2-09-2864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.11.2009.a.
§ 60lg.1; § 61 lg.1,2,4; § 70 lg.1,2 ja Ts
MS § 129 lg.2; § 163 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 445 lg.1, § 630-633 Rahuldada Ere Pool`i hagi osaliselt. Välja mõista V P`lt elatusraha E P kasuks alates 15.04.2009.a. lapse M- M P ülalpidamiseks 2400( kaks tuhat nelisada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse S- M P , ülalpidamiseks 2250 ( kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni võttes arvesse 15.aprilli 2009.a. 2-09-2864 hagi tagamise määruse alusel tasutud summasid. Määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub igakuise elatusraha kuupäevaks. iga kuu 15 Välja mõista V P`lt elatusraha võlgnevus perioodi 07.04.2008.a. – 14.04.2009.a. eest summas 56 885 (viiskümmend kuus tuhat kaheksasada kahkesakümmend viis) krooni E P kasuks Menetluskulude jaotus 1
(5)Jätta menetluskulud kostja V P kanda 69 % ulatuses ja hageja E P kanda 31 % ulatuses. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja E P esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostja V P`lt välja mõista elatusraha lapse M- M P ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates 24.01.2009.a. ja lapse S -M P ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates 24.01.2009.a. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle hagimenetlusse. Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks alaealist last, M- M P ja S-M P. Lapsed elavad hageja juures ja on hageja kasvatada. Kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud alates 2005.a. detsembrist ega toeta vabatahtlikult. Laste kasvatamiseks kulub kummalegi lapsele 3800 krooni kuus. Lisaks sellele käib S –M näiteringis , mille kuumaks on 144 krooni ja maleringis, mille kuumaks on 144 krooni kuus. Poeg M- M käib tennisetrennis kuumaks 550 krooni. Hageja andis avalduse eelnevalt kohtusse 26.november 2007 ja kostja tungival palvel võttis avalduse tagasi 2007.a. detsembris kokkuleppel , et kostja hakkab lastele elatisraha tasuma igakuiselt alates 2008.a. augustist, kostja elatusraha ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 01.08.2008.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud, kuna andis raha laste kätte. Tõendeid tal selle kohta ei ole. Kostja ise on raskes majanduslikus olukorras , ei tööta ning seetõttu ei ole ka võimalust lastele raha anda. Kogu kooselu jooksul on tema olnud pere toitja ja naine oli kodune ning kostja arvab, et on elatusraha juba küllalt tasunud. Menetluse käik 15.06.2009.a. esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse, milles leidis, et elatiselt tuleb tal tasuda tulumaks ja selle mahaarvamisel jääb lapse elatamiseks 1700 krooni, mis on alla alammäära. Hageja leiab, et S – M ülalpidamiseks kulub: toidule 1600 krooni, riietele ja jalanõudele 1200 krooni, hügieenile 120 krooni, elektrile 180 krooni, prügiveole 30 krooni, transpordile 380 krooni, ravimitele 150 krooni, internet, digi TV 185 krooni, küttele 350 krooni, mobiiltelefonile 275 krooni, sporditarvetele 200 krooni, lastetoale (kapid, mänguasjakast) 450 krooni, kulutused koolile tarbed 300 krooni, ekskursioonid, teater 100 krooni, sünnipäevad 560 krooni, kino 100 krooni, kontserdid , teater 150 krooni, kulutused trennile 300 krooni, reisimiseks 200 krooni, taskuraha 200 krooni. Seega kulutused kokku 7030 krooni. M- M ülalpidamiseks kulub toidule 1600 krooni, riietele ja jalanõudele 1500 krooni, hügieenile 120 krooni, elektrile 180 krooni, prügiveole 30 krooni, transpordile 230 krooni, ravimitele 150 krooni, internet , Digi TV 185 krooni, küttele 350 krooni, mobiiltelefonile 325 krooni, sporditarvetele 200 krooni, kulutused lemmikloomadele 2
