MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2577 Haldusasi T.K kaebus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tege

§ 11lõike 4 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8).

Edasikaebamise kord

1. Tallinna Vangla vahistatu T.K esitas
2. novembril
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt keelduvad Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajad kaebuse esitajat ravimast, viidates raha puudusele Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas, kuigi tunnistavad, et kaebuse esitajat on vaja ravida. Kaebuse esitaja väitel on tal seoses lapsepõlves ninaluu murruga pidevalt peavalud, kõrvad on lukus ning hingata saab ainult suu kaudu. See valmistab kaebuse esitajale ebamugavusi ja kannatusi. Tallinna Vanglasse saabumisest alates on kaebuse esitaja regulaarselt teavitanud meditsiinitöötajaid ravi vajadusest, kuid sellest on keeldutud. Kaebuse esitaja on kirjutanud Tallinna Vangla direktorile kaebuse, millele antud vastus kaebuse esitajat ei rahulda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond on tekitanud talle üheksa kuu jooksul mittevaralist kahju, mis seisneb füüsilistes kannatustes. Põhjendatud huvina märgib kaebuse esitaja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud

§-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

§ 4

lõike 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik- õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Eeltoodust lähtuvalt on halduskohtu pädevuse piiritlemisel oluline vaidlusaluse õigussuhte iseloom

1. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevust, mis seisneb väidetavalt vajaliku ravi andmisest keeldumises. Tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 teisest lausest korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 9 lõikele 3 korraldatakse vanglas 1) kinnipeetavate kliinilisi uuringuid ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks; 2) ambulatoorset ja statsionaarset üld- ja eriarstiabi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ara tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervis. TTKS § 3 lõige 1 sätestab, et tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis. Eeltoodust lähtuvalt vaidlustab kaebuse esitaja tervishoiutöötaja tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, mitte vangla tegevusetust meditsiiniteenuse korraldamisel. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud Tallinna Vangla
2. märtsi
3. a vastus nr 113/11226-
4. Viidatud vastusest nähtub, et kaebuse esitaja on viibinud meditsiiniosakonnas nii õe kui ka arsti vastuvõttudel
5. veebruaril
6. a (esmane meditsiiniline läbivaatus õe poolt);
7. veebruaril
8. a (kopsude radioloogiline uuring);
9. märtsil
10. a (õe vastuvõtt); 05.märtsil
11. a (üldarsti vastuvõtt);
12. märtsil
13. a (röntgenuuring põskkoobastest); 10.märtsil
14. a (üldarsti vastuvõtt) ning
15. märtsil
16. a (üldarsti vastuvõtt).
17. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 lg 1 järgi kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Riigikohtu halduskolleegium on
18. aprilli
19. a otsuses nr 3-3-1-16-09 asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamisel ei ole õigussuhete liigi määratlemisel esmatähtis suhete väline vorm, vaid oluline on see, et isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutaja poolt tema kutsetegevuse raames. Kolleegium märkis, et kaebusega seonduvad asjaolud tekkisid tervishoiuteenuse osutamise käigus ning ravi vahetul osutamisel tegutses arst kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Seetõttu puuduvad kehtiva õiguse raames sellised kaalukad asjaolud, mis välistaksid vaidlusaluste suhete käsitamise võlaõiguslike suhetena, sõltumata nende suhte tekkimise konkreetsest alusest. Ka käesoleval juhul puudub vaidlus, et vangla ei ole taganud kaebuse esitajale meditsiiniteenuse kasutamist. Vaidlusaluseks küsimuseks on hoopis tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse osutamise kvaliteet. Kuivõrd kaebuse esitaja ja meditsiinitöötaja vaheline tervishoiuteenuse osutamise lepinguline suhe on eraõiguslik, siis sellest tõusetunud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. 5.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõikele 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtu ja Riigikohus. TsMS § 11 lõike 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tulenevalt TsMS § 79 lõikest 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevust. Tulenevalt justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 punktist 1 on Harju Maakohtu töö- 2 piirkonnaks Harju maakond. Eeltoodust lähtuvalt on avalduse esitajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Harju Maakohtusse TsMS-s sätestatud korras. 6. Tulenevalt

§ 84lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale.

Kuivõrd avalduselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsimust. Lea Kuuse Kohtunik 3