← Eesti

3-09-1469/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1469 Haldusasi E.G kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  3. oktoobri
  4. a korralduse nr. 1827-k tühistamise nõudes Menetlustoiming Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON
  5. Jätta kaebuse esitaja E.G taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
  6. Lõpetada haldusasjas nr 3-09-1469 menetlus.
  7. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul käesoleva kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD, KAEBAJA TAOTLUS NING VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  8. E.G esitas 07.07.2009 kohtule kaebuse, mille esemeks oli xxxx tn. xx majavaldus. Kaebusele olid lisatud xxxx tn. xx asuva majavalduse krundi plaan, krundi piiride akt, kinnistu omandamise arhiivimaterjalid, xxxxx tee xx maaüksuse müügileping, Tallinna Linnakohtu 05.10.2004 kohtuotsus ning 09.11.2004 kohtumäärus, taotlus riigi õigusabi saamiseks koos sellele lisatud tõenditega ning Tallinna Linnavalitsuse 24.10.2007 korraldus nr. 1827-k xxxx tn. xx ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja ostueesõigusega erastamiseks.
  9. Tallinna Halduskohus jättis
  10. augusti
  11. a kohtumäärusega E.G kaebuse käiguta. Kaebusest ei selgunud, millist toimingut või haldusakti kaebuse esitaja vaidlustab. Kohus märkis muuhulgas, et kui kaebuse esitaja eesmärgiks on vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse
  12. oktoobri
  13. a korraldust nr 1827-k, on suure tõenäosusega möödunud kaebuse halduskohtusse esitamise 30-päevane tähtaeg ning tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 1
  15. augustil
  16. a esitas E.G kohtumäärusele vastuse, pealkirjaga „tähtaja ennistamise taotlus“. Vastuses ei selgitatud samas kaebetähtaja möödalaskmise põhjusi, kuid kaebusest nähtuvalt ei olnud E.G rahul xxxx tn xx elamu, mis oli tema vanemate kodu ja mille ta väidetavalt omandas pärimise teel, juurde maa ostueesõigusega erastamisega. Samal kuupäeval esitas E.G ka teise vastuse kohtule, märkides vastustajateks Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Maa-ameti. Vastuse kohaselt edastas 24.10.07 korralduse nr. 1827 talle Maa-amet 08.11.
  17. Samas põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks E.G ei esitanud.
  18. Tallinna Halduskohtu
  19. augusti
  20. a kohtumäärusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta, kuna kaebuse esitaja ei kõrvaldanud täielikult kõiki kaebuses esinevaid puudusi. Kuigi kaebuse sisu järgi võis eeldada, et E.G soovib vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse
  21. oktoobri
  22. a korraldust nr 1827-k, ei olnud kaebuse esitaja samas märkinud, kas ta taotleb eeltoodud korralduse tühistamist või selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui kaebuse esitaja taotleb korralduse tühistamist, tuleb märkida, millal sai kaebuse esitaja haldusaktist teada ning esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.
  23. E.G
  24. septembri
  25. a vastuses kohtule palutakse ennistada Tallinna Linnavalitsuse korraldusele kaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Linnavalitsuse
  26. oktoobri
  27. a korraldus nr 1872-k edastati Maa-ameti teatega nr 5-8/711 kaebuse esitajale
  28. oktoobril
  29. a. Kaebuse esitaja põhjendab taotlust sellega, et on 80% töövõimetu invaliid ning tal ei ole juriidilist haridust. Kaebuse esitaja on teinud omalt poolt korduvalt pöördumisi Maa-ameti poole, kuid ei ole nendele vastuseid saanud.
  30. Tallinna Halduskohtu
  31. septembri
  32. a kohtumäärusega võttis kohus menetlusse E.G kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  33. oktoobri
  34. a korralduse nr. 1827-k tühistamise nõudes, määras vastustajaks Tallinna Linnavalitsuse ning määras kaebuse esitajale tähtaja
  35. oktoober
  36. a kaebetähtaja ennistamise taotluse võimaliku täiendava põhjenduse esitamiseks. Kohus määras vastustajale tähtaja
  37. oktoober 2009.a kaebuse ning kaebetähtaja osas kirjaliku seisukoha esitamiseks. Ühtlasi jättis kohus esialgu rahuldamata kaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, otsustades vaadata taotlus uuesti läbi juhul, kui kohus ennistab kaebuse esitaja taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja.
