tt I) KOHTUMÄÄRUS Kuhu* Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1764 Ha Idu sasi R.F-i kaebus tunnistada õigusvastaseks T

§ 11lg 31 p 5).

2, Sekretäril saata käesolev määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

1. 13,08.2009 saabus Tallinna Halduskohtule R.F-i kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt kaebaja kohta 21.07.2009 koostatud iseloomustus ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaebaja leiab, et iseloomustus sisaldab valeandmeid (kinnipeetav on põgenemisohtlik; lävib kriminaalse taustaga isikutega; on süüdi mõistetud isikuvastase kuriteo eest jm) ja selles on toodud ära kustunud distsiplinaarkaristused, mida ei tohiks enam arvesse võtta ning seega mõjutab negatiivselt kaebaja võimalust vabaneda ennetähtaegselt.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt, olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus leiab, et kaebaja on vaidlustanud haldusmenetluse toimingu, mille vangla sooritab vangistusseaduse §76 lg 1 ja justiitsministri 17.01.2007 määrusega kehtestatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra § 6 lg 2 alusel, st koostab ja edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule kinnipeetava iseloomustuse (lisaks ka kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks). Kuigi tegemist on oma olemuselt ja õiguslikust alusest lähtuvalt haldusmenetluse toiminguga, sooritatakse soe ennetähtaegse vabastamise (on karistusõiguslik toiming) menetluses, mille alused ja kord tulenevad karistusseadustikust ja kriminaalmenetlusest ning milles otsuse teeb kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Menetlustoimingu vaidlustamine halduskohtus on kohtupraktika kollaselt erandina lubatud juhul, kui see rikub isiku õigusi iseseisvalt ehk menetluse lõpptulemusest sõltumatult. Menetlustoimingu suhtes saab taotleda õigusvastasuse tuvastamist, millise taotluse esitamisel tuleb ära näidata kaebuse esitaja põhjendatud huvi (

§ 7lg 1 teine lause).

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja sellise tuvastamisnõude rahuldamist eesmärgil, et vangla ei esitaks valeandmeid sisaldavat iseloomustust ega märgiks seal ära kustunud distsiplinaarkaristusi, mis võib negatiivselt mõjutada kaebaja võimalust ennetähtaegselt vabaneda, Põhimõtteliselt võiks olla halduskohtus vaidlustatav kustunud distsiplinaarkaristuste iseloomustuses ära märkimine, st selle õiguspärasuse hindamine. Kohus leiab siiski, et kaebuse esitajal puudub menetlustoimingu halduskohtus vaidlustamiseks piisav põhjendatud huvi. Kaebuse esitajal on olemas õiguskaitsevahendid maakohtu täitmiskohtuniku lahendi vaidlustamise näol. Iseloomustusele saab hinnangu anda maakohtu täitmiskohtunik, kes otsustab ennetähtaegse vabastamise üle, sealjuures saab kohtunik hinnangu anda ka sellele, kas kustunud distsiplinaarkaristusi saab lahendi tegemisel arvestada ning milline on nende õiguslik tähendus. Samuti, kuna maakohtule esitatakse ka kaebaja isiklik toimik, kus on ära loodud kõik distsiplinaarkaristused, ei looks iseloomustuse esitamise õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja soovitud tagajärge, st samad andmed esitataks maakohtule ikkagi teises dokumendis. Samuti, kui halduskohus asuks hindama seda, kas iseloomustuses märgitud andmete esitamine on seaduse või põhiseadusega kooskõlas, siis see võiks juhul, kui kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil (uue taotluse lahendamiseks selliste andmete esitamata jätmiseks), tuua kaasa olukorra, leus halduskohus asub sisuliselt hindama maakohtu lahendi õiguspärasust, mis ei ole lubatav. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel on kaebaja oma õigust maakohtu lahendi vaidlustamisel kasutanud ning vaidlustanud Harju Maakohtu 22.09.2009 määruse (nr 1-09-13131), millega jäeti kaebaja taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et. kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb IIKMS § 11 l g3 1 p S alusel tagastada. Kristina Maimann Kohtunik