lduse nr 246 „
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (KÜ Kuldnoka 17, aadressil Kuldnoka 17,Tallinn) tühistamiseks. Kaebuse esitaja AS Cleanaway, esindaja advokaat Raiko Lipstok. Vastustaja Kristiine Linnaosa vanem. Kolmas isik KÜ Kuldnoka 17. Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus ja tühistada Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
ldus nr
lduse nr 2307-k punktiga 1 anti AS-le Cleanaway kolmeks aastaks
ldatud jäätmeveo ainuõigus jäätmeveopiirkonnas nr 12 (http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=106228), mis nimetatud
lduse lisa 2.2 kohaselt on alates 01.01.2008 jäätmeveopiirkond nr 10 ja lisa 2.3 kohaselt alates 01.06.2009 jäätmeveopiirkond nr 9. 2. Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
ldusega nr 235 „
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmine (KÜ Kuldnoka 17, aadressil Kuldnoka 17, Tallinn)“ jäeti rahuldamata Kristiine linnaosas jäätmeveo piirkonnas nr 10 jäätmevaldaja KÜ Kuldnoka 17 aadressil Kuldnoka 17, Tallinn poolt 14.05.2008 esitatud taotlus, kuna AS Cleanaway, kui piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja on suuteline teenindama/tühjendama Molok-tüüpi jäätmemahuteid (tl 26). 3. Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 (tl 17) „
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (KÜ Kuldnoka 17, aadressil Kuldnoka 17, Tallinn) (tl 17,59) punktis 1 otsustati lugeda Kristiine linnaosas, jäätmeveo piirkonnas nr 11, aadressil Kuldnoka tn 17, korteriühistu Kuldnoka 17, Tallinna
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tähtajaga 30.aprill 2010, arvestades korteriühistu Kuldnoka 17 poolt 14.mail 2008 esitatud taotlust
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta ning korteriühistu Kuldnoka 17 poolt täiendavalt esitatud dokumente (Adelan Prügiveod OÜ hinnapakkumine HP080205 MOLOK tüüpi jäätmemahutite tühjendamise kohta ja AS Cleanaway hinnapakkumine 27.06.2008 nr 08/327 MOLOK tüüpi jäätmemahutite tühjendamise kohta).
lduse punktis 2 tunnistati kehtetuks Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
ldus nr 235, millega oli jäetud rahuldamata KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus. 4. Tallinna Keskkonnaameti 09.07.2008 kirjaga nr 6.2-1/1772 (tl 6,58) teatati AS-le Cleanaway, et Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
ldusega nr 246 on
ldatud jäätmeveo piirkonnas nr 10 loetud kuni 30.04.2010
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja KÜ Kuldnoka 17, aadressiga Kuldnoka
lduse nr 246 kehtetuks. Kristiine Linnaosa Valitsuse 04.08.2008 kirjaga nr 2-4/528 (tl 10-11, 68-69) tagastati AS Cleanaway vaie, kuna Kristiine linnaosa vanema arvates puudus AS-l Cleanaway vaide esitamise õigus. 6. AS Cleanaway esitas 11.08.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 „
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (KÜ Kuldnoka 17, aadressil Kuldnoka 17, Tallinn)“ tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus peatada Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 punkti 1 kehtivus. Tallinna Halduskohtu 21.08.2009 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel (tl 39-43).Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2008 kohtumäärusega tühistati Tallinna Halduskohtu 21.08.2008 määrus kaebuse tagastamise osas ja saadeti asi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. Muus osas jäeti Tallinna Halduskohtu 21.08.2009 kohtumäärus muutmata (tl 107-109).
ldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seetõttu peaks KÜ Kuldnoka 17 olema loetud liitunuks
ldatud jäätmeveoga jäätmeveopiirkonnas nr 10 (endine piirkond nr 12), kus
ldatud jäätmeveo ainuõigus on antud kaebuse esitajale. JäätS § 69 lg 4 kohaselt võib valla- või linnavalitsus erandkorras lugeda teatud tähtajaks jäätmevaldaja
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta
ldab jäätmekäitluse ise. Tallinna linnas kehtiva Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise
“ (edaspidi
) § 10 lg 6 punkti 1 kohaselt loeb linnavalitsus või tema poolt volitatud isik jäätmevaldaja
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja kui jäätmevaldaja
ldab jäätmekäitluse ise keskkonnaohutult. Sellisteks mõjuvateks põhjusteks olla võivate asjaolude loetelu on toodud
Tallinna Keskkonnaameti 15.07.2008 arvamuse (edaspidi Arvamus) kohaselt on Kristiine linnaosa vanem käesoleval juhul lähtunud
lg 7 p-st 1, mille kohaselt võivad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist õigustavateks mõjuvateks põhjusteks olla järgmised asjaolud: „Jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama.“ Kuna
lg 7 p 1 tekstis on loetelus sidesõnana kasutatud sõna „ning“, mitte aga sõna „või“, siis sellest tuleb teha ühemõtteline järeldus, et nimetatud sätte alusel saab jäätmevaldajat
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda üksnes juhul, kui vastava jäätmevaldaja poolt kasutatavate jäätmemahutite puhul on
ga täidetud kõik kolm
Seega, juhul kui kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, ei saa jäätmevaldajat
S § 69 lg 4, mis õigustab mitteliitunuks lugemist vaid erandkorras. Hoolimata eeltoodust on Arvamuses meelevaldselt leitud, et
lg 7 p 1 kasutamine on õigustatud, kui alternatiivselt esineb ükskõik milline kõnealuses sättes nimetatud alus. Seega on Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduses nr 246 ja Arvamuses selgelt eksitud
10.
Esiteks ei ole maa-alused Molok-tüüpi jäätmemahutid enam vähelevinud. Näiteks kaebuse esitaja konkurendi Adelan Prügiveod poolt välja antud „Jäätmete sügavkogumismahuti Molok erilehest“ võib lugeda, et: „Käesoleva aasta alguseks oli neid Tallinnas ja Maardus kasutusel juba ligi 200. Praegu pakub Adelan Prügiveod jäätmete kogumise ning veoteenuseid sügavkogumissüsteemidega juba pea kogu Eestis ja aasta lõpuks peaks paigaldatud Molokite arv küündima 600-ni.“ Teiseks jääb kõnealuse mahuti hind kaebuse esitajale teadaolevalt oluliselt alla 50 000 krooni, olles vahemikus 22 000 – 27 000 krooni, millele lisandub vastava jäätmemahuti paigaldustasu. Nimetatut kinnitab muuhulgas ka kaebuse esitaja konkurendi poolt saadetud analoogsete mahutite avalik hinnakiri. Kolmandaks, mis ühtlasi on ka peamine - kaebuse esitaja on kõnealuse jäätmepiirkonna
ldatud jäätmeveo ainuõigust omava jäätmevedajana võimeline ja valmis Molok- tüüpi jäätmemahutit teenindama. Seda teab väga hästi nii KÜ Kuldnoka 17, kellele kaebuse esitaja on teinud vastavasisulise hinnapakkumise kui ka Kristiine linnaosa vanem, kuna Arvamuse faktiliste asjaolude punktis 2 on kinnitatud, et kaebuse esitaja nimetatud hinnapakkumine on esitatud ka linnaosa valitsusele. Seega hoolimata asjaolust, kas ja kuivõrd vähelevinud Molok-tüüpi jäätmemahuti olla võib või mis 3 on tema hind, käesoleval juhul ei saa mitte mingil juhul esineda
§-s 10 lg 7 p 1 nõutud kolmas asjaolu, kuna ainuõigust omav vedaja on suuteline seda mahutit teenindama. Kuna jäätmevaldajat võib
lg 7 p 1 alusel lugeda
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks üksnes juhul, kui
ga esinevad kõik kõnealuses sättes nõutud asjaolud, kuid käesoleval juhul kõiki nimetatud asjaolusid kindlasti ei esinenud, siis järelikult on KÜ Kuldnoka 17 lugemine
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks
§-ga 10 lg 7 p 1 selges vastuolus. Kuna käesoleval juhul ei esine aluseid, mis lubaks KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda, siis järelikult on vaidlustatud
ldus õigusvastane, mistõttu see tuleb tunnistada kehtetuks. 11.
ldus rikub kaebuse esitaja õigusi. Kuna kaebuse esitajale on antud KÜ Kuldnoka 17 asukohaks olevas jäätmeveopiirkonnas
ldatud jäätmeveo ainuõigus, siis eelnevalt viidatud jäätmeseaduse sätete kohaselt on kaebuse esitajal õigus osutada teenust kõigile vastava piirkonna jäätmevaldajatele, kes pole erandkorras
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud. Kuna iga erandkorras mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja tähendab kaebuse esitajale kaotatud klienti ning kaotatud tulubaasi, siis on kaebuse esitaja selgelt huvitatud, et mitteliitunuks lugemine toimuks üksnes õigusaktides sätestatud lubavate asjaolude esinemisel. Kuna käesoleval juhul ei esine õigusaktides nimetatud asjaolusid, mis õigustaks KÜ-d Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugema, siis selline ebaseaduslik mitteliitunuks lugemine rikub otseselt kaebuse esitaja õigust osutada KÜ-le
ldatud jäätmeveo teenust. 12. Kristiine linnaosa vanema
lduse alusel loodud õigusvastane pretsedent võib luua olukorra, kus kaotab mõtte jäätmeseaduse 4 peatükis reguleeritud kohaliku omavalitsuse üksuse
ldatud jäätmehooldus ja JäätS § 68 alusel reguleeritud eri- või ainuõiguse andmine.
