-s xxxxxxxx (tl 81), kuid tuli sealt ära, sest teda ei rahuldanud pakutav töötasu, kuigi sellele lisanduv tulemuspalk olnuks kordades suurem. Kostja pangakonto väljavõtted näitavad, et tal jätkub vahendeid hotellides ööbimiseks, samuti on ta saanud 2009.a metalli müügist tulu ja teinud endale sularaha sissemakseid. Hagejale ei ole usutav, et kostjal puuduvad vahendid poolte ühise lapse ülalpidamiseks ning tal peab olema ka muud tulu peale töötuskindlustushüvitise maksete. Eelneva põhjal palub hageja (kohtuistungil täpsustatuna) kostjalt välja mõista elatisena 2175 krooni igakuiselt alates 01.01.2008.a poolte ühise lapse A.P. ülalpidamiseks, samuti palub hageja lisada nimetatud summale summa, mis vastab igakordselt kehtivale tulumaksumäärale (2009.a 21% ehk kokku 2631.75 krooni). Hageja palub tunnistada kogu makstav elatis viivitamata täidetavaks ja kinnitab, et ka hagi tagamise korras (kohtu 28.05.2009.a määrusega 2
(6)Tsiviilasi nr 2-08-1039 kohustati kostjat maksma lapse ülalpidamiseks elatise 2175 krooni kuus) ei ole ta kostjalt raha saanud. Kostja vastuväited, esitatud tõendid Kostja N.O. võtab oma kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides (tl 48-49, 70-71, 123-125 ja 134-136) ning eel- ja kohtuistungil selgitatu kohaselt hagi osaliselt õigeks, nõustudes elatise väljamõistmisega summas 2175 krooni alates 01.01.2008.a. Kostja ei pea õigeks minimaalsele elatise määrale tulumaksu lisamist, selgitades, et tulumaksu maksab hageja elatiselt vaid töötades, kuid hetkel hageja ei tööta. Hageja sisulistele väidetele on kostja esitanud järgmised vastuväited ja seisukohad: Lapse igakuised vajadused: - toidukulude osas leiab kostja, et nõustuda saaks 900 krooniga, hageja esitatud tõendid kinnitavad hageja ja tema lapse kulutusi nt augustis 2009.a 63 krooni päevas; - hügieenitarvete vajadusi hindab kostja maksimaalselt summas 325 krooni; - riietele ja jalanõudele kulub hageja esitatud tõendite kohaselt kokku 171 krooni, kostja nõustub vajadusega 250 krooni; - mänguasjade osas nõustub kostja kokku summaga 170 krooni, raamatute ja õppevahendite kulusid on kostja arvestanud kokku 50 krooni; - kultuuriüritustele ja kingitustele on kostja pidanud lapsele vajalikeks kulutusteks 100 krooni (tõendatud 55 krooni); - transpordikulude osas nõustub kostja 50-kroonise kulutusega; - eluasemekulude osas lähtub kostja Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud metoodikast ning peab põhjendatuks kulutust 465 krooni. Kostja ei pea õigeks kalli kuuüüriga korteri üürimist, kuivõrd kinnisvaraturul on hulgaliselt odavamaid elamispindu. Üüri tasumine ei ole kostja arvates tõendatud; - mööbli, tekkide-patjade jm kodukulude osas nõustub kostja 150 krooniga; - lapse spordi- ja vaba aja esemete osas on põhjendatud kulutus 170 krooni, mida kostja arvestas juba mänguasjade all; - ravimite osas on kostja nõus kulutusega 55 krooni. Hageja poolt täiendavalt nimetatud lasteaiakulud on kostja hinnangul põhjendatud 655 krooni ulatuses, mis on tegelikult esitatud arvete keskmine summa. Hageja varalise seisundi osas ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid peale selle, et puudub tõend üürimaksete tegeliku tasumise kohta. Samuti kahtleb kostja, kas hageja ei varja oma sissetulekuid, sest korteri üürimine ja lapsele ca 9000 krooni kulutamine ei ole hageja varalise seisundi juures mõeldav. Kostja varaline seisund on tema väitel äärmiselt tagasihoidlik, ta on arvel töötuna alates 05.05.2009 (tl 69). Varasemalt töötas