3-08-1955/25

3-08-1955 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1955 Haldusasi Ä. L´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Saarde Vallavalitsuse 08.09.2008 korraldus nr 16.2-3/249 Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2009 Menetlusosalised Kaebaja Ä. L ja tema esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja Saarde Vallavalitsus ja tema esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6; Jätta rahuldamata Ä. L´i kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 03.07.2008 koostati piiriprotokoll Anni-Lanksaare katastriüksuse plaanil piiride kättenäitamise kohta (tl 57). 07.07.2008 Saarde Vallavalitsuse korralduse nr 16.2-3/190 p 1 tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 15.10.2007 korraldus nr 241; p 2 otsustati Ä. L´ile tagastada maaüksus AnniLanksaare, p 3 otsustati tagastamata maa 5.26 ha kompenseerida (tl 55-56). 13.08.2008 esitas Ä. L kohtule kaebuse 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 tühistamiseks (haldusasi nr 3-08-1609 tl 5-7). 1 3-08-1955 18.08.2008 Saarde Vallavalitsuse korraldusega nr 16.2-3/222 otsustati alustada kompenseerimismenetlust, korralduse p 2 alusel kuulus tagastamata maa 5,26 ha kompenseerimisele Ä. L´ile (tl 59). 08.09.2008 Saarde Vallavalitsuse korraldusega nr 16.2-3/249 kinnitati K L´ile kuulunud maa maksumus ja määrati maa eest kompensatsioon õigustatud subjektile Ä. L´ile. Korraldusega kohustati õigustatud subjekti esitama vallavalitsusele vormikohase avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks tema poolt näidatud pangakontole (tl 8-9). 01.10.2008 esitas Ä. L kohtule kaebuse Saarde Vallavalitsuse 08.09.2008 korralduse nr 16.23/249 tühistamiseks (tl 5-6). 20.10.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 14-15). 21.10.2008 kõrvaldas kaebaja puudused kaebuses (tl 17-18). 03.11.2008 03.11.2008 Saarde Vallavalitsuse korraldusega nr 16.2-3/294 otsustati täiendada 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 sissejuhatust neljanda lõiguga; senine neljas lõik loeti viiendaks; täpsustati korralduse õiguslikku alust; muudeti korralduse p 2.1, 2.2, 2.3; muudeti korralduse p 3 – jätta tagastamata 0,49 ha maad ja asuda kompenseerimisele seaduses ettenähtud korras (tl 60-61). 27.02.1009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 41-42). 18.03.2009 taotles kaebaja haldusasjas nr 3-08-1609 menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (haldusasi nr 3-08-1609 tl 46). 05.05.2009 täpsustas kaebaja taotlust (tl 50). 11.05.2009 määrusega haldusasjas nr 3-08-1609 menetlus lõpetati HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (haldusasi nr 3-08-1609 tl 65-67). 25.05.2009 täpsustas vastustaja oma vastuväiteid (tl 52-54). 05.10.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 68-69). 16.10.2009 esitas vastustaja seisukoha kaebuses (tl 72-73). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on kaevatava korralduse vastuvõtmise aluseks vallavalitsuse 07.07.2008 korraldus nr 16.2-3/190 p 3, mille kaebaja on vaidlustanud. Kaebaja vaidlustab käesoleva korralduse samadel alustel kui 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 p 3 ning palub antud kaebuse lahendamisel arvestada viidatud kaebuses toodud põhjendusi. Kaebaja vaidlustab korralduse kogu ulatuses. On arusaamatu kaevatava korralduse andmine ajal, mil kaebaja poolt on vaidlustatud 07.07.2008 korraldus nr 16.2-3/190 p 3, mis oli kaevatava korralduse andmise aluseks. Ka kaebuse põhjendused on samad kui 13.08.2008 esitatud kaebuses. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et ei vaidlusta kaevatava korraldusega kinnitatud maa maksumuse õiguspärasust. Kuid oluline on märkida, et maa maksumus määrati seetõttu, et kaebajale jäeti tagastamata 5,26 ha õigusvastaselt võõrandatud maad. Kaebaja hinnangul maa maksumuse määramine alusetu, sest kompenseerimismenetlus on õigusvastane. Tagastamismenetluses maa maksumust ei määrata. Kaebaja märgib, et tal puudub õiguslik huvi kaevatava korralduse p 1 vaidlustamiseks, kuna see ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja kaebust ei tunnista. Korraldust on vaidlustatud tervikuna, sh korralduse p 1, kuid kaebaja ei selgita, millisele õigusaktile ei vasta maa maksumus. Kaebaja märgib, et vaidlustab korralduse samadel alustel kui 07.07.2008 korraldust nr 16.2-3/190 p 3, kuid vastustaja on antud korraldust muutnud 03.11.2008 korraldusega. Vallavalitsuse 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 p 2 otsustati Ä. L´ile tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa vastavalt maaüksuse plaanile ja p 3 märgiti, et tagastamisele mittekuuluv maa 5, 26 ha kompenseeritakse. Korralduse aluseks oli 03.07.2008 kooskõlastatud piiriprotokoll. Korralduse p 3 ei otsustatud maa kompenseerimise alustamist. 