← Eesti

2-08-74516/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 17.11.2009 .a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-74516 Tsiviilasi AD hagi VR vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 27.225.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AD (i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja VR(i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista VR elatusraha tütre D R, sünd xxx.a., ülalpidamiseks AD kasuks summas 2600.- (kaks tuhat kuussada) krooni kuus alates 01.06.2008.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
  3. Pooltel on xxx.a. sündinud tütar D R.
  4. D R elukohaks on tema ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  5. 10.11.2008.a. esitas AD kohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei anna vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatusraha, mistõttu palub ta kostjalt välja mõista elatise 3925.- krooni kuus alates 01.06.2008.a. 4.. Lapse ülalpidamiseks kulub hagejal väidetavalt 4150.- krooni, millest eluasemekulud moodustavad 400.- krooni, kulutused toidule 1500.- krooni, tervishoiukulud 250.- krooni, kulutused hügieenitarvetele 900.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 800.- krooni ja kulutused raamatute ja mänguasjade ostmiseks 300.- krooni.
  6. Hageja oma sissetulekute kohta hagiavalduses midagi ei märgi.
  7. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, tõendi Sotsiaalkindlustusametist selle kohta, et talle makstakse igakuist peretoetust 1800.- krooni.
  8. Kuna hageja vaatamata kohtu nõudmisele rohkem tõendeid oma varalise olukorra kohta ja lapse vajaduste kohta ei esitanud, tegi kohus järelepärimise elektroonilisse kinnistusraamatusse, mille kohaselt hagejale kinnisvara ei kuulu, portaalile X-tee, mille kohaselt ei kuulu hagejale ka sõidukeid. Pankadele tehtud järelepärimiste kohaselt on hagejal pangakontod SEB Pangas ja Swedbankis. Hageja 2008.a. tuludeklaratsiooni koopia väljastas kohtule ka Maksu- ja Tolliamet. Kostja vastuväited ja põhjendused
  9. Kostja tunnistab hagi elatise miinimumsummas. Kostja väidab, et rohkem kui miinimum ta elatist maksma suuteline ei ole, sest tema palgaks on samuti miinimumpalk, pealegi asub tema töökoht elukohast rohkem kui tunni tee kaugusel, ja tööle sõiduks tal tuleb kasutada kahte transpordivahendit ja selleks kulub tal raha.
  10. Lisaks eeltoodule on kostjal väidetavalt võetud ka laen, mille igakuine tagasimakse on 1494,33 krooni ja laenu peab kostja tagasi maksma kuni 22.12.2010.a. Ka elab kostja väidetavalt oma vanematest lahus ning peab maksma ise oma kommunaalmaksed, sidekulud ja elektrienergia tarbimise kulu.
  11. Kostja väidetel on tal ka arsti soovitus pidada ranget dieeti, s.o. süüa sagedast väherasvast toitu. Lk 2

(5)
  1. Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud.
  2. Kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele tõendeid oma varalise olukorra kohta ei esitanud, tegi kohus järelepärimise elektroonilisse kinnistusraamatusse, mille kohaselt kostjale kinnisvara ei kuulu, ning portaalile X-tee, mille kohaselt ei kuulu kostjale ka sõidukeid. Pankadele tehtud järelepärimiste kohaselt on kostjal krediidikonto Krediidipangas ja arvelduskonto Swedbankis. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  4. Kõigepealt võtab kohus seisukoha nõude põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, sest kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja väidet, et ta alates juunist 2008.a. lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud ei ole.
  5. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 4150.- krooni, millest eluasemekulud moodustavad 400.- krooni, kulutused toidule 1500.- krooni, tervishoiukulud 250.- krooni, kulutused hügieenitarvetele 900.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 800.- krooni ja kulutused raamatute ja mänguasjade ostmiseks 300.- krooni. Kostja lapse ülalpidamiskulu suurust vaidlustanud ei ole. Juhindudes TsMS § 231 lg 4 sätestatust loeb kohus hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulud kostja poolt omaksvõetuks, sest kostja neid vaidlustanud ei ole.
  6. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas lapse ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – Sotsiaalkindlustusameti tõend ja hageja pangakontoväljavõte SEB Pangast tõendab, et hageja püsivaks sissetulekuks kogu vaidlusalusel perioodil on olnud 1800.- krooni peretoetust. Rohkem püsivaid sissetulekuid hagejal ei ole. Ka hageja 2008.a. tuludeklaratsiooni koopia tõendab, et hageja sissetulekuks oli 2008.a. ainult vanemahüvitis. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et erinevad Lk 3
(5)füüsilised isikud kannavad aegajalt hageja pangakontole erinevaid rahasummasid – L S näiteks tagastab hagejale võlga, AD ja S M teevad ülekandeid aga ilma selgitusteta. Kostja varalist olukorda tõendavad tema palgatõend OÜ-st BLRT M , kus tema keskmise palga suuruseks esitatud tõendi kohaselt on olnud kuus 4933,11 krooni, tema arvelduskonto Swedbankist, kuhu talle palk laekub ja tema 2008.a. tuludeklaratsioonikoopia, mis kinnitab samuti, et muid sissetulekuid kostjal ei ole. Arvestades asjaoluga, et kostja ei vaidlustanud lapse ülalpidamiskulusid ning 4150.- krooni kuus ei ole ka kohtu arvates 3- aastase lapse ülalpidamiseks ülepaisutatud kulu, samuti sellega, et hagi esitamise ajal kuni käesoleva ajani on tööl käinud ainult kostja, sest hagejal oli õigus olla lapsehoolduspuhkusel oma lapsega kuni lapse 3 aastaseks saamiseni, mil tema sissetulekuks kuus oli 1800.- krooni, samuti sellega hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2600.- krooni kuus. Kostja kohustusi panga ees kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel ei arvesta, sest see leping on sõlmitud kostjal vabatahtlikult ja kostja pidi lepingute sõlmimisel olema teadlik, et tal on ka oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. .
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus kohtuotsuse p-s 14 seisukohale, et kostja on ei ole maksnud lapsele elatist alates 01.06.2008.a., on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub.
  3. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. . 19.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva Lk 4
(5)ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 3025.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 27.225.- krooni. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.