(5)(liivahiired) 100 krooni, lastetoale (diivan) 300 krooni, koolile tarbed 300 krooni, ekskursioonid , teater 100 krooni, sünnipäevad 560 krooni, kino 100 krooni, kontserdid , teater 150 krooni, kulutused trennile 650 krooni, kulutused reisimiseks 200 krooni ja taskuraha 200 krooni. Seega kõik kokku 7530 krooni. Seega palub hageja välja mõista S – M P ülalpidamiseks 7030 : 2 = 3515 krooni + tulumaks 738.15 = 4253.15 krooni. M- M P ülalpidamiseks 7530 : 2 = 3765 krooni + tulumaks 790.65 krooni = 4555.65 krooni. Elatis välja mõista alates 07.04.2008.a. Elatise tasumise kuupäevaks määrata 15 kuupäev ja panna elatis viivitamata täitmisele. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikus vastuses haginõude suurendamise avaldusele soovis menetluse lõpetamist ja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et on ise raskes majanduslikus olukorras ja pole võimalust lastele raha anda. Igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid. Kuna transpordile, lapse ülalpidamisele, pangalaenudele ja kommunikatsiooni kuludele on vaja lisaks veel toiduraha, siis ei ole võimalik enne majandusliku olukorra paranemist oma eelmisest abielust sündinud lastele elatusraha maksta. Kohtukulud jagada võrdselt. Kohtuistungil hageja esindaja vähendas haginõuet tulumaksu võrra , kuna hageja ei tööta ning transpordi kulusid, Elioni kulusid , kütet, elektrit, prügivedu ja hageja palus välja mõista M – M P ülalpidamiseks 3500 krooni alates 07.04.2008.a. ja S– M P ülalpidamiseks 3250 krooni kuus alates 07.04.2008.a. Määrata elatise maksmise kuupäevaks iga kuu 15 kuupäev ja panna elatis viivitamata täitmisele ning menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil kostja nõus tasuma elatusraha 2000 krooni kokku kahe lapse peale. Rohkem elatusraha pole võimaline tasuma. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejal ja kostjal on 04.04.1997.a. sündinud laps M- M P ja 05.08.2001.a. S- M P, kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Kostja ei ole kohtule ka sellekohaseid tõendeid esitanud väites , et on laste kätte raha andnud, kuid praegusel ajal majanduslik olukord ei võimalda elatusraha tasuda. Samuti laste kätte raha tasumist võib elatusrahana arvestada ainult poolte kokkuleppel. Hageja esitas 24.01.2009.a. maksekäsu kiirmenetluses laste ülalpidamiseks elatusraha nõude. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisel ja asja hagimenetlusse üleandmisel esitas hageja kohtu nõudel hagiavalduse. 15.06.2009.a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Kohtuistungil hageja vähendas nõude suurust ja palus välja mõista elatusraha alates 04.04.2008.a. S– M P ülalpidamiseks 3250 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni ja M- M P ülalpidamiseks 3500 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.
§ 60lg.1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Sama seaduse § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , mõistab kohus teise vanema, eestkostja v. eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema v. eestkostja v. isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt
§ 70
lg.1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg.2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja 3
(5)tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud käesoleva seaduse § 61 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit , et ta on lapse ülalpidamiseks hagejale elatusraha tasunud alates hagi esitamisest ja ka aasta enne hagi esitamist. Seega tuleb elatusraha välja mõista hageja nõudel alates 04.04.2008.a. Hagi loetakse esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest vastavalt TsMS §486 lg.4. Seega on hagi esitatud 24.01.2009.a. ja hagejal on õigus nõuda elatusraha alates 04.04.2008.a. Kostja väited, et ta on poolte kooselu ajal juba peret küllalt ülal pidanud ja elatusraha tasunud ei anna alust jätta elatusraha laste ülalpidamiseks välja mõistmata.
