KOHTUOTSUS Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL 2-08-29545 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Tsiviilasi A. Z. hagi Soojusenergia OÜ vaastu 122 400 krooni saamiseks Harju Maakohtu 06.04.2009 otsus Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 122 400 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. Z. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX, XXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX) Kostja Soojusenergia OÜ (registrikood 10493966, asukoht Sadama 28, Paldiski, 76805 Harjumaa), esindajad Tarmo Saarts ja Vadim Nogtev Kohtuistungi toimumise aeg 15.09.2009 A. Z. apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 06.04.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
- A. Z. töötas kostja juures katlaoperaatorina alates 26.10.2005 kuni 30.04.
- Hageja leiab, et katlaoperaatori tööülesannete hulka ei kuulunud katlaluugi avamine ega troppimistööde tegemine, milliseied töid ta samuti tegi. 10.04.2008 esitas A. Z. Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile avalduse Soojusenergia OÜ vastu lisatöö eest lisatasu 49 999 krooni saamiseks. 09.06.2008 otsusega jättis Töövaidluskomisjon A. Z. avalduse rahuldamata.
- 08.07.2008 esitas A. Z. Soojusenergia OÜ vastu hagiavalduse kohtusse troppimise ja põlemisjäätmete eemaldamisega seotud tööde eest lisatasu saamiseks summas 49 999 krooni.
- 20.01.2009 hagiavalduse täpsustuses suurendas hageja nõuet põhjusel, et töövaldluskomisjoni saab esitada nõude kuni 50 000 krooni. Kuivõrd hageja töökoormus suurenes umbes kolm korda, tulnuks kostjal tasuda lisatasuna 3780 krooni kuus. Hageja töötas kostja juures 30 kuud, mistõttu palus ta kostjalt välja mõista katlast šlaki eemaldamise ja väljaveo eest 113 400 krooni. Tasustamata troppimistööde eest palus hageja kostjalt välja mõista 9000 krooni, seega kokku 122 400 krooni. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja töötas kostja juures katlakäitajana, kelle tööülesandeks oli soojusenergia tootmine. Soojusenergia tootmine on üksikute tööoperatsioonide (kütuse vastuvõtt, kütuse katlasse transport, katlas kütuse süütamine, kütuse etteanne, katlaseadme puhastamine, avariide likvideerimine jne) kogum, mille teostamine toimub vastavalt tööandja juhendamisele. Katla tööprotsessi tagamine on otseselt katlakäitaja ülesanne ja seega ei saa lugeda tööprotsessi tagamist lisatööks. Hagejale on välja makstud töölepingus kokkulepitud tööde teostamise eest ettenähtud tasu ja suulise kokkuleppe alusel tasustatud lisatöid. Hagejal ei ole tema töötamise ajal olnud töö ega töötasu osas pretensioone kostja vastu. Hageja omab vastavat pädevust kinnitavat tunnistust, seega on hageja teadlik katlakäitaja töökohustustest, mis tulenevad töö iseloomust ning töökohal väljakujunenud tavast ja praktikast. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäid hageja menetluskulud tema enda kanda.
- Vaidlust ei olnud selles, et hageja töötas kostja juures töölepingus kokkulepitud tingimustel katlakäitajana alates 26.10.2005 - 30.04.
- Töölepingu p.2.2 järgi oli katlakäitaja töö sisuks soojusenergia tootmine.
- Kostja selgituste kohaselt seisneb soojusenergia tootmisel katlakäitaja töö üksikute tööoperatsioonide tegemises, sealhulgas kütuse vastuvõtus, kütuse transportimises katlasse, kütuse süütamises ja etteandmises, katlaseadme puhastamises, avariide likvideerimises ja teiste soojusenergia tootmises ettetulevate ülesannete täitmises. Katlaluugi avamise vajadus võib tekkida sõltuvalt olukorrast ja avamise otsustab katlakäitaja.
