Obsah (4)

§ 24§ 92§ 84§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2428 Haldusasi Spa Plaza OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 23.

§ 24lg 1 p 2).

1. Jätta rahuldamata Harku Vallavolikogu taotlus menetluskulude väljamõistmiseks OÜ-lt Spa Plaza ning jätta menetluskulud poolte enda kanda.
2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 24lg 3; § 471 lg 3).

ASJAOLUD

1. Spa Plaza OÜ esitas 01.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 23.10.
2. a. otsuse nr 113 ja 24.07.
3. a. otsuse nr 91 tühistamise nõudes.
4. 09.11.
5. a. määrusega määras kohus asja arutamiseks suulisel istungil, selgitamaks välja Spa Plaza OÜ kaebuses õiguste rikkumise ja kaebuse tähtaja küsimuse arutamine.
6. 18.11.
7. a. saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus menetluse lõpetamiseks loobumise tõttu. Kohus esitas kaebajale ja vastustajale kohtunõude, selgitades kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning edastades taotluse vastustajale seisukoha võtmiseks ja menetluskulude nõude esitamiseks. Vastustaja teatas, et ei vaidle vastu kaebuse esitaja taotlusele kaebusest loobumiseks ja esitas vastavalt

§ 92

lõikele 4 taotluse kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude summas 23 761 krooni ja 10 senti väljamõistmiseks.

1. Kaebuse esitaja vaidles 19.11.
2. a. kohtule esitatud seisukohas menetluskulude väljamõistmisele vastu ja palus need jätta poolte kanda. Kaebaja leidis, et kaebuse esemeks on Harku valla igapäevane tegevus ja tegemist ei ole keeruka haldusasjaga. Harku valla 1 üldplaneering on menetluses alates
3. aastast, mistõttu ei olnud kaebajale kaebuse esitamisel ettenähtav asjaolu, et tal avaneb võimalus kohtuväliseks menetluseks läbi üldplaneeringu avatud menetluse. Kaebuse esitamise ajal puudus kaebusega kohtu poole pöördumise asemel muu mõistlik alternatiiv. Maa kasutamise ulatuse ja sihtotstarbe küsimused tuleb läbi vaielda planeeringu menetluses, kuid selline vaidlus ei saanudki alata, kuivõrd vastustaja keeldus planeeringut algatamast. Kehtiva üldplaneeringu alusel on aga tegemist elamumaaga ja tiheasustusalaga. Kaebaja lisas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest kaebusest loobumisel. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule taotluse kaebusest loobumiseks. Kaebuse esitaja kinnitas kirjalikult, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastustaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik ja loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada

§ 24lg 1 p 2 alusel.

6.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa kaebuse esitaja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 7.

§ 92

lg 6 esimese lause kohaselt kannab kaebaja kaebusest loobumisel kohtukulud.

§ 84

lg 8 kohaselt ei piira kaebusest loobumine vastustaja õigust nõuda kaebuse esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist. Samas mõistab kohus

§ 93lg 5 alusel välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et kaebajalt menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks ei ole põhjendatud.

1. Riigikohus on mitmetes kohtulahendites, sealhulgas 14.01.
2. a. otsuses nr 3-3-1-62-08 selgitanud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Detailplaneeringute menetlemise otsustamine ja üldplaneeringu menetlemine ei välju kohtu hinnangul Harku Vallavolikogu igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastavalt ei nähtu ka vastustaja esindaja menetluskulude taotlusest, et välise õigusabi kasutamine oleks antud juhul olnud mingil põhjusel vältimatult vajalik. Käesolev vaidlus ei ole olnud ka materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et Harku Vallavolikogu koosseisuline ametnik ei oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus kohtuvaidlustes vallavolikogu esindama. Samas märgib kohus, et Harku Vallavolikogul on juba ka varasemast kogemus samasisulises vaidluses, nt O.S-i kaebuses Harku Vallavolikogu 22.05.
3. a otsuste nr 57 ja nr 58 tühistamise nõudes ja kohustamise nõudes haldusasjas nr 3-08-1296, milles vastustaja kasutas õigusnõustaja abi ja mille põhjal sai prognoosida, missugustele asjaoludele vastamisel tuleks tähelepanu keskendada. Vastustaja positsioonid DP-de algatamisel ei ole seejuures muutunud. Vastustaja taotlus ei viita ka kvalifitseeritud töötajate puudumisele või erilistele asjaoludele vastamise perioodil, mis oleks objektiivselt takistanud vastuse koostamist vallaametnike poolt. Kohus möönab, et teatud juhtudel, kui vaidluse eseme suhtes esineb suur avalik huvi, on haldusorganil otstarbekas õigusteenust sisse osta. Siiski ei tähenda see, et vastavad kulud peab kandma isik, kes on realiseerinud oma põhiseaduslikku õigust, pöördudes riigivõimu väidetava omavoli vastu kohtusse. Kaebaja loobumine on seejuures selgituste kohaselt seotud sellega, et vald siiski menetleb uut valla üldplaneeringut, mistõttu on kaebajal otstarbekam oma õigusi kaitsta ja vaidlusküsimused lahendada üldplaneeringu menetluse raames ning kaebaja märgib, et see olukord ei olnud ettenähtav. 2 9.

§ 84

lõike 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ning riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 80 krooni (tlk 22), seega ei kuulu riigilõiv kaebajale tagastamisele. Karin Kalmiste kohtunik 3