ldus annab selge signaali, et kõik Molok-tüüpi kogumismahuteid kasutavad isikud on õigustatud saama vabastuse
ldatud jäätmeveoga liitumisest. Kui ainuõiguse saanud isik on suuteline ja tahab Molok-tüüpi jäätmemahutite osas teenust osutada, siis on selgelt põhjendamatu ja vastuolus õigusaktidega temalt sellise võimaluse äravõtmine. Sellega rikutakse oluliselt kaebuse esitaja õigustatud ootust osutada oma ainuõiguse piirkonnas elavatele isikutele kohustuslikku jäätmekäitlusteenust. 13. Kaebuse esitaja seisukohas vastustaja kaebuse esitaja täiendavalt järgmist: 20.11.2008 vastuse suhtes (tl 151-152) märgib 13.1 Kaebaja on seisukohal, et Molok-tüüpi jäätmemahuti näol on tegemist ebastandardse mahutiga. Ebastandardseks muudab antud mahuti asjaolu, et ta asub maa sees ning selle tühjendamiseks on vaja spetsiifilist kraanaga jäätmeveokit, mis saaks selle mahuti maa seest välja tõmmata ja siis tühjendada. Kõnealust mahutit on ebastandardseks pidanud kõik käesoleva vaidluse menetlusosalised. 13.2 Antud juhul on võimalik vaielda kaevatava
lduse andmise aluseks tegelikult olnud ja akti andmisel väljendatud põhjenduste üle, mitte aga haldusorgani poolt hiljem käesoleva menetluse raames välja mõeldavate võimalike täiendavate põhjenduste üle. Kaebajale teatas
ldusest Tallinna Keskkonnaamet, mistõttu kaebaja palus selgitada
lduse andmise tinginud põhjust samuti Tallinna Keskkonnaametil. Tallinna Keskkonnaamet vastaski, et kuna käesoleval juhul esineb
§-s 10 lg 7 p 1 sätestatud kolmest tingimusest üks – tegemist on vähelevinud jäätmemahutiga – siis see ongi alus kolmanda isiku
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisele. Järelikult ei ole vastustajal võimalik täna enam uus põhjendusi välja mõelda. Vastustaja on selgelt olnud seisukohal, et antud juhul on mitteliitunuks lugemine õigustatud Molok-tüüpi jäätmemahuti vähese leviku tõttu. Kaebaja on aga kaebuses põhjalikult selgitanud, et kõnealuse mahuti levikut ei saa esiteks lugeda väheseks ja teiseks on mitteliitunuks lugemine õigustatud üksnes juhul, kui esinevad
§-s 10 lg 7 p 1 nimetatud 4 kõik kolm alust
ga ehk tegemist ei ole alternatiivsete alustega. Sellisele seisukohale on algselt asunud ka vastustaja ise, kuna 25.06.2008
lduses nr 235, mis hiljem tühistati kaevatava
ldusega, on vastustaja asunud seisukohale, et kolmanda isiku taotlus mitteliitunuks lugemise kohta on põhjendamata, kuna antud piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja on suuteline teenindama/tühjendama Molok-tüüpi jäätmemahuteid. 13.3 Kaebuse esitaja kordab, et kaebaja pole kordagi väitnud, et ta pole suuteline Moloktüüpi mahuteid teenindama. Kaebaja on esitanud kolmandale isikule nimetatud konteinerite teenindamiseks pakkumise. Kuna nimetatud jäätmemahuti näol ei ole tegemist standardse mahutiga, siis ei pidanud kaebaja kolmandale isikule pakkumist tehes lähtuma
§-st 15 lg
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Kristiine Linnaosa Valitsus võttis avalduse menetlusse ning selgitas välja mitteliitunuks lugemise asjaolud ning põhjendatuse. Menetluse käigus selgus, et juba alates 2008.aasta algusest saadik otsis KÜ Kuldnoka 17 võimalusi jäätmeveo paremaks