- Kohtule esitatud asjaolude põhjal ei ole tõendatud katlaluugi avamise ja katla puhastamise käsitlemine lisatööna. Katla puhastamise ajal pidi luugi avama katlakäitaja ise ning vajadusel tuli seda teha ohutustehnika nõudeid arvestades ka katla töötamise ajal. Ohutustehnika eeskirjade väidetav rikkumine kostja poolt ei muuda seda tööd hageja jaoks tööandja poolt tasustatavaks lisatööks. Tööandja ohutustehnika reegleid eiravatest korraldustest võis töötaja keelduda, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on töötaja kohustatud täitma ainult tööandja seaduslikke korraldusi. 2
(4)- Hageja tunnistajate V. P. ja V. R., kes pikaajaliselt töötasid kostja juures, ütlustega on tõendatud, et katlaluugi avamine katla töötamise ajal oli ka nende töötamise ajal katlakütja kohustus, mille eest lisatasu ei makstud.
- Eeltoodust tulenevalt katlaluugi avamine ja tuha eraldamine tulenes katlakäitaja töö iseloomust ning see ei ole vaadeldav lisatööna, mistõttu tuleb hageja nõue selle eest lisatasu saamiseks jätta rahuldamata.
- Hageja ei ole tõendanud oma väidet tööandja korraldusel lisatööna teostatud troppija töödest. Kostja kinnitusel teostas troppija töid kraanajuhi abiline, kes omas selleks vastavat väljaõpet ja kokkulepet. Kokkulepet troppija ülesannete täitmiseks lisatööna ei ole hagejaga sõlmitud.
- Hagejal ei ole olnud mingeid lahkarvamusi kuni temaga töölepingu lõpetamiseni töö ega palga osas. Veenev ei ole hageja põhendus, et ta ei pöördunud tööandja poole tema töötamise ajal väidetava lisatöö eest lisatasu nõudega ja ei keeldunud lisatöö tegemisest seetõttu, et kartis karistust ja töölepingu lõpetamist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 122 400 krooni lisatöö eest.
- Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil kinnitasid tunnistajad, et hageja tegi troppija tööd nagu lisatööd, kuid mingit lisatasu selle eest ei saanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et katlakäitaja kohtustesse kuulub soojusenergia tootmine, dokumentides puudub aga konkreetne tööülesannete kirjeldus soojusenergia tootmisel. Tööandja ei koostanud tööjuhist selle kohta, kuidas avada katla eelkolde luuki katla töötamise ajal kõrgtemperatuuril ja eemaldada eelkoldest põlenud šlaki tükke. Tööandja kohustas katlakäitajat seda tööd tegema. Ka troppija töö vajab erilist atesteerimist. Samuti puudus selle töö kohta tööjuhis. Konkreetse tööjuhiseta on see töö keelatud.
- Eelkolde luugi avamine ja põlenud šlaki eemaldamine ei kuulu katlakäitaja tööülesannete hulka, kuna selle töö tegemiseks puudub tööjuhis. Järelikult võib see katlakäitaja jaoks olla vaid lisatöö.
- Põhjus, miks katlakäitajad seda tööd tegid, oli hirm kutsuda esile tööandaja pahameel ja kaotada töökoht. Vastustaja seisukoht
- Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel katlakäitajana kaks ja pool aastat ja sai kokkulepitud töötasu, mille üle töötamise ajal vaidlust ei olnud. Vaatamata sellele, et puudus kirjalik ametijuhend ja tööülesannete kirjeldused, pole vaidlust selles, milliseid tööülesandeid hageja tegelikult täitis. Nende hulka kuulus ka vajadusel katla puhastamine põlemisjääkidest ja tuhakonteinerite äraveol kraanakonksude kinnitamine tuhakonteinerite külge (troppimine). Asjaolu, et maakohus tegi kostja seletustest ebaõige järelduse, et troppija töid teostas kraanajuhi abiline, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et tuhakonteinerite äravedu oli meeskonnatöö ja kraanajuhti abistas konksude kinnitamisel parajasti tööl olev katlaoperaator. 3
(4)- Hageja on ühepoolselt ja meelevaldselt jaotanud oma tööülesanded põhitöölepingu järgseteks ja lisatöödeks. Kokkuleppe sõlmimist poolte vahel lisatööde tegemiseks ja nende eest tasumiseks hageja tõendanud ei ole. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei kinnita ka hageja poolt viidatud tunnistajad. Võimalikud ohutusnõuete rikkumised töökorralduses, millele hageja viitab, ei anna alust tagantjärele lisapalga küsimiseks.
- Seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 4
(4)