2 3-08-1955 Kompenseerimist otsustati alustada vallavalitsuse 18.08.2008 korraldusega nr 16.2-3/222, seda korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. 08.09.2008 korralduse nr 16.2-3/249 p 2 määrati kaebajale kompensatsioon konkreetses summas. Saarde Vallavalitsuse 03.11.2008 korraldusega nr 16.2-3/294 muudeti 07.07.2008 korraldust, millega täiendati sissejuhatust ja muudeti korralduse p 3, millega jäeti tagastamata 0,49 ha maad ja asuti kompenseerimisele seaduses ettenähtud korras. Kõik käsitletud korraldused on kaebaja kätte saanud. 07.07.2008 korralduse p 3 muutmine ei too endaga kaasa 08.09.2008 korralduse muutmist. Antud juhul on kaebaja subjektiivseks õiguseks antud juhul õigus saada kompensatsiooni tagastamisele mittekuuluva maa eest, sellist õigust kaevatav korraldus ei välista. Pärast 07.07.2008 korralduse muutmist on tekkinud olukord, kus kaebajale kompenseerimisele kuuluva maa suurust vähendati kuni 0,49 ha – millega kaebaja nõustus. Vastavalt sellele on kaebajal õigus saada proportsionaalselt vähem kompensatsiooni. Nagu selgub 03.11.2008 korraldusest ei ole matemaatiliselt väljaarvutatud ulatuses maad olemas, seega ei kuulu 4,86 ha tagastamisele ega kompenseerimisele. MRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides ja need piirid on kaebaja poolt 03.07.2008 kooskõlastatud. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaevatav korraldus ei riku kaebaja õigusi ning puudub alus kontrollida korralduse õiguspärasust. Vastuväidete täpsustuses märgib vastustaja, et 07.07.2008 korralduse alusel tagastati kaebajale kokku 101.7 ha, 27.05.2009 kanti tagastatav maa katastriüksusena Maakatastrisse ning 14.07.2009 kinnisti maa Ä. L´i nimele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
6. Kaebus on esitatud 01.10.2008 vastustaja 08.09.2008 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja haldusakti kätte 16.09.2008 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja tugineb käesolevas asjas vaidlustatud korralduse õigusvastasuse osas eelnevalt haldusasjas nr 3-08-1609 esitatud kaebuses toodud väidetele 07.07.2008 korralduse nr 16.23/190 punkt 3 õigusvastasuse osas. Käsitletud korralduse punktis 3 otsustati, et tagastamata maa 5,26 ha kompenseeritakse Ä. L´ile seadusega ettenähtud korras (haldusasjas nr 3-081609 tl 9, tl 82-84). Haldusasjas nr 3-08-1609 esitatud kaebuse kohaselt on korraldus põhjendamata – on küll viide MRS § 6 lg 2 p 4, kuid on jäetud välja toomata ja sisustamata tagastamisest keeldumise põhjus. Ei ole viidatud milline MRS § 31 lg 1 ettenähtud alus antud juhul esineb. Vaidlustatud korralduse punktis 3 osas ei ole korralduses toodud faktilist ega õiguslikku alust ning kaebajale on arusaamatu, miks tema taotlust ei ole rahuldatud täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale arusaadav, kas kompenseeritav maatükk 5,26 ha kuulub riigi maareservi hulka ning millise aktiga on see maa määratud riigi omandisse. Keskkonnaministeeriumi otsust maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole. Haldusasjas nr 308-1609 esitatud kaebuses leiab kaebaja, et enne maa riigi omandisse jätmise otsustamist ei saa kohalik omavalitsus vastu võtta maa kompenseerimise otsustust. Haldusakti, millega oleks otsustatud maa riigi omandisse jätmine kaebaja väidetel koostatud ei ole ning seetõttu ei saa Saarde Vallavalitsus teha otsust maa kompenseerimise kohta. 3 3-08-1955 Kaebaja väidetel ei tagatud talle kaevatava korralduse vastuvõtmisel ärakuulamise õigust, sest haldusmenetluses ei tagatud talle võimalust avaldada oma seisukoht 5,26 ha suuruse maatüki kompenseerimise osas. Kohtu hinnangul on haldusasjas nr 3-08-1609 korralduse nr 16.2-3/190 p 3 osas antud põhjendused: korraldus on põhjendamata ja arusaamatu; korralduses puudub selle vastuvõtmise faktiline ja õigusliku alus; korralduse vastuvõtmisel on rikutud seadusega ettenähtud menetluskorda – seotud õigusliku hinnangu andmisega 07.07.2008 korraldusele nr 16.2-3/190 ning antud põhjendusi ei saa üks-ühele ülekanda käesolevas asjas vaidlustatud korralduse õigusvastasuse hindamiseks. Oluline on antud põhjenduste osas märkida, et Saarde Vallavalitsus 03.11.2008 korraldusega nr 16.2-3/294 muutis 07.07.2008 korraldust nr 16.2-3/190, mille tagajärjel kaebaja leidis, et kaebuse eesmärk on saavutatud ning taotles asjas menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (samas tl 46). Kaebuses 07.07.2008 korraldusele nr 16.2-3/190 p 3 on menetlus