TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-783 Otsuse kuupäev 18.11.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi O.K. kaebus Tartu Vangla direktori 30.10.2007 käskkirja nr. 14/1247 „Distsiplinaarkaristuse osaliselt kantuks lugemine“ õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja mittevaralise kahju 3000.- krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2009 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta O.K.´ kaebus haldusasjas 3-09-783 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 18.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. O. K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles taotleb tunnistada Tartu Vangla direktori 30.10.2007 käskkiri nr. 1-4/1247 „Distsiplinaarkaristuse osaliselt kehtetuks lugemine“ õigusvastaseks. Kaebaja taotleb hüvitada õigusvastase haldusaktiga tekitatud mittevaralist kahju summas 3000.- krooni. Kaebaja on esitanud kahju nõude osas taotluse Tartu Vanglale. Tartu Vangla on asunud seisukohale, et taotlus ei ole põhjendatud ning kahju hüvitamise nõue on jäänud rahuldamata 16.12.2008 otsustusega nr. V1
- Kaevatava Tartu Vangla direktori käskkirjaga 30.10.2007 nr. 1-4/1247 „Distsiplinaarkaristuse osaliselt kantuks lugemine“ on Tartu Vangla otsustanud lugeda O. K. 17.08.2007.a. käskkirjaga nr. 1-4/939 määratud 41-ööpäeva pikkusest kartserikaristusest kantuks 6 (kuus) ööpäeva, so. O. K.´ poolt Tartu Vangla direktori 08.08.2007.a käskkirja nr. 1-4/889 alusel kartseris viibitud aeg. Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirjaga nr. 1-4/939 määratud karistusest kuulub täitmisele 35 (kolmkümmend viis) ööpäeva. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori käskkiri 1-4/1247 30.10.2007 ning sellest tulenevalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist 3000.- krooni. Kaebaja tugineb asjaolule, et hilisemalt kartseripäevade vähendamine varasemalt määratud kartseripäevade arvelt ei ole õiguspärane. Seega on kaebaja esitanud 05.11.2008 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 3000.- krooni seoses haldusorgani poolt välja antud 30.10.2007 käskkirjaga nr. 1-4/1247 , mis on kaebaja väidete kohaselt vastuolus distsiplinaarmenetluse sätete põhimõtetega ning on seega õigusvastane. Tartu Vangla on jätnud kahjunõude rahuldamata ning taotleb jätta rahuldamata ka kaebuse. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/1247 on kaebajat soodustav haldusakt ning kaebajal puudub tuvastamisekaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Tartu Vangla on lähtunud karistuse tasaarvestamisel RVastS § 11 lg 2 sätetest, mille kohaselt on avaliku võimu kandja kahjulike tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja on rikkunud kaebuse esitamisel kaebuse esitamise tähtaega. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on kaebuse kohtumäärusega 03.09.2009 menetlusse võtnud ning lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks. Kohus on leidnud, et kaebus haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes on esitatud tähtaegselt, kuna vaidlustatava haldusakti kuupäevaks on 30.10.2007 ning kaebus kohtule on esitatud 14.04.
- Kaebus haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes võib esitada kolme aasta jooksul, arvates haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest ja kahju teadasaamise momendist. Kaebuse põhjendatud huvi aluseks on kohus lugenud kaebaja taotluse kahju hüvitamise nõudes. Kahju hüvitamise nõudes on kaebaja pöördunud Tartu Vangla poole , Tartu Vangla on jätnud kahjunõude rahuldamata. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju nõudes esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/889 08.08.2007 otsustatud karistada kinnipeetav O.K.´ kartserisse paigutamisega 40 (nelikümmend) ööpäevaks VangS § 67 p. 1, 4; Tartu vangla kodukord p. 7.1.1, 7.2.4, 7.1.4, 7.1.6 nõuete rikkumise eest. Kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et 02.08.2007 kella 07.55 paiku muutus O. K. agressiivseks, sõimates vanglaametnikku ebatsensuursete väljenditega ning tagus tugeva hoobiga vastu kambri ust. Vaideotsusega nr. 05.09.2007 nr. 4-1-08/7516 on Justiitsministeerium kaebaja vaide Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-4/889 08.08.2007 peale läbi vaadanud ning rahuldanud vaide, kuna vangla on rikkunud asja menetlemisel menetlusnorme ning Justiitsministeerium on tunnistanud nimetatud haldusakti kehtetuks. Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/939 17.08.2007 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud karistada O.K. kartserisse paigutamisega 41 (nelikümmend üks) ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1, Tartu Vangla kodukord p. 7.1.1, 7.2.
