KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2217 Haldusasi A.P kaebus vaidlustamiseks RESOLUTSIOON 1. T

§ 11lg 3/.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471).

Murru Vangla direktori toimingute KOHUS LEIAB:

1. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 25.08.2009 Murru Vangla direktorile avalduse (seoses kaebaja rahaliste vahendite kinnipidamisega). Väidetavalt ei ole kaebaja avaldusele siiani vastust saanud. Kaebaja taotleb Murru Vangla direktori toimingu (avaldusele vastamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamist.
2. 20.10.2009 määrusega, seoses vajadusega selgitada välja kaebuse esitamise asjaolud ja kaebaja tahe, sh kaebuse lubatavus, jättis kohus kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus hoiatas, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Et kaebaja ei olnud taotlenud määruse tõlget vene keelde, siis saatis kohus kaebajale eestikeelse määruse. 3. Kohus selgitas 20.10.2009 määruses kaebajale viitega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ja § 11 lg 8 sätetele, et kuigi kaebuse vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks saab esitada kohtule kohtueelset vaidemenetlust läbimata, siis antud juhul ei aitaks see kaebaja õigusi efektiivselt kaitsta, arvestades kaebaja tegelikku eesmärki, milleks on vangla kohustamine kaebaja avaldusele vastama. Kohus nentis: „Tuvastamistaotluse esitamisel tuleb märkida, mis on kaebaja põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale (Murru Vanglale) kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Vangla ei ole sellise tuvastamise alusel kohustatud sooritama toiminguid (vastama kaebaja avaldusele), andma haldusakte või neid muutma. Seega peab kohtupoolne vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit kasu tooma tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et selliseks põhjendatud huviks ei saa olla lihtsalt paljasõnaline soov tuvastada vangla toimingu õigusvastasus. Juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada, ilma seda kohtulikult läbi vaatamata (

§ 11lg 31 p 5; § 23 lg 3 p 1).

Kohus selgitab veelkord, et kaebajal on otstarbekam ja kiirem oma eesmärki saavutada siis, kui esitada esmalt vaie vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning esitada vaides kohustamisnõue: taotleda vangla kohustamist A.P avaldusele vastama. Alles, siis, kui vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on otstarbekas pöörduda kaebusega kohtu poole.“ Seoses kaebaja taotlusega enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamise eest kohus selgitas, et

§ 91

lg 1 alusel võib kohus täielikult või osaliselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu. „Taotleja maksejõuetuse tõendamise kohustus lasub taotluse esitajal. Seega tuleb kaebajal esitada kohtule tema maksejõuetust kinnitavad tõendid, s.h kaebaja vangla isikukonto viimase kuue kuu väljavõte, ning arvestada sealjuures kohtu alljärgneva selgitusega. Riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Näiteks vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitamiseks on tulenevalt

§ 9

lg-st 5 isikul aega kolm aastat, mistõttu kaebajal on võimalik koguda endale vahepeal vahendeid riigilõivu tasumiseks. Seega kohus ülalmärgitud taotluse lahendamisel, isegi kui isiku maksujõuetus on tõendatud, arvestab asjaolu, kui olulises küsimuses kaebaja on kaebusega kohtu poole pöördunud, s.t kas kaebus on perspektiivne ning kas kaebuse esitamine antud ajahetkel on möödapääsmatu ja ainus võimalus oma õigusi kaitsta.“

1. Kaebaja on saanud määruse ärakirja kätte 22.10.2009 ja on esitanud samal päeval vastuse, milles palub küsida oma isikukonto väljatrükki Murru Vangla direktorilt ja võtta asi menetlusse.
2. Et A.P selles avalduses oma kaebuse muid puudusi ei kõrvaldanud (ei selgitanud oma põhjendatud huvi, st kaebuse esitamise eesmärki ja kohtusse pöördumise õigust), siis ootas kohus talle puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumiseni. Samuti küsis kohus 16.11.2009 kohtunõude korras Murru Vanglalt kaebaja viimase 6 kuu isikukonto väljavõtet, paludes ka teatada, kas kaebajale on viimastel kuudel tööd pakutud. Et Murru Vangla 17.11.2009 vastusest ilmnes, et A.P viibib alates 21.07.2009 Tallinna Vanglas, siis esitas kohus 17.11.2009 samasisulise kohtunõude Tallinna Vanglale. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 19.11.
3. Vastusest ilmneb, et isikule ei ole tööd pakutud, kuna ta on eeluurimisalune
4. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg möödus 06.11.
5. Selle ajani ega kuni käesoleva ajani A.P kohtule ei vastanud, oma kaebust ei täpsustanud ja seega kaebuse menetlemist takistanud olulisi puudusi ei kõrvaldanud. Järelikult tuleb kaebus tagastada selle 2 esitajale läbivaatamatult ning kohtul puudub isegi vajadus anda sisulist hinnangut kaebaja taotlusele tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6. Samas on kohus seisukohal, et ehkki A.P maksujõuetus on tõendatud (vabad vahendid 0,05 kr), siis tuleks A.P jätta vabastamata riigilõivu tasumisest põhjustel, millele kohus osundas juba 20.10.2009 määruses (antud ajahetkel puudub kaebaja õiguste kaitse vajalikkus ja olulisus; tuvastamisnõue on perspektiivitu, eriti olukorras, kus kaebaja ei ole selgitanud selleks oma põhjendatud huvi). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et konto liikumistest nähtuvalt on kaebaja arvele laekunud aeg-ajalt piisavalt vahendeid, kuid kaebaja on need kõik kaupluses ära kulutanud. Järelikult on kaebajal võimalik vahendeid kokku hoida riigilõivu tarbeks, kui tal peaks olema soov kõnealust tuvastamiskaebust edaspidi esitada (3aastane aegumistähtaeg). Nimelt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust pöörduda seaduses ettenähtud korras uuesti kohtusse (

§ 11lg 7).

Kuna kaebus kuulub tagastamisele muude puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, siis ei pea kohus enam andma kaebajale võimalust riigilõivu tasuda, kuigi jätab tema riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse käesolevaga rahuldamata. Hurma Kiviloo Kohtunik 3