määrusega lõpetatud ja määrus on jõustunud. Kohus juhtis käesolevas asjas 14.04.2009 kirjaga kaebaja tähelepanu asjaolule, et seoses 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 muutmisega 03.11.2008 korraldusega nr 16.2-3/294, on menetluses olukord muutunud ning kaebuse ese ja kaebus vajab täpsustamist ning kaebuse sisustamiseks tuleb kaebajal esitada hinnang muudetud korralduse mõju osas hilisemale haldusaktile (tl 43). Vastuseks kohtu nõudele teatas kaebaja, et loobub kaevatava korralduse p 1 tühistamise nõudest, kuid jääb seisukohale, et maa maksumuse määramine on alusetu, sest kompenseerimismenetlus on õigusvastane (tl 50). Kaebuses märgib kaebaja, et vaidlustab korralduse põhjusel, et kaebaja on vaidlustanud 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 p 3, mis on õigusvastane ja on kaevatava korralduse vastuvõtmise aluseks. Arvestades eeltoodut on 07.07.2008 korraldust nr 16.2-3/190 sh selle p 3 muudetud. Saarde Vallavalitsuse 03.11.2008 korraldust nr 16.2-3/294 eelpool viidatud korralduse muutmise kohta vaidlustatud ei ole ja see on jõustunud. HMS § 60 lg 1 alusel loob kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Maa tagastati kaebajale 07.07.2008 korralduse alusel ja kanti 27.05.2009 Maakatastrisse ning 14.07.2009 kinnistati kaebaja nimele (tl 72, 74). Lähtudes eeltoodust kehtib 07.07.2008 korraldus nr 16.2-3/190 uues redaktsioonis, seda on täitma asutud ning antud korralduse õigusvastasust tuvastatud ei ole. Seega ei saa kaebaja käesolevas asjas tugineda 07.07.2008 korralduse nr 16.2-3/190 õigusvastasusele. Kaebaja hinnangul on asjas kompenseerimise menetluse alustamine õigusvastane. Kaevatava korraldusega on kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus ja määratud kaebajale kompensatsioon (tl 8-9). Kaebuse täpsustuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja õigusvastaselt võõrandatud maa maksumust so korralduse p 1 (tl 50). „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ p 2 alusel toimub kompenseerimine järgmistes osades: 1) vara kompenseerimise menetluse alustamine; 2) kompenseeritava vara maksumuse määramine; 3) kompensatsiooni määramine; 4) õigustatud subjektile kompensatsiooni väljamaksmine. Vastustaja poolt kohtule esitatud ja kaebajale edastatud vastuväidete ning selle lisatud materjali kohaselt on kaebajale tagastamata jäetud maa osas alustatud kompenseerimismenetlust 18.08.2008 korralduse nr 16.2-3/222 alusel, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Antud korraldust on kaebajale saadetud (tl 52-54). Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid 18.08.2008 korralduse osas. 4 3-08-1955 18.08.2008 korraldus nr 16.2-3/222 on vastuvõetud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ p 8 ja p 9 alusel, mis reguleerivad vara kompenseerimise alustamist. Seega on käesoleval juhul kehtiv haldusakt vara kompenseerimise menetluse alustamise kohta, mis HMS § 60 lg 1 alusel loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. 1 Vaidlustatud korraldus on vastuvõetud eelpool toodud korra p 33, 37, 37 alusel, mis reguleerib kompensatsiooni määramist. Kompensatsiooni määramisel saab vaidlus olla õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse ja kompensatsiooni suuruse arvutamise üle. Kaebaja korraldusega määratud maa maksumust ega maa maksumuse alusel määratud kompensatsiooni suurust ei vaidlusta. Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi kaebuses toodud asjaoludel. Seetõttu on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotlust kohtukulude hüvitamiseks ei esitanud. Vastustaja esitas asjas taotluse kohtukulude hüvitamiseks (tl 54, 76-78). HKMS § 92 lg 1 alusel kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja hinnangul on vastustaja menetluskulude väljamõistmine temalt põhjendamatu (tl 80). Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Kohtupraktika kohaselt tuleb seejuures aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jms. Seega peab õigusabikulude väljamõistmine olema sisuliselt põhjendatud. Eelpool käsitletud maareformi seaduse ja „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra“ sätete kohaselt on maa tagastamiseks ja tagastamisele mitte kuuluva maa eest kompensatsiooni määramiseks vajalike eeltoimingute teostamine kohaliku omavalitsuse organite ülesanne, mis seega eeldab, et ametnikel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja kasutas oma kaebeõigust pahatahtlikult, antud asjaolule ei ole viidanud ka vastustaja. Seega puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järgi ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks. Annika Vendik Kohtunik 5