kostja kuni 24.09.2008.a xxxx xxxxxxxxxxx OÜ-s (palgatõend ja töölepingu lõpetamise teade tl 53-54), hiljem kuni 31.12.2008.a xxxxxx xxxxxxxxxxx-xxxxxx OÜ-s (töölepingu lõpetamise teade tl 126). Kostja on oma jooksvate sissetulekute-väljaminekute kohta esitanud konto väljavõtted (tl 155-165), millel kajastuvaid laekumisi (sh summad metalli müügist) ta ei eita. Praegu on tema ainus regulaarne sissetulek töötuskindlustushüvitis 4000 krooni. Kostja peab tasuma xxxxx Pangale õppelaenu tagasimakseid (tl 55-56) igakuiselt 3577 krooni, maksma eluasemearvete eest (elektri ja kommunaalmaksete arved tl 127-128) koos vanematega, tegema tagasimakseid 20.12.2007.a xxxxx Pangast võetud arvelduskrediidilepingust nr 479PEK0707746 (tl 129) tulenevalt summas 240 krooni kuus (selleks on vormistatud eraldi limiidileping – tl 130-131). Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu ta oleks OÜ-st xxxxxxxx ära tulnud, ta on püüdnud leida tööd, sh käinud xxxxx-xxxxxxxxxx ärikoolitusel, kuid senini ei ole midagi leidnud. Sõiduautot ega kinnisvara kostjal ei ole, tal on telefoni kõnekaart, millele kulub 150 krooni 3
(6)Tsiviilasi nr 2-08-1039 igakuiselt. Kostja ei vaidle vastu, et ta ei ole lapse ülalpidamist alates 2008.aastast toetanud, kuid ta ei pea oma varalise seisundi juures seda ka võimalikuks. Kohtu järeldused, kohaldatavad õigusaktid Õigusnormistik Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel võib kohus teise vanema nõudel välja mõista elatise, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PkS § 61 lg 2 kohaselt on elatiseks igakuine elatusraha, mis määratakse kindlaks lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist lähtuvalt. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et nimetatud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda hagi esitamise aja seisust ja sellele vahetult eelnevast (harilikult ca 6-kuulisest) perioodist. Igakuine elatusraha ei või PkS § 61 lg 4 kohaselt olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval aastal (aga ka eelmisel aastal) on 4350:2= 2175 krooni ning millise summaga kostja ka nõustub. Alates 01.06.2005.a kehtiva PkS § 70 lg 2 redaktsiooni kohaselt saab kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kui kohustatud isik ka sel ajal ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seda sätet soovib hageja antud juhul kohaldada. Samas on üldnormiks elatise väljamõistmise algusaja osas PkS § 70 lg 1, mille kohaselt mõistetakse elatis välja elatisehagi esitamisest (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mida tuleb mõista kui elatisehagi lähtuvalt Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 tehtud lahendist, saabus kohtusse 08.01.2008.a). Lapse vajaduste osas leiab kohus, et hageja esitatud arvud on liialdatud ja ka esitatud tõendid neid vajadusi sellises määras ei kinnita, samas ei saa nõustuda ka kostja tehtud vähendustega. Kohtupraktikas on korduvalt viidatud Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika (kättesaadav veebilehel http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1 _.pdf). Nimetatud uuringu (edaspidi uuring) kohaselt on 0-6 aastase terve linnalapse vajadused 1875 krooni kuus, millele võib antud juhul erivajaduse tõttu, lisanduda 63 krooni kuus. Samas saab uuringust lähtuda vaid erinevate kuluartiklite ehk vajaduste proportsioonide määramisel, sest uuringu aluseks olnud materjalid pärinevad aastatest 2000 – 2003, kuid praeguseks on elukallidus olulisel määral tõusnud. Näitena võib