  39. oktoobril
  40. a saabus kohtule täiendav seisukoht, milles kaebuse esitaja selgitab, et tema poolne
  41. augustil 2002 sõlmitud kinkeleping J.G nimele, oli 12 kuulise tühistamise võimalusega. Kaebuse esitaja märgib, et see sai tühistatud tema poolse hagi rahuldamisega ja tema omandiõiguse tunnustamisega. Vaatamata kinkelepingu tühistamisele ei täitnud Tallinna Linnavalitsusele alluv Maa-amet jõustunud kohtuotsust, hoides surnud tütre J.G nimel edasi kaebuse esitaja vanemate ja kaebuse esitaja koduaia osa. Enne kinkelepingu sõlmimist ei saanud kaebuse esitaja tütrel xxxx xx osas olla mingit omandit. V.G ei võtnud osa kaebuse esitaja pärandi pärimisest. V.G suri
  42. märtsil
  43. a. Kaebuse esitaja selgitab, et käis üle 2 aasta peaaegu iga nädal Maa-ametis, kuid tulemusteta.
  44. detsembril
  45. a oli kaebuse esitaja sunnitud pöörduma Riigiprokuratuuri poole. Kaebuse esitaja selgitab ühtlasi, et tal ei võimaldatud xxxx xx toimikutele kunagi juurdepääsu. Maa-ametis õnnestus kaebuse esitajal toimikutega tutvuda esmakordselt
  46. aastal, kui Maa-ameti töötajatel oli kollektiivpuhkus ja neid asendasid asendustöötajad. Tallinna Linnaarhiiv ei ole toimunud tehingutega võimaldanud kaebuse esitajal tänaseni tutvuda. Tallinna Linnavalitsusele alluv Maa-amet on ilmselgelt edastanud Tallinna Linnavalitsusele puudulikke andmeid kaebuse esitaja vanematele kuulunud omandi osas.
  48. oktoobril
  49. a saabus kohtule Tallinna Linnavalitsuse seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse osas, milles vastustaja ei nõustu kaebuse esitamise tähtaja ennistamise 2 taotluse rahuldamisega ning leiab, et nimetatud taotlus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja ise on esitanud Tallinna Halduskohtule dokumentaalse tõendi (Tallinna Maa-ameti
  50. oktoobri 2007 kiri nr 5-8/711), mis tõendab, et E.G-le on saadetud tutvumiseks Tallinna Linnavalitsuse
  51. oktoobri 2007 korraldus nr 1827-k. Samuti on kaebaja edastanud kohtule vaidlustatud korralduse koopia ja kinnitanud selle kättesaamist oma selgituses dokumentide juurde. Samas kirjas väidab kaebaja, et on alates
  52. oktoobrist 2007 pidevalt tegelenud selle küsimusega, mis puudutab korralduse nr 1827-k sisu. Oma viimases kirjas kohtule E.G väidab, et Tallinna Linnavalitsuse ametid on tema eest varjanud olulisi dokumente ning toimikuga esmakordselt võimaldati kaebajal tutvuda
  53. aasta suvel. Vastustaja toodud väidetega ei nõustu ning on jätkuvalt seisukohal, et kaebus on halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja arvates tuleb kaebuse esitamise tähtaja kulgemise algust hakata lugema hiljemalt alates
  54. oktoober
  55. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on olnud teadlik Tallinna Linnavalitsuse korraldusest nr 1827-k ning ei ole pidanud seda vajalikuks vaidlustada. Antud asjaolu tõendab arvukas kirjavahetus kaebaja ja Tallinna Linnavalitsuse ning Riigi Maa-ameti vahel. Väide, et kaebaja sai alles
  56. aasta suvel tutvuda xxxx tn xx toimikutega ei vasta tõele ning on ekslik, kuna toimiku materjalidest nähtub, et E.G on viibinud ka eelnevalt Tallinna Maaametis ja tutvunud xxxx tn xx toimikuga. Haldusakti vaidlustamiseks antud kaebuse esitamise tähtaeg kaitseb õiguskindluse põhimõtet ning haldusakti vaidlustamine pärast kaebetähtaja möödumist on sellega vastuolus. Kaebetähtaja sõltumine üksnes sellest, millal sai isik kätte kaevatava haldusakti ärakirja, annaks teoreetilise võimaluse vaidlustada haldusakti piiramatu tähtaja jooksul, mis on samuti õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Sellist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu halduskolleegium
  57. oktoobri 2002 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-56-02 punktis
  58. Seadusandja on halduskohtumenetluse seadustiku §-s 9 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist või toimingust teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti või toimingu vaidlustamise küsimuse. Mõjuva põhjusega võib tegemist olla, kui kaebuse õigeaegset esitamist takistas raske haigus. Kaebaja poolt esitatud täiendavas seisukohas kaebuse tähtaja ennistamise taotlusele ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Jääb arusaamatuks, miks on kaebus esitatud kohtule alles rohkem kui 1,5 aasta möödumisel. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti või toimingu sisu ja hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti või toimingu sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti või toimingu sisust ja suutmatus hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kaebaja on olnud teadlik vaidlustatud korraldusest juba
  59. oktoobril 2007 ning tutvunud ka xxxx tn xx toimikuga korduvalt, viibinud Tallinna Maa-ametis (hetkel Tallinna Linnavaraamet) vastuvõtul ja pidanud arvukat kirjavahetust Tallinna Linnavalitsusega, Tallinna Maa-ametiga, Tallinna Linnavaraametiga ja Riigi Maa-ametiga (vt lisad). Seega suurenes ka kaebuse esitaja kohustus olla teadlik oma õiguste rikkumisest ning viivitamine kohtusse pöördumisel on olnud ebamõistlikult pikk. E.G ei ole esitanud oma kaebuses ja selle täiendustes ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kohtusse pöörduda õigeaegselt, mistõttu ei ole võimalik rahulda ka tema kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 3 KOHTU SEISUKOHT
  60. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 12 lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.
