Obsah (6)

§ 491§ 486§ 173§ 162§ 163§ 144

2-09-26676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-26676 Tsiviilasi E. S. h

§ 491

lg 3 sätestab, et lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.

§ 486

lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks 5 alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 09.06.2009a. Võlgnik T. A. esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 22.06.2009.a. Kohus võttis hagi menetlusse

1. septembril 2009.a Eeltoodu alusel on hagi esitatud alates 09.06.2009a. Kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 05.06.2009a., siis tuleb kohtul hinnata, kas ajavahemiku 05.06.2009a. kuni 09.06.2009a. osas esinevad PkS § 70 lg 2 nimetatud alused elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid selles, et hagejal ja kostjal oli suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub hageja kasuks elatist 1500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poole elasid koos kuni 05.06.2009.a. ning kuni selle ajani andis kostja lapsele ülalpidamist. Kostja on esitanud konto väljavõtte /tl 52/, kust nähtub, et 04.06.2009a. on kostja tasunud hagejale 1500 krooni S. A. ülalpidamiskulude katteks. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli algselt suusõnaline kokkulepe 1500 krooni tasumiseks lapse ülalpidamiseks kostja poolt, mida kostja on täitnud. Samas on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 09.06.2009a., mis ilmselgelt viitab asjaolule, et kostja poolt makstav elatis lapse ülalpidamiseks on ebapiisav. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-3-07, 3-2-1-108-07 ja 3-2-1-11907 rõhutavad, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui ülalpidamist on antud ebapiisavas ulatuses. Kohus on tuvastanud, et lapse vajadused on 3405 krooni kuus, seega kostja poolt makstud elatis 1500 krooni kuus on ebapiisav ning elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 05.06.2009.a. Lapse vajadused on 3405 krooni kuus. PkS § 49 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja leiab, et kuna ta on töötu, ning tema sissetulek on vaid 7-9% poolte kogusissetulekust, siis peab hageja võtma osa lapse ülalpidamisest 7-9% ulatuses. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Hageja on terve töövõimeline 21 aastane noor inimene ning asjaolu, et ta on käesoleval ajal töötu, ei ole põhjuseks, miks tuleks kõrvale kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest kohustuste jagamisel lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Laps käib lasteaias, seega hageja saab aktiivselt tööd otsida ning kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt taotletud määras kõrvale kalduda vanemate osade võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (lahendid nr 3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07), et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Kohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka vanema kohta, kes on esitanud hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks. Töövõimelisel hagejal palga või sissetuleku puudumine ei ole asjaoluks, et kõrvale kalduda vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest. Kumbki vanem peab kandma PkS § 49 mõtte kohaselt lapse ülalpidamiskohustust 1701 krooni eest kuus. Elatise väljamõistmisel kohtuotsusega lisandub hagejal tulumaksu maksmise kohustus. Nimetatud asjaolule on osundanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08, mille p 17 järgi elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 2175 krooni, sest igakuine elatusraha vastavalt PkS § 61 lg 4 ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist 2175 krooni kuus. Kohtule esitatud * 08.10.2009a. tõendi kohaselt on kostja töötasu ja lisatasud keskmiselt 11 774 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et päevarahad on vastavalt Vabariigi Valituse 25.06.2009a. määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähe-tuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lg-le 1, mille kohaselt töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate 6 muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses, mõeldud lähetuse kuludeks ning seetõttu ei saa neid arvestada kostja sissetulekuna elatise väljamõistmisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud lapse S. A. ülalpidamiseks elatist käesoleva aasta juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris igakuiselt summas 1500 krooni. Hageja on palunud väljamõistetavalt elatiselt maha arvata kostja poolt tasutud elatis kokku summas 7500 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 05.06.2009a. summas 2175 krooni kuus kuni lapse S. A. täisealiseks saamiseni 11.03.
2. Välja mõistetavalt elatiselt tuleb maha arvata kostja poolt tasutud elatis summas 7500 krooni. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et kuna hageja on põhjustanud talle tarbetut kohtuskäimist, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagiavalduse määras, mida kostja on kohtuvälise kokkuleppena pakkunud juba maksekäsu kiirmenetluses ja kohtus. Vastavalt

§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud

§ 144

. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7