ldamiseks, sest nad polnud rahul AS Cleanaway poolt pakutava teenusega. KÜ Kuldnoka 17 asub Kuldnoka tn ja Mooni tn ristmikul. Kinnistule juurdepääs toimub Tedre tn kaudu, Mooni tn 60 (9 kordne maja) eest. Seoses sellega oli tihti häiritud jäätmemahutite tühjendamine, kuna Mooni tn 60 ees parkivad autod ei võimaldanud suurte prügiveomasinate liiklemist sisehoovis ning KÜ-le Kuldnoka esitati korduvalt tühisõidu arveid, prügi oli aga vedamata ning sellest tulenevalt oli ka ümbruskond tihti prügiga saastunud. 14.03.2008 esitas KÜ Kuldnoka 17 taotluse osalemaks „Hoovid korda“ projekti raames Molok-tüüpi jäätmemahutite paigaldamiseks Kuldnoka 17 kinnistule. Eelnevalt olid nad küsinud kolm hinnapakkumist. Kõige soodsam oli Adelan Prügiveod OÜ pakkumine. AS Cleanaway väitis aasta alguses, et neil ei ole vajalikku tehnikat sedalaadi jäätmemahutite tühjendamiseks. 2008.aasta juuniks oli Molok-tüüpi konteinerid paigaldatud, peale mida avaldas ka AS Cleanaway oma tahet seda tüüpi konteinerite tühjendamiseks ning esitas ka omapoolse hinnapakkumise. Adelan Prügiveod OÜ hinnapakkumine Molok-tüüpi jäätmemahutite tühjendamiseks oli: segaolmejäätmed – 5 m³ tühjendus maksab 555,00 krooni (ilma käibemaksuta) ning vanapaber ja kartongi 3 m³ mahuti tühjendus maksab 111,86 krooni (ilma käibemaksuta). AS Cleanaway hinnapakkumine Molok-tüüpi jäätmemahutite tühjendamiseks oli: segaolmejäätmed – 5 m³ jäätmemahuti tühjendus maksab 890,00 krooni (ilma käibemaksuta) ning 3 m³ jäätmemahuti tühjendus maksab 660,00 krooni. Seega oli Cleanaway hinnapakkumine 5 m³ mahuti tühjendamiseks ligi 1,6 korda kallim ning 3 m³ mahuti tühjendamiseks ligi 6 korda kallim. Sellest tulenevalt oli KÜ Kuldnoka 17 valik Adelan Prügiveod OÜ kasuks igati põhjendatud ja arusaadav. 17. Kui AS Cleanaway väidab nüüd, et Molok-tüüpi jäätmemahutite näol on tegemist standardsete mahutitega, siis sellisel juhul ei arvestanud nad hinnapakkumise esitamisel Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega nr 34 „Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise kord“ ning selle
lõikega 6, kus on öeldud, et § 15 lõigetes 1 kuni 3 nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikuhinna järgi. Sama määruse § 15 lg 1 on segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmääraks kehtestatud 4,5 m³ jäätmemahutile – 662 krooni (ilma käibemaksuta), AS Cleanaway pakkumine 5 m³ mahuti tühjendamiseks oli aga 890,00 krooni. Sama määruse § 15 lg 2 kehtestab paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmääraks 2,5 m³ mahuti tühjendamisel 140 krooni, AS Cleanaway pakkumine 3 m³ mahuti tühjendamiseks oli aga 660,00 krooni. Seega ei vastanud AS Cleanaway hinnapakkumine nimetatud määrusele. 18. JäätS § 69 lg 4 kohaselt võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse 6 alusel, kui ta
ldab jäätmekäitlust ise. Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega kehtestatud „ Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise
“ § 10 lg 7 p 1 kohaselt on mõjuvateks põhjusteks jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisel eelkõige järgmised asjaolud: jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama. Siinkohal tuleb rõhutada sõna eelkõige, mis tähendab, et nimetatud asjaolud ei ole ainsateks tingimusteks jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisel. Haldusorgan on kohustatud ka teisi asjaolusid arvestama ning otsuse tegemisel neid hindama ja kaaluma. 19. AS Cleanaway on oma kaebuses tõlgendanud JäätS § 69 lõiget 4, mille kohaselt saaks jäätmevaldajat lugeda mitteliitunuks, kui ta
ldab oma jäätmekäitlust ise, leides, et jäätmevaldaja peabki oma jäätmeid ise käitlema. Kaebuse esitaja poolne selline tõlgendus ei ole ilmselgelt kooskõlas seaduse mõttega. Seaduse mõte on eelkõige siiski selles, et jäätmekäitlus oleks nõuetekohaselt
ldatud ning kui esinevad alused jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemiseks, siis oleks jäätmevaldaja poolt tagatud ka nõuetekohane jäätmete äravedu. Kindlasti ei tähenda see aga seda, et elanikud peaksid ise isiklikult oma prügi hakkama prügimäele tassima. Kui jäätmevaldaja ei kasuta kohustuslikku prügiveoteenust vaid
