lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksata kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 kohtuotsuse nr 3-2-1-120-08 p 15 kohaselt on ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, sest
Seega ei saa nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 30 099.49 krooni, intressi 2027.44 krooni, viivise 3665.19 krooni, menetlustasu 50 krooni ning jätab rahuldamata 359.11 krooni suuruse leppetrahvi ja 32.65 krooni suuruse viivise leppetrahvilt väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Menetluskulude väljamõistmise aluseks on TsMS § 1741 lg 3. Kuna kohus rahuldab hagi 98,9%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 98,9% menetluskulusid. Hageja menetluskulud on 2400.99 krooni, millest 98,9% on 2374.58 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.