2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2. 02.10.2009 määruses kohus leidis, et kaebus ei vasta
nõuetele ja jättis kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale aega puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas kaebuse esitajat, et puuduse tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Kohus märkis määruses: „Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebuse esitaja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist „vanglas veedetud aja eest alates 15.11.07 kuni 06.03.08, 110 päeva x 800 = 88 000 EEK“. Samuti taotleb kaebaja „tunnistada minu jooksvat vanglas kinnipidamist kohtumääruse realiseerimise osas minu õigusi rikkuvaks, mida on mulle tarvis kahjunõude esitamise alusena minu vanglas viibimise lõppemisel peale kriminaalasjas mis tahes kohtuotsuse täitmist. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega eeldab kohtule vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitamine eelneva kohustusliku kohtueelse korra läbimist. Kohus selgitab kaebajale, et kaebusest ja selle lisadest ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevas kaebuses taotletud kahju hüvitamiseks pöördunud taotlusega Tallinna Vangla poole. Juhul, kui kaebaja on vastava taotlusega vangla poole pöördunud, siis tuleb teatada, millal kaebaja taotluse esitas ja esitada kohtule vastavad materjalid. Kaebuse esitamisel kohtule vangla vastu kahju hüvitamiseks enne vangla poole pöördumist kuuluks kaebus kaebajale tagastamisele, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Samas selgitab kohus, et juhul, kui kaebaja peab kaebuses märgitud perioodi (alates 15.11.07 kuni 06.03.08) osas silmas kaebaja võimalikku alusetult vabaduse võtmist (alusetu vahi all pidamine vms) ja taotleb seoses sellega tekitatud kahju hüvitamist, siis sellisel juhul reguleerib kahju hüvitamise korda „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus“, mis näeb ette kindla korra ja tähtajad Rahandusministeeriumi poole pöördumiseks enne halduskohtule vastava taotluse esitamist. Kohtule on ebaselge kaebuses märgitud taotlus, milles kaebaja taotleb tunnistada tema jooksvat vanglas kinnipidamist kohtumääruse realiseerimise osas tema õigusi rikkuvaks. Kaebajal tuleb täpsustada, millisele, kelle poolt ja millal tehtud kohtumäärusele kaebaja viitab. Kaebajal tuleb selgitada, miks ja millisele õiguslikule alusele tuginedes ta leiab, et tema kinnipidamine on tema õigusi rikkuv. Juhul, kui kaebaja ei ole rahul tingimustega, millistes teda vanglas hoitakse, siis on võimalik pöörduda vastava avaldusega vangla administratsiooni poole. Vanglalt saadud vastusega mittenõustumisel tuleb esitada VangS § 11 lg 41 kohaselt pädevale organile vaie. Nimetatud normi kohaselt Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Seega tuleb läbida kohtueelne kohustuslik kord enne kohtule kaebuse esitamist tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 /…/ kui kaebaja soovib esitada kohtule taotlust vangla konkreetse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tuvastamiseks) märkida, millise konkreetse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb. Tuvastamistaotluse esitamisel tuleb märkida, mis on kaebaja põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale (Tallinna Vanglale) kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Vangla ei ole sellise tuvastamise alusel kohustatud sooritama toiminguid, andma haldusakte või neid muutma. Seega peab kohtupoolne vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit kasu tooma tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et selliseks põhjendatud huviks ei saa olla lihtsalt paljasõnaline soov pärast vanglast vabanemist esitada kahjuhüvitamise taotlus ega ka kaebaja paljasõnaline väide, et ta peab enda vanglas kinnipidamist tema õigusi rikkuvaks. Kaebajal tuleb konkreetselt märkida, mille vastu vangla on eksinud, milliseid norme rikkunud.“ Kaebaja taotluse osas vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamise eest, kohus selgitas, et
lg 1 alusel võib kohus täielikult või osaliselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu. Taotleja maksejõuetuse tõendamise kohustus lasub taotluse esitajal. „Seega tuleb kaebajal esitada kohtule tema maksejõuetust kinnitavad tõendid, s.h kaebaja vangla isikukonto viimase kuue kuu väljavõte“.
lg 3 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kuna kaebaja ei soovi vaidlustada vangla haldusakti ega toimingut, samuti puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, selgitamata/tõendamata on kaebaja õiguste rikkumine, siis selles osas on kaebuse puudused kõrvaldamata (
Kahjunõude esitamiseks on läbimata kohtueelne kohustuslik kord (
Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada
lg 3 ja lg 31 p 1 alusel selle esitajale läbivaatamatult.
lg 7 sätestab, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 6. Kaebuse esitaja on taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamise eest.
lg 1 alusel võib kohus täielikult või osaliselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu. Kaebajal tuli kohtule tõendada enda maksejõuetust ja esitada vangla isikukonto viimase kuue kuu väljavõte. Koos kaebuse täiendusega on kohtule esitatud kaebaja Tallinna Vangla isikukonto väljavõte seisuga 15.04.2009 - 14.10.2009. Väljavõttest nähtub kaebaja isikuarvele perioodiliste rahaliste vahendite laekumine. 14.10.2009 oli vabade vahendite jääk 9 krooni 25 senti. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (kaebajal puudub kaebeõigus, sest puudused on kõrvaldamata ja kahjunõude esitamiseks on kohtueelne kohustuslik kord läbimata), siis puudub vajadus hinnata kaebaja maksejõuetust ning kohus jätab eelmärgitud taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Hurma Kiviloo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.