tuua uuringus viidatud kulutused lasteasutuste maksudele summas 270 krooni, mis praeguseks on ca kolmekordistunud, seda ka hageja esitatud lasteaiaarvete tõttu. Kohus jagab kostja arvulisi hinnanguid hageja esitatud tõendite kohta lapse vajadustesse puutuvalt, ent silmas tuleb pidada seda, et hageja on riiete, toidu, hügieenitarvete jms ostmisel esitanud mitte arved kogu aasta eest, vaid lihtsalt säilitanud mõned neist. Lähtudes hageja esitatud nimekirjast, tõenditest ja uuringu proportsioonidest, peab kohus põhjendatuks lapse igakuiseid keskmisi vajadusi järgnevalt: - toiduraha 900 kr ehk 30 kr päevas, sest laps saab süüa ka lasteaias; - hügieenitarbed 400 kr (sh mähkmed 250 kr); - riided ja jalanõud 500 kr (uuringu kohaselt 190 kr, samas on hinnad oluliselt kasvanud, laps kasvab ja vajab garderoobivahetust igal aastal); - mänguasjad ja raamatud kokku 250 kr (lapse arengu seisukohalt ei saa olla selles valdkonnas kokkuhoidlik); - kultuuriüritused ja kingitused (hageja väide, et laps vajab nt ujumas käimist, on õige, kuid sellises vanuses lapsed saavad nt veekeskuses üldjuhul tasuta käia) 100 kr; 4
(6)Tsiviilasi nr 2-08-1039 - transpordikulud 100 kr (kindlasti ei ole vältimatu viia last lasteaeda pidevalt autoga, on olemas ka ühistransport, milles sõitmine on lapse osas tasuta, võimalik on ka lasteaiale lähemal elukoha leidmine); - eluasemekulud (korteriüür, elekter, vesi jm kommunaalteenused) 1400 kr (kohtul ei ole alust kahelda esitatud üürilepingu kehtivuses ja maksekohustuses 2500 kr kuus, kõrvalkulude osas kinnitas hageja kohtuistungil, et need jäävad ca 300 krooni piiresse); - mööbel, voodiriided, tekk, padi, linad, käterätid jne 250 kr (uuringu kohaselt 90 kr, samas on hinnad tõusnud ja koduseid riideesemeid (voodiriideid) peab aeg-ajalt vahetama) - lapse jalgratas, suvekäru, kelk, jt tarbe- ning spordi- ja vaba aja esemed 250 kr (kindlasti ei ole mõistlik soetada lapsele kõikvõimalikke spordivahendeid, 3000 kroonist aastas peaks 2-aastasele piisama); - ravimid 130 kr Nimetatule lisandub lasteaiamaks, mis esitatud tõendite keskmise järgi on 655 krooni, sõltuvalt lapse lasteaias käimisest (haigused vms) aga ilmselt põhjendatud ca 750 krooni ulatuses. Seega on lapse igakuised vajadused kohtu hinnangul antud lapse puhul ca 5000 krooni, samas tuleb nõustuda kostjaga, et võimalik oleks oluliselt kokku hoida eluasemekulude arvel (üürisumma on väikese lapsega ema kohta selgelt liiga suur). Siiski ei ole kohtu arvates mõeldav mõistlikult hakkama saada väiksema summaga kui 4000 krooni kuus. Vanemate varalise seisundi osas on kohtu arvates PkS § 61 sätete valguses ilmne, et hageja kui mittetöötava ja regulaarset sissetulekut mittesaava (peale lapsetoetuse) inimese seisund on halvem. See, et kostjal on võlakoorem erinevate laenude näol, ei ole mingiks õigustuseks lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmisele, kostja on 2009.aasta esimeses pooles siiski saanud ligemale 10 000 krooni metalli müügist ning alates juunist 2009.a töötuskindlustushüvitist keskmiselt 4400 krooni kuus (nimetatud summad tulenevad kostja pangakonto väljavõttelt). 