Obsah (5)

§ 23§ 11§ 7§ 24§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1568 Haldusasi R.L-i kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna

§ 23lg 3 p 1 alusel.

2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 11lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3).

1. 20.07.2009 saabus Tallinna Halduskohtule R.L-i kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt kaebaja kohta 27.04.2009 koostatud iseloomustus ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaebaja leiab, et iseloomustuses on ära märgitud kustunud distsiplinaarkaristus, mida ei tohiks enam tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-st 5 arvesse võtta. Kustunud distsiplinaarkaristuse äramärkimine iseloomustuses on mõjutanud Harju Maakohut tingimisi ennetähtaega vabanemise otsust tegema kaebaja kahjuks, kuna see on toodud maakohtu määruses ühena keeldumise põhjustest. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiseks on vältida ja ennetada analoogse olukorra kordumist, st kus vangla iseloomustab kaebaja käitumist kustunud distsiplinaarkaristusega.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus leiab, et kaebaja on vaidlustanud haldusmenetluse toimingu, mille vangla sooritab vangistusseaduse § 76 lg 1 ja justiitsministri 17.01.2007 määrusega kehtestatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra § 6 lg 2 alusel, st koostab ja edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule kinnipeetava iseloomustuse (lisaks ka kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks). Kuigi tegemist on oma olemuselt ja õiguslikust alusest lähtuvalt haldusmenetluse toiminguga, sooritatakse see ennetähtaegse vabastamise (on karistusõiguslik toiming) menetluses, mille alused ja kord tulenevad karistusseadustikust ja kriminaalmenetlusest ning milles otsuse teeb kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Antud juhul on Harju Maakohtu kohtunik 29.06.2009 määrusega otsustanud, mitte vabastada ennetähtaegselt R.L. Määruse põhjendustes märgitakse muuhulgas, et vangistuse jooksul ei ole täheldatud olulisi muutusi kinnipeetava motivatsioonis ning väärtushinnangutes, mis nähtub ka distsiplinaarkaristusest. Menetlustoimingu vaidlustamine halduskohtus on kohtupraktika kohaselt erandina lubatud juhul, kui see rikub isiku õigusi iseseisvalt ehk menetluse lõpptulemusest sõltumatult. Menetlustoimingu suhtes saab taotleda õigusvastasuse tuvastamist, millise taotluse esitamisel tuleb ära näidata kaebuse esitaja põhjendatud huvi (

§ 7lg 1 teine lause).

Kaebaja on toonud välja halduskohtus vaidlustatava menetlustoimingu ning märkinud põhjendatud huvi (preventiivne õiguste kaitse). Põhimõtteliselt võiks olla halduskohtus vaidlustatav kustunud distsiplinaarkaristuste iseloomustuses ära märkimine, st selle õiguspärasuse hindamine. Kohus leiab siiski, et kaebuse esitajal puudub menetlustoimingu halduskohtus vaidlustamiseks piisav põhjendatud huvi. Kaebuse esitajal on ja olid olemas õiguskaitsevahendid maakohtu täitmiskohtuniku lahendi vaidlustamise näol. Iseloomustusele saab hinnangu anda maakohtu täitmiskohtunik, kes otsustab ennetähtaegse vabastamise üle, sealjuures saab kohtunik hinnangu anda ka sellele, kas kustunud distsiplinaarkaristusi saab lahendi tegemisel arvestada ning milline on nende õiguslik tähendus, sama saab hinnata ka määruse seaduslikkuse kontrollimise korras (määruse vaidlustamisel). Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on määruse vaidlustanud ning kui jah, siis millistel motiividel. See ei ole ka antud juhul oluline, kuna tähtsust omab, et kaebajal on võimalus oma õigusi kaitsta üldkohtus kõnealuse määruse vaidlustamisel. Halduskohus peaks kaebaja kaebuse sisulisel lahendamisel hindama seda, kas iseloomustuses kustunud distsiplinaarkaristuse märkimine on õiguspärane ehk sisuliselt tähendaks see maakohtu kohtuniku määruse seaduslikkuse kontrolli, mis ei ole lubatav ning see on samuti põhjuseks, miks ei peaks lubama menetlustoimingu eraldi vaidlustamist halduskohtus. Kaebaja väljatoodud põhjendatud huvi ei ole kohtu hinnagul piisav, et lubada menetlustoimingu vaidlustamist. Samuti, kuna maakohtule esitatakse ka kaebaja isiklik toimik, kus on ära toodud kõik distsiplinaarkaristused, ei tooks iseloomustuse esitamise õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja soovitud tagajärge, st samad andmed esitataks maakohtule ikkagi teises dokumendis. Kuna kohus on kaebuse 11.09.2009 määrusega menetlusse võtnud, tuleb kohaldada

§ 23

lg 3 p-i 1, mille kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus, tutvunud ka Tallinna Vangla kirjaliku vastusega kaebusele, leiab, et ei ole alust kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ning see kuulub läbivaatamatult tagastamisele. Tallinna Vangla on taotlenud ka asja suunamist alluvuskorras lahendamiseks Harju Maakohtule, kuna leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitab, et kohtu pädevuse määrab asja liik ning mittepädevale kohtule esitatud kaebus tuleks

§ 11

lg 4 alusel tagastada või menetlusse võetud asjas

§ 24lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada.

Kohtualluvus on küsimus sellest, milline kohus alluvuse (mitte pädevuse) mõttes peab asja menetlema, st kas Tallinna või Tartu Halduskohus. Seega ei oleks vastustaja taotluse rahuldamine eeltoodust tulenevalt võimalik. Antud asjas on kohus siiski seisukohal, et menetlus kuulub lõpetamisele mitte pädevuse puudumise, vaid ilmselge põhjendamatuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Kaebuse läbivaatamata jätmise korral ilmselge põhjendamatuse tõttu riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 84lg 4 p 3).

Kristina Maimann Kohtunik