  61. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt saadeti vaidlusalune korraldus kaebuse esitajale Tallinna Maa-ameti
  62. oktoobri
  63. a kirjaga nr 5-8/711 (toimiku lk. 45). Kaebuse esitaja kinnituse kohaselt (toimiku lk. 41) sai ta korralduse kätte
  64. novembril
  65. aastal. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seoses 80% töövõimetusega ning juriidiliste teadmiste puudumisega. Lisaks selgitas kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotluses, et on teinud omalt poolt korduvalt pöördumisi, kuid ei ole nendele vastuseid saanud.
  66. Kuigi kaebuse esitaja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid, millest nähtuks kaebuse esitaja tervislik seisund, möönab kohus, et haigus võib olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamisel. Samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et 80% töövõimetus oleks takistanud kaebuse esitaja pöördumist avalduste, kirjade ja selgitustega erinevate riigiorganite, samuti kohtu poole. Kaebusele lisatud avaldusest Maa-ametile (toimiku lk. 26) nähtub, et pärast vaidlusaluse korralduse teatavakstegemist on kaebuse esitaja lisaks eeltoodud avaldusele pöördunud Maa-ameti poole veel 09.11.07 ning 19.11.
  67. Tallinna Maa-ameti 15.09.2008 kirjast (toimiku lk. 27) nähtuvalt on kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise küsimuses pöördunud Maa-ameti poole ka 01.09.
  68. Tallinna Linnavaraameti 15.06.2009 vastusest kaebuse esitaja 18.05.2009 pöördumisele ilmneb, et kaebuse esitaja on „taaskord pöördunud Tallinna Linnavaraameti juhataja poole seoses xxxx tn. xx maa ostueesõigusega erastamisega seotud probleemidega“ (toimiku lk. 29). 27.04.2009 on kaebuse esitaja pöördunud Tallinna Linnavolikogu Kantselei poole (toimiku lk 32) ning 20.05.2009 õiguskantsleri poole (toimiku lk. 31). Seega on ilmne, et 80% töövõimetus ei saanud kaebuse esitajat takistada kohtusse pöördumisel.
  69. Kohus on seisukohal, et 1,8 aastase hilinemisega kohtusse pöördumist ei saa õigustada ka juriidiliste teadmiste puudumisega. Riigikohtu halduskolleegium on
  70. juuni
  71. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-38-01 leidnud, et pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
  72. oktoobri
  73. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 leidis Riigikohus, et olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid et ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Eelpool viidatud kirjavahetus erinevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitega tõendab ilmekalt asjaolu, et kaebuse esitaja pidas vaidlusalust korraldust enda õigusi rikkuvaks, kuid eelistas kohtusse pöördumisele teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite kaudu võimalikku õigusrikkumist kõrvaldada. Kirjavahetusest ei nähtu, et haldusorganid oleksid andnud kaebuse esitajale eksitavaid lubadusi või lootust korralduse tühistamiseks. Seega ei saanud kaebuse esitaja ootama jääda vaidluse kohtuvälist lahendust, vaid pidi pöörduma ilma põhjendamatu viivituseta kohtusse. 4 Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab käesolevas haldusasjas menetluse. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.