ldab nõuetele vastava prügiveo teisiti, siis ta
ldabki jäätmekäitlust ise. Mis aga puudutab jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, siis on jäätmeseadusega antud kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus asjaolude hindamiseks ning otsuse langetamiseks. 20. Kui Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega kehtestatud „ Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise
“ § 10 lg 7 p1 kohaselt tõlgendada Molok-tüüpi jäätmemahutite standardsust või mittestandardsust, siis on see hinnangu küsimus. Kindlasti ei ole nende levik võrreldav senikasutatavate maapealsete konteineritega. Vaidlusaluses jäätmeveopiirkonnas nr 10 on ca 14 850 klienti ning nendest ainult kaks kasutavad Molok-tüüpi mahuteid. KÜ Kuldnoka 17 paigaldas kaks Molok-tüüpi konteinerit ning arvestuslikult tuli ühe konteineri hinnaks koos eeltööde ja paigaldusega keskmiselt 60 971 krooni. Seega kujunes ka mahuti hinnaks üle 50 000 krooni. Kuna tegemist on maa-aluse konteineriga, siis on igati põhjendatud ka paigaldamise kulud arvestada hinna sisse, sest ilma paigaldamata ei ole neid lihtsalt võimalik kasutada. 21. Mis aga puutub AS Cleanaway suutelisusesse Molok-tüüpi konteinerite teenindamisel, siis esialgse järelepärimise peale 2008.aasta talvel vastas AS Cleanaway KÜ-le Kuldnoka 17, et selliseid konteinereid nad ei teeninda. Kui siiski selgus, et KÜ ikkagi paigaldas Molok-tüüpi konteinerid, siis esitas ka AS Cleanaway omapoolse hinnapakkumise, mis oli aga oluliselt kallim Adelan Prügiveod OÜ pakkumisest. Kui AS Cleanaway oleks käsitlenud Molok-tüüpi konteinereid standardsetena, oleks ta pidanud tegema hinnapakkumise Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise
s kehtestatud piirmäärade raames. See näitab, et AS Cleanaway ei olnud vastavalt kehtestatud tingimustele suuteline nimetatud konteinereid teenindama. 22. Arusaamatuks jääb ka kaebuse esitaja tuginemine
lduse vaidlustamisel üksnes Tallinna Keskkonnaameti arvamusele. Vaidlusaluse
lduse andis välja Kristiine linnaosa vanem, mitte aga Tallinna Keskkonnaamet. Samuti tuleb märkida, et kaebuse esitaja on liialt süvenenud normide grammatilisele tõlgendamisele (otsides seaduse mõtet üksnes sidesõnade „või“ ja „ning“ kasutamise tähendusest lähtuvalt). Seadusi tuleb siiski tõlgendada eelkõige nende mõttest lähtuvalt. Loomulikult on sõnade tähendus oluline, kuid ühes normis kasutatav sõnastus ei saa muuta seaduse eesmärki ning mõtet, seda tuleb siiski hinnata tervikuna ning seaduse mõttest lähtuvalt. 23. Peale KÜ Kuldnoka 17 poolt esitatud avalduse ning sellega seonduvate asjaolude väljaselgitamist leidis Kristiine Linnaosa Valitsus, et KÜ Kuldnoka 17 esitatud taotlus on põhjendatud ning 03.06.2008 andis Kristiine linnaosa vanem välja
lduse, millega KÜ 7 Kuldnoka 17 loeti
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tähtajaga kuni 30.04.2010. Antud
lduse näol on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega, milles on igakülgselt kaalutud puudutatud isikute huve. Antud juhul tuli lähtuda eelkõige jäätmeseaduse mõttest ning jäätmevaldaja (KÜ Kuldnoka 17) huvidega arvestamine oli igati põhjendatud. Jäätmeseaduse eesmärgiks on eelkõige parimal viisil, ratsionaalselt ja keskkonnaohutult jäätmeid käidelda, mitte aga vedajale ainuõiguse andmine ja võimalikult suure klientide arvu tagamine. KÜ Kuldnoka 17 jäätmekäitlus vastab ka peale Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 andmist jäätmeseaduse eesmärkidele. Lisaks on Molok-tüüpi konteinerid ka palju keskkonnasõbralikumad ning ökonoomsemad. Seega on jäätmeseaduse eesmärk antud oludes parimal viisil täidetud ning avalikke huve pole rikutud. 24. Lