KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2207 Haldusasi A.S-i kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse vastu Resolu

§ 11lg 4).

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määrusele on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD

1. 06.10.09 esitas A.S kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles märgitakse nõueteks 1) lasta ebaseaduslikult paigaldatud elektriõhuliin demonteerida; 2) lasta välja selgitada antud seaduserikkumise toimepanijad; 3) lasta välja selgitada liini ebaseadusliku paigaldamisega ning demonteerimisega tekitatud kulud ja seaduse rikkujatelt need kulud tagastada valla eelarvesse.
2. Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 10 sätestatud nõuetele ja kuna kaebus nõuetele ei vastanud, siis jättis kohus kaebuse käiguta (

§ 11lõike 2 alusel).

1. A.S esitas vastuse, milles märgib, et kui kohus on seisukohal, et vallavalitsuse tegevuses ei ole midagi seadusevastast, siis tuleb kaebus tagasi võtta. Kohus selgitab, et märkus jääb arusaamatuks, sj kaebuse tagasivõtmine tähendab seda, et kohus ei saaks kaebust edasi menetleda. 1 Kohus tegi ettepanekud ja märkis ära, miks kaebust ei saa menetleda, st et kaebus on esitatud puudustega ja need puudused tuleb kaebajal kõrvaldada. Kohus rõhutas, mille vaidlustamine on vajalik, seega ei saa kohtumäärusest teha kuidagi järeldust, mis viitaks kaebajal igasuguste õiguste puudumisele. Kaebus oli kohtumäärusest tulenevalt esitatud puudustega ning kui kohus hakkab menetlema puudustega kaebust, siis tegutseb kohus vastuolus menetlusnõuetega ja kaebuse esitaja ei saavutaks eesmärki.
2. Kaebaja märgib vastamisel, et ei vaidlusta ehitusluba, kuna ta peab seda niigi õigustühiseks. Kohus on aga selgitanud vajadust seda vaidlustada, kuna ükski luba ei muutu kehtetuks, kui seda ei ole kohtulikult vaidlustatud ja kohtu kaudu tunnistatud kehtetuks (tühistatud). Sõltumata kaebaja subjektiivsest arusaamast ei muutu ehitusluba kehtetuks, kui seda ei vaidlustata. Kuna kaebaja seda kindlasõnaliselt ei soovi vaidlustada, siis ei saa kohus seda nõuet jätkuvalt peale sundida. Kohus selgitas, et ka muud esialgses kaebuses märgitud nõuded ei kuulu menetlemisele, kuna need on nn populaarkaebuse sisuga ja ei vasta

§ 6

märgitud taotlustele ega ole seotud ka § 7 lg 1 nimetatud tingimusega subjektiivsete õiguste rikkumise osas. Kuna kaebaja neid nõudeid enam ei korda, siis ei pöördu kohus tagasi nende nõuete juurde.

1. Kaebaja märgib, et jääb nõude juurde, milles taotleb ebaseadusliku tehnorajatise, so elektriõhuliini, eemaldamist temale kuuluvalt kinnistult. KOHTU SEISUKOHT
2. Kaebusest nähtub, et A.S-i tahte vastaselt on vallavalitsus lubanud tänavavalgustuse õhuliini ehitamise nii, et kaebaja maaüksusel Onni I asub õhuliini kaitsetsoon. Nähtuvalt vallavalitsuse vastusest asub ca 1 m ulatuses kaitsetsoonist kaebaja maaüksusel. Vallavanema vastusest kaebuse esitajale ei selgu, et kaebaja saaks selles osas hüvitist, kuid märgitakse, et vald taotleb servituudi seadmist kaebaja kinnistu koormamiseks seoses Liivakandi tee tänavavalgustuse elektriliini kaitsetsooniga. Kuigi kaebuse esitaja ei ole märkinud, mis sellest valla lubadusest on saanud ning kas teda selline lahendus rahuldaks, nähtub, et kaebaja ei soovi vaidlustada Jõelähtme vallavalitsuse tegevusetust lubaduse täitmisel; samuti ei ole kaebus suunatud vallavalitsuse 10.12.08 a korralduse nr 619 vaidlustamisele, millega anti välja ehitusluba Liivakandi tee tänavavalgustuse rajamiseks. Kaebusele ei ole lisatud märgitud korraldust, mistõttu kohus ei tea, kellele väljastati ehitusluba või kellele kuulub rajatis, kuid et kaebaja sellist kaebust ei soovi ka esitada, siis pole sellel hetkel ka iseseisvalt tähtsust. Nähtub, et ehitamisel oli antud välja projekt ning et esialgne projekt muudeti ja kaebaja seda korrigeeritud projekti ei kooskõlastanud. Samas ei ole kaebaja esitanud kaebust ka selle haldusakti vaidlustamiseks. Vald otsustas rajada planeeritud õhuliini ja vallavalitsus oma vastuskirjas teabenõudele leiab, et kaebaja huvide riive on vähene ning avalik huvi kaalub üle kaebaja huvid. Vastamisel viidati ka ehitusprojektile, mille alusel anti välja 27.03.09 ehitusluba. Kaebuses ei märgita, et kaebaja nõustuks sundvalduse seadmisega või siis servituudi määramisega ja et kaebaja nõuab lubatu elluviimist ja selle tõttu esitab käesoleva vaidlustuse. Kui kaebuse esitaja soovib tulevikus esitada nõuded vallavalitsuse vastu, mis on seotud avalik-õiguslike ülesannete täitmisega, siis saab kaebaja esitada halduskohtule uuesti kaebuse vastavuses

§ 11lg 7 nõuetele.

Kohus leiab, et kuna kaebaja ei taotle avalik –õiguslikus suhtes antud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist, vastavalt ta ka ei vaidlusta antud haldusakte, samuti ei nõua, et viidaks läbi haldusmenetlus või seataks lubatud servituut, siis nõue, mille juurde kaebuse esitaja jääb ja mida tuleks lahendada, ei allu pädevuselt halduskohtule. 2 Ebaseadusliku tehnorajatise eemaldamise nõue on seotud tsiviilasju arutava kohtu pädevusega. Kuna kaebaja soovib, et tema kinnisasjalt kõrvaldataks ebaseaduslik tehnorajatis, mille talumiskohustust temal ei ole tekkinud, siis tuleb kohtu arvates pöörduda kaebuse esitajal tsiviilasju lahendavasse kohtusse. Kaebuse esitaja talumiskohustuse piiramatuse üle on pädev seisukohta võtma tsiviilasju arutav kohus. Käesolev kohus ei saa kaebuse esitajale sundida peale nõudeid, mida ta ei soovi esitada. Kuna kaebaja selgesõnaliselt ei nõustu taluma rajatist ja ta ei pea vallavalitsust ka tegevusetuks antud lubaduse täitmiseks seada servituut (ilmselgelt kaebaja soovist mitte taluda rajatist), siis saab kohtu arvates valduse rikkumisest tekkinud õigusrikkumise kõrvaldada vaid tsiviilasjas hagi esitamisega. Tsiviilasjas saab kohus anda vastused küsimustele, kas kohalduvad rajatise talumiskohustuse sätted, kas tegemist on seadusliku ehitisega, mille suhtes kehtib kaebaja piiramatu talumiskohustus, kas tegemist on kaebaja mõistliku koormamisega või on tegemist valduse rikkumisega, mis tuleb lõpetada ja vastavalt kaebaja soovile rajatis kõrvaldada. 7. Kui kohus saab kaebuse, siis ta kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ja lahendamisele halduskohtus. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lõige 4 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Kohtute seaduse § 9 lg 1 kohaselt esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju maakohtud. Halduskohus arutab kohtute seaduse § 18 lõike 1 kohaselt esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohtu pädevusse

§ 3

lõike 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, haldustoiminguks loa andmine ning muude asjade lahendamine, mis on seadusega halduskohtu pädevusse antud. Kohus leiab, et kaebaja nõue ei kuulu lahendamisele halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada

§ 11lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja saab pöörduda valduse kaitse nõuetega elukohajärgselt maakohtusse, st Harju Maakohtusse. 8. Juhindudes

§ 11

lg 4 tuleb kaebus tagastada selle esitajale ning A.S saab esitada tema poolt esitatud nõude Harju Maakohtusse.

§ 11

lg 8 kohaselt saab määruse peale, millega kohus tagastab kaebuse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Karin Kalmiste kohtunik 3