2008.aastal oli kostjal töökoht ja mõistlik sissetulek (ca 7000 krooni kuus). Hageja sissetulek 2009.aastal on piirdunud peale lapsetoetuse kahe kuu palga ja ühe kuu vanemahüvitisega. Kohus leiab, et alla kehtiva miinimummäära elatise väljamõistmine antud juhul võimalik ei ole, seda kostja ka ei taotle. Mis puutub tulumaksu lisamisse, siis nõustub kohus hagejaga, et seadusandja mõte elatise miinimummäära kehtestamisel oli siiski see, et elatist saav lapsevanem saaks minimaalse summa netosummana kätte. Riigikohus on korduvalt viidanud tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 tulenevale kohustusele elatist saava isiku poolt tulumaksu maksta (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 ja 3-2-1-93-08), andes sellega mõista, mida PkS § 61 lg 4 regulatsiooni kehtestamisel silmas peeti. Madalama astme kohtud on otsesõnu rakendanud seda põhimõtet praktikas ning mõistnud miinimummääras elatise välja kehtiva tulumaksu lisamisega (hageja on õigesti kohtuistungil viidanud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-07-44311). Seega on hageja esitatud nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada, mõistes alates 01.01.2008.a kostjalt hageja kasuks lapse A.P. ülalpidamiseks välja igakuise elatisena 2175 krooni, millele lisandub tulumaks (mis 2008. ja 2009.aastal oli 21%). Kuna tulumaks muutub edaspidi iga-aastaselt kuni 2012.aastani (tulumaksuseaduse § 4 g 1), siis on kohtu hinnangul õiguslikult võimalik rahuldada hageja nõue määrata elatis põhisummana ja lisades sellele kehtiva tulumaksu (summat arvutamata, selle arvutavad pooled või kohtutäitur ise kehtivast seadusest lähtudes). See on kooskõlas ka seadusandja mõttega, kes elatise miinimummäära on sidunud mitte konkreetse summa, vaid murdosaga muutuvast summast ehk kuupalga alammäärast ning millest lähtudes kohtupraktikas lahendeid tehakse – mõistetakse elatis välja protsendina kehtivast kuupalga alammäärast. Oluline on summa määratavus, mitte niivõrd kindel summa. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-08-1039 Menetluskulud Poolte endi menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kui üldnormi kohaselt jätta nende kanda. Hageja on küll taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid hagilise abieluasja (sh ülalpidamisasja) puhul oleks see mõeldav vaid TsMS § 164 lg 3 sätestatud juhtudel. Kohus ei pea põhjendatuks hageja seisukohta, nagu oleks kostja varjanud kohtu eest oma vara või sissetulekuid. Ta on esitanud kohtule omal algatusel kõik andmed oma töökohtade kohta, samuti pangakontode väljavõtted. Asjaolu, et kostja on teinud oma kontole sularaha sissemakseid, ei ole aluseks kohtu sellekohasele veendumusele. Sissemaksete puhul (mida on tehtud viiel korral) on neile järgnenud lepingu vms alusel summade mahavõtmine kontolt, mis kinnitab kostja väidet, et need on tehtud vaid oma kohustustega viivitusse sattumise vältimiseks. Taotlus otsuse viivitamatu täitmise osas TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata. Hageja taotleb kogu otsuse viivitamata täitmisele pööramist põhjendusel, et alates 01.01.2008.a ei ole kostja elatist maksnud. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole elatist kahe aasta jooksul maksnud ning seda ei ole saadud sisse nõuda ka käesolevas asjas kuni otsuse jõustumiseni kehtiva hagi tagamise määruse alusel, ei ole mõistlikku põhjendust kogu otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kostjal jääb nagunii ilmselt pikaajaliselt elatisraha tasumisega võlgnevusse ja ühekorraga ta vähemalt praeguse varalise seisundi juures seda summat maksta ei suuda. Kohus tunnistab seetõttu otsuse viivitamata täidetavaks summas 10 000 krooni, mis peaks katma hageja hädavajaduse lapse ülalpidamisel, silmas pidades ka seda, et hageja asub lähiajal tööle ja tema olukord lapse ülalpidamisel paraneb. Toomas Talviste Kohtunik 6
(6)