VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-33324
- novembril 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad O S hagi J S vastu abielu lahutuse nõudes 25 000 krooni Hageja: O S (ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksei Galkin (tl 16-20) Kostja: J S (Y S, ik XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 18.11.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Erika Skobioale, tõlk Valentina Michelson Pooled ja hageja esindaja Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada O S hagi täies ulatuses.
- Lahutada J S ja O S (abielueelne perekonnanimi V) abielu, mis on registreeritud ENSV Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt 16.06.1984, kanne nr
- O S säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”S”.
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta ½ hageja poolt kantud menetluskuludest kostja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-09-33324 Viru Maakohtu 30.11.2009 otsus riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 16.06.
- Pooltel on kaks last, üks nendest on praegu alaealine Poolte vahel ei ole abielusuhteid 2 aasta jooksul, kostja muutus agressiivseks, mitu korda lõi hagejat põhjuseta ja seda kainelt, kuna ta ei tarvita alkoholi. Hagejal muutus suhtumine kostjasse ja tal ei ole mingeid tundeid kostja vastu. Pooled elavad ühes korteris, kuid mingit ühist majapidamist neil ei ole. Abielu lahutamisest Perekonnaseisuosakonna kaudu kostja keeldus. Hageja arvab, et poolte abilusuhteid ei ole võimalik taastada, nad elavad kui võõrad inimesed ja, järelikult on abielu säilimine võimatu. Hageja palub lahutada abielu, jätta talle abielus kantud perekonnanimi S ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 13.07.
- TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Seega antud asja hagihind on 25 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile ei vastanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et tal on praegu mees, kellega ta soovib abielluda. Kostja ei nõustunud hagiga. Kostja seletuste kohaselt korteriomandi tagatisel, kus pooled elavad, on võetud pangalaen ja kostja ei tea kuidas sellega edasi elada, kui abielu lahutatakse. Kostja püüdis rääkida hagejaga, et säilitada pere, kuid hageja ei soovi temaga rääkida. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 2
(4)Tsiviilasi nr 2-09-33324 Viru Maakohtu 30.11.2009 otsus nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud ENSV Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt 16.06.1984, kanne nr 327 ja et hageja sai perekonnanimeks „S“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega I-ЛА № 451643 (tl 4). Poolte seletuste kohaselt nende abielusuhted on lõppenud umbes kaks aastat tagasi. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud umbes kaks aastat tagasi. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, hagejal on teine mees, pooled elavad ühes korteris, kuid erinevates tubades, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanimi Simanova. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „S“. Tulenevalt PKS § 30 p-st 3 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu näol 5 000 krooni ja palus oma menetluskulud (sealhulgas õigusabikulud) mõista kostjalt tema kasuks välja. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 esimesele lausele hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaslt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et hageja poolt kantud menetluskulude ainult tema kanda jätmine ei ole hageja suhtes õiglane. Hageja seletuste kohaselt ta pakkus kostjale lahutada abielu Perekonnaseisuosakonna kaudu, kuid kostja ei nõustunud sellega. Sel juhul oleks riigilõiv tunduvalt vähem ning hagejal ei oleks vajadust pöörduda õigusabi saamiseks ja kanda seoses sellega täiendavad kulutused. Seega antud asjas leiab kohus õiglaseks jätta kostja kanda ½ hageja poolt kantud menetluskuludest. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-09-33324 Viru Maakohtu 30.11.2009 otsus Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)