§61
lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana , lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
§61
lg.4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta on käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on esitanud arvestuse , mille järgi kulub tal S- M P ülalpidamiseks 7030 krooni kuus. Kostja arvestusega ei nõustunud. Samas kostja ütles, et ta ei tea palju raha laste ülalpidamiseks kulub. Kohtu arvates on põhjendatud kulud järgnevad: toidule 1500 krooni kuus; riietele ja jalanõudele 800 krooni kuus, hügieenile 120 krooni kuus (sellega kostja nõus); eluasemekulud s.o. elekter prügivedu ja küte kokku 300 krooni kuus (hageja konkreetseid tõendeid esitanud ei ole, kuid antud kulud on vältimatud); transpordile 150 krooni kuus (kostja nõus); ravimitele ja vitamiinidele 80 krooni kuus (hageja ei ole suuremaid kulutusi tõendanud) ; internetile ja digi TV-le 93 krooni kuus (kostja sellega nõustunud); mobiiltelefonile 127 krooni kuus; sporditarvetele 150 krooni kuus; koolitarvetele 200 krooni kuus; meelelahutusele s.o. ekskursioonid, teater, kino, kontserdid 200 krooni kuus; sünnipäevadele 150 krooni kuus; taskuraha 100 krooni kuus, reisimiseks 150 krooni kuus, kulutused lastetoale s.o. mööbel , mänguasjakast jne. 100 krooni kuus, Pärnu Kunstide Maja õppetasu 144 krooni kuus ja Pärnu Linna Spordikooli õppetasu 144 krooni kuus. Seega kulud kokku 4508 krooni kuus. M- M P kulutused on kohtu arvates samad. Spordikooli ja Kunstide maja õppetasu asemel tenniseklubi maks 550 krooni kuus. Seega on kulu suurem 262 krooni võrra. Lemmiklooma kulude kohta ei ole tõendeid esitatud. Hageja käesoleval ajal ei tööta, sissetulekuks on lastetoetus kokku 600 krooni kuus ja elukaaslase töötasu. Kuna hageja ei tööta loobus ta laste ülalpidamiskuludele tulumaksu lisamisest. Kostja enda sissetulekute kohta ei ole kostja kohtule mingeid tõendeid esitanud. Seega kostja tegelike sissetulekute kohta puuduvad kohtul igasugused andmed. Kostja on töövõimeline meesterahvas ja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, tegevusala ehituspuusepa – ja tisleritoodete tootmine. Kostja enda seletuse kohaselt on tema enda kulud kuus 6000- 7000 krooni, seega peavad tal olema ka sissetulekud, et neid kulusid tasuda. Kostja väited tema töövõimetuse kohta ei ole tõendatud, seda ei tõenda ka kostja poolt kohtule esitatud TÜ Kliinikumi uuringu vastus. Töövõimetust tõendab ATEK´i otsus ja määratud töövõime kaotuse %. Töövõimetus, mis annab aluse elatusraha välja mõista alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära, peab olema püsiva iseloomuga. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-14-08. Kostjal on kinnistu Kuslapuu, Eametsa külas, Sauga vallas, Pärnumaal, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 3318806. Kostja on OÜ Merbaun osanik, osamaks 14 000 krooni ja juhatuse liige. Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on seadusest 4
(5)tulenev kohustus. Palga v. sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Samuti ei ole võlakoorem ja üldine majanduslangus põhjuseks , et elatusraha laste ülalpidamiseks mitte tasuda. Arvestades laste vajadusi ja vanemate varalist seisundit leiab kohus, et S -M P elatusraha summaks tuleb määrata 2250 krooni kuus ja M- M P elatusraha summaks tuleb määrata 2400 krooni kuus, mille kostja on kohtu arvates võimeline tasuma. Elatusraha võlgnevus perioodi 07.04.2008.a. – 14.04.2009.a. eest on summas 56 885 krooni (2250+ 2400 = 4650 x 12 = 55 800+ 1085 ( elatusraha päevas 4650: 30 = 155 x 7 päeva = 1085) Pärnu Maakohus määrusega 29.09.2008.a.on hageja taotlusel hagi taganud ning kohustanud kostjat alates 15.04.2009.a. kuni kohtumenetluse lõpuni hagejale kummagi lapse ülalpidamiseks elatusraha tasuma seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras s.o. 2175 krooni kuus. Hagi tagamise määruse alusel tasutud summasid tuleb elatusraha väljamõistmisel arvesse võtta. TsMS § 445 lg.1 järgi ja hageja nõudel tuleb määrata otsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja tasub elatusraha iga kuu 15 kuupäevaks, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. TsMS § 468 lg.3 järgi elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõue antud asjas ei ole põhjendatud, kuna 15.04.2009.a. hagi tagamise määruse alusel on kostja kohtumenetluse ajal kohustatud kummagi lapse ülalpidamiseks elatusraha tasuma 2175 krooni lapse kohta kuus kuni kohtumenetluse lõpuni s.o. kohtuotsuse jõustumiseni.
§ 61
lg.3 järgi vanema varalise seisundi ja lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 129 lg.2 järgi on antud asjas hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa s.o. 2250+ 2400= 4650 x 9 = 41 850 krooni. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud elatusraha nõude kahele lapsele kokku 6750 krooni kuus ja hagi kuulub rahuldamisele kokku 4650 krooni kuus s.o. 69% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud 69 % ulatuses jätta kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda. Vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.2 on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. Ivika Sillaots Kohtunik 5
(5)