- 7.21.4 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on O. K. pannud toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 06.08.2007 kella 07.15 ajal kambris nr. 3073 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta ära laevalgustit kattev saunalina ja akent kattev tekk., kaebaja on sõimanud vanglaametnikku ebatsensuursete ja solvavate sõnadega. Nimetatud käskkirja on kaebaja vaidlustanud Tallinna Halduskohtus ning kaebus on jäetud rahuldamata (haldusasi nr. 3-07-1762). Nimetatud kohtuotsus on kohtu poolt kontrollitud andmetel jõustunud. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 30.10.2007 nr. 1-4/1247 „Distsiplinaarkaristuse osaliselt kantuks lugemine“ on otsustatud O.K.´ 17.08.2007 käskkirjaga nr. 1-4/939 määratud 41ööpäeva pikkusest kartserikaristusest kantuks lugeda 6 ööpäeva, so. O.K. poolt Tartu Vangla direktori 08.08.2007 käskkirja nr. 1-4/889 alusel kartseris viibitud aeg. Tartu Vangla direktori 17.08.2007 käskkirjaga nr. 1-4/939 määratud karistusest kuulub täitmisele 35 (kolmkümmend viis) ööpäeva. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise nõue tuleneb sellest, et kaebaja on viibinud ajavahemikul 09.-14.08.2007 kartseris õigusliku aluseta, so. 6 ööpäeva, kuna Justiitsministeerium on kehtetuks tunnistanud Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/889 08.08.2007, millega on kaebajale määratud kartseris viibimine 40 ööpäevaks. Kuna kaebaja on pannud toime uue distsipliinirikkumise, sai kaebaja uue karistuse käskkirjaga 1-4/939 17.08.2007 kartseris viibimise 41 ööpäevaks. Kuna eelmise käskkirja alusel määratud kartseris viibimise ajast on kaebaja ära kandnud kuus ööpäeva , on loetud uuest karistusest kantuks 6 ööpäeva ning käskkirja 1-4/939 alusel kartserisse paigutatud 41 ööpäeva asemel on kaebaja kartseris viibinud 35 ööpäeva. Kohus möönab, et karistuste asendamine ja kantuks lugemine teise käskkirjaga ei ole kooskõlas distsiplinaarkaristuse põhimõtetega Vangistusseaduse mõistes , kuid kokkuvõttes ei ole kaebaja viibinud kartseris ühtki päeva rohkem kui käskkirjadega määratud on. Kuigi kaevatavas käskkirjas ei kajastu ühtki õiguslikku alust haldusakti põhjenduse kohta, on vaid viide volitusnormile, nähtub vangla kirjalikust vastusest, et vastustaja on lähtunud Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2, mille kohaselt on avaliku võimu kandja kahjulike tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks rahalist hüvitist. Tulenevalt Riigivastuse seaduse § 11 lõige 3 võib avaliku võimu kandja kõrvaldada tagajärjed arvestamata seejuures kannatanu tahet lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vangla on kasutanud esmast õiguskaitsevahendit ning andnud välja kaebaja kasuks soodustava haldusakti, millega on kõrvaldatud õigusvastase haldusakti tagajärg. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või haldusakt, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Antud juhul ei ole Tartu Vangla kaevatava haldusaktiga kaebajale kahju tekitanud, puudub isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda füüsiline isik (Riigivastutuse seaduse § 9) süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Samuti ei tohi kahjunõude rahuldamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kohus kontrollinud, kas kahju tekkimist oli võimalik vältida või kõrvaldada ning tuvastas, et kaebaja õigused on taastatud ning kaebajal ei ole alust nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks