← Eesti

2-09-27531/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2009.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27531 Tsiviilasi E. S. hagi K.

) § 61 lg 4 sätestatud alammäärani, s.o. 2175.00 kroonini ning nõuab seda tagasiulatuvalt 01.juunist 2008.a. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt on väär hageja väide, et ta ei ole lapsele elatist tasunud ega lapse kulude kandmises osalenud. Kostja on korduvalt kandnud raha nii hageja kui ka tütre K pangakontole ning osalenud hageja valduses oleva korteri renoveerimises. Ebaõige on hageja väide, et kostja on tasunud taskuraha 150.00 krooni nädalas. Tegelikkuses oli see osa elatisest, mida kostja pidas vajalikuks kanda tütre pangakontole. Lisaks on kostja tasunud hageja laenuvõlgnevusi ning kostja leiab, et laenukohustuste täitmisega on kostja täitnud elatise tasumise kohustust. Kostja on töötu ning tal puudub hetkel võimalus tasuda elatist suuremas summas, kui seda on seni tehtud, s.o. 600.00 krooni kuus. Abielu kestel soetati korter aadressil xxxxxxxxxxxx, mis kuulub abikaasade ühisvara hulka. Pooled pole ühisvara jaganud, kuna sõlmisid suulise kokkuleppe, et kostja ei nõua ühisvara jagamist tingimusel, et temale kuuluv osa jääb hagejale ning sellega tasaarvestatakse tütrele elatis. Hageja ei ole kunagi nõudnud elatist ning kostja oli veendumusel, et pooltevaheline kokkulepe on kehtiv. Kostja on seisukohal, et poolte kokkulepe kostja ühisvara jagamise nõudeõiguse ja hageja elatise tasaarvestamiseks on kehtiv ning hagejal puudub õigus elatise nõude esitamiseks (tl 18-20). Kostja vastuväidete täpsustuse kohaselt on kostja andnud lapsele ka sularaha ning laps on elanud märkimisväärse osa ajast kostja juures, seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vahetult (tl 81-84) Kohtus jääb kostja oma vastuväidete juurde, mis puudutab elatise nõuet tagasiulatuvalt, kuid tunnistab hageja nõuet elatise väljamõistmiseks igakuiselt 2175.00 krooni alates elatisehagi esitamisest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled on xx.xxxxxxxxxx xxxxxxxx. sündinud K S vanemad (tl 4). Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada.

§ 61

lg 1 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna hageja soovib saada elatist miinimummääras ja kostja ei ole esitanud vastuväiteid lapse vajaduste osas, puudub vajadus eraldi analüüsida lapse vajaduste põhjendatust. Et elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest on kostja õigeks võtnud, siis selles osas jätab kohus TsMS § 444 lg 4 alusel välja põhjendava osa. Hageja selgituse kohaselt on ta kostjalt elatist küsinud, kuid tulemusteta ning seetõttu nõuab hageja kostjalt elatist tagasiulatuvalt

§ 70lg 2 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt saab elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, täites seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt ning kui ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on vaidlustanud elatise nõude tagasiulatuvalt leides, et kuigi nad elavad hagejaga juba tükk aega lahus, on ta osalenud tütre ülalpidamisel lapsele ja hagejale raha andes, kui ka 2 hageja võlga makstes ning ka vahetult ülalpidamiskohustust täites. Nii on kostja esitanud maksekorraldused tütar K raha ülekandmise kohta perioodiliselt ajavahemikul 04.jaanuar 2009.a. kuni 26.aprill 2009.a. (tl 22-38). Kostja leiab, et nimetatud ülekandeid tuleb lugeda üheks osaks ülalpidamiskohustusest, mida ta täitis.

