3-09-536/3

3-09-536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Haldusasja number 3-09-536 Haldusasi C.L-i kaebus Tallinna Ülikooli kohustamiseks Tallinnas xxxx tn xx-xx asuva korteriomandi erastamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: C.L Vastustaja: Tallinna Ülikool Esindaja: v.adv. Karl Haavasalu RESOLUTSIOON
3. Uuendada HkMS § 22 ja TsMS § 361 lg 1 alusel haldusasja nr 3-09-536 menetlus.
4. Kinnitada C.L-i ja Tallinna Ülikooli vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine: 1.
5. Pooled soovivad lõpetada haldusasja nr 3-09-536 menetluse. 1.
6. Kummagi poole poolt haldusasjas nr 3-09-536 kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 1.
7. Pooled kinnitavad, et seonduvalt xxxx xx-xx eluruumiga ning selle eluruumi mitteerastamisega ei ole neil üksteise vastu mitte mingisuguseid pretensioone.
8. Lõpetada haldusasja 3-09-536 menetlus HkMS § 24 lg 1 p 3 alusel Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 24 lg 3, § 471 lg 2 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KULG
10. oktoobril 2007 esitas C.L Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Ülikooli viivituse ning keeldumise kaebuse esitajale Tallinnas xxxx tn xx-xx asuva korteriomandi erastamisest ning kohustaks Tallinna Ülikooli nimetatud korteriomandi erastamiseks kaebuse esitajale.
11. jaanuaril 2008 määrusega liitis halduskohus C.L-i kaebusega ühte menetlusse I.K kaebuse. Liidetud haldusasja numbriks jäi 3-07-
14. märtsi 2009 määrusega eraldas halduskohus haldusasjast nr 3-08-2108 C.L-i kaebuse. Eraldatud haldusasja numbriks sai 3-09-
15. Sama määrusega kohus eraldatud haldusasja menetluse kuni tsiviilkohtumenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-07-
16. Kohus jätkas haldusasja nr 3-07-2108 raames I.K kaebuse menetlust, jättes kaebuse
17. mai 2009 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Eelviidatud kohtumäärus on jõustunud. KOMPROMISS
19. oktoobril 2009 esitas Tallinna Ülikooli esindaja kohtule Tallinna Ülikooli ja C.L-i vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille sisu on järgmine:
20. Pooled soovivad lõpetada haldusasja nr. 3-09-536 menetluse.
21. Kummagi poole poolt haldusasjas nr. 3-09-536 kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
22. Pooled kinnitavad, et seonduvalt xxxx xx-xx eluruumiga ning selle eluruumi mitteerastamisega ei ole neil üksteise vastu mitte mingisuguseid pretensioone.
23. Kompromisslepingu on digitaalallkirjaga allkirjastanud kaebuse esitaja C.L ning vastustaja esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu. Kompromisslepingus on esitatud kohtule taotlus kompromiss kinnitada ning haldusasja nr 3-09-536 menetlus lõpetada. Samas kinnitavad pooled, et on teadlikud kohtumenetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromisslepingus viidatakse ka poolte vahel tsiviilasjas nr 2-07-45613 sõlmitud kompromissile. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Haldusasja 3-09-536 menetlus on
25. märtsi 2009 kohtumääruse alusel peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-07-
26. Tallinna Ringkonnakohtu
27. oktoobri 2009 määrusega eelnimetatud tsiviilasjas tühistati selles asjas
28. detsembril 2008 tehtud Harju Maakohtu otsus ning kinnitati pooltevaheline kompromiss, millega lõpetati ühtlasi tsiviilasja menetlus. Kohtu poolt kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku ka selles, et esitavad Tallinna Halduskohtule avalduse, milles teatavad soovist lõpetada haldusasja 3-09-536 menetlus. HkMS § 22 kohaselt toimub menetluse uuendamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et haldusasja 3-09-536 menetluse peatamise alused on ära langenud ning menetlus tuleb uuendada.
29. Vastavalt HkMS § 21 lõikele 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva 2 möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Poolte poolt kohtule käesolevas asjas esitatud kompromissi sisuks on sisuliselt kaebuse esitaja loobumine kaebusest ilma vastustajapoolsete vastusooritusteta ning kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda. Samas on pooled kinnitanud, et neil puuduvad vaidlusaluse eluruumi ning selle mitte-erastamisega seoses igasugused pretensioonid. Kohtu hinnangul ei ole selline kompromiss seadusega vastuolus ning puuduvad muud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolud. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi. Kohus ei kajasta käesoleva määruse resolutsioonis kompromissi preambulat, milles viidatakse tsiviilasjas 2-07-45613 sõlmitud kompromissile ega poolte taotlust kompromissi tõttu menetluse lõpetamiseks, kuna materiaalses mõttes pole nende näol tegemist menetlusosaliste kokkuleppega. Kristjan Siigur Kohtunik 3