§ 61

lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätte alusel saab järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sealhulgas kanti lapse arveldusarvele või anti sularahana. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et alla 18-aastasel on piiratud teovõime ning kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, loetakse kohustus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 2 järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Antud juhul ei ole tuvastatud, et hageja kiitis ülalpidamiskohustuse täitmisena heaks kostja poolt raha maksmise lapse arveldusarvele. Ka eitab hageja varasemat kokkulepet selle kohta, et ta oleks nõustunud lapse ülalpidamiseks vajaliku raha kandmisega tütre arvele. Hageja kinnitusel taskuraha, mis tütar kostjalt sai, kulutas tütar ise oma vajaduste rahuldamiseks ning selleks kulus ka kostja poolt lapsele antud sularaha. Seega leiab kohus tulenevalt eeltoodust ja tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-3-07, et kostja ei ole ülekandeid tehes oma ülalpidamiskohustust selleks õigustatud isikule täitnud ja puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel tütre arveldusarvele kantud rahaga. Samas näitab see kostja soovi oma alaealist last aidata ja rahaliselt toetada, kuna tegemist ei olnud mitte kõige väiksemate summadega. Kostja on veel ülalpidamiskohustuse täitmise kinnituseks esitanud tõendid raha ülekandmise kohta tütrele ja hagejale 2006.a. (tl 39-40; 43; 44), kuid nimetatud perioodi eest ei ole hageja kostjalt elatist nõudnud ning kohus jätab antud maksekorraldused tähelepanuta. Ka ei saa elatusraha hulka arvata K S poolt kantud kulutusi seoses raha ülekannetega kolmandatele isikule (tl 41-42), kuna ei kosja ise, veel vähem hageja ei tea täpsemalt selgitada, millega on seotud need kulutused ning kokkulepet selliste kulutuste arvestamiseks elatise hulka hageja ei kinnita. Hageja on veel esitanud hulgaliselt tõendeid tema poolt tehtud ülekannete kohta Joveld OÜ-le ja K L (tl 45-46; 47; 48-62), kellest viimasele on kostja oma selgituse kohaselt tasunud E S poolt võetud laenu, kuid kõik need ülekanded hõlmavad perioodi enne 01.juunit 2008.a. ning hageja eitab kostja väidetud kokkulepet selliste kostja ülekannete arvestamiseks ülalpidamiskohustuse hulka. 2006.a. Joveld OÜ-le ülekandeid tehes panustas kostja tegelikult xxxxxxxxxxxxx asuvasse korterisse. Siiani on pooled kohtuväliselt jaganud abielu kestel soetanud vara ning kohus on selgitanud vaidluse korral vara jagamise võimalusi. Seega leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja väide nagu saaks eelpoolnimetatud ülekandeid arvestada ülalpidamiskulude katteks. Samas ei vaidle hageja vastu kostjale selles osas, et kostja kandis osaliselt lapse ülalpidamiskulusid 2008/2009.a. õppeaastal xxxxxxxxxxx koolis käies ega eita ka kostja poolt kantud kulutusi seoses tütre koolitranspordiga.

§ 61

lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla alammäära juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul kohus selliseid seadusest tulenevaid põhjusi elatise vähendamiseks ei tuvastanud ning üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt Riigkohtu lahendile 3 3-2-1-65-07. Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi järeldusest tulenevalt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Lastega koos elava, antud juhul hageja, igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahusoleval vanemal ning

§ 50

lg-te 1-4 kohaselt ei tohi kumbki vanem oma vanema õigusi teostada vastuolus laste huvidega. Küll aga peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks tagasiulatuvalt nõutud elatise vähendamist perioodil 01.september 2008.a. kuni 31.mai 2009.a., s.o. perioodil, mil kostja osales lapse ülalpidamisel õppeaasta kestel. Kuigi kostja lapse ülalpidamiseks kantud kulutuste ulatust esitanud ei ole, vähendab kohus sellel perioodil kostjalt nõutud elatist poole võrra.

§ 70

lg 2 alusel saab elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Elatisehagi esitati kohtule 11.juunil 2009.a., seega saab elatise väljamõistmise alguskuupäevaks olla 11.juuni 2008.a., mitte 01.juuni 2008.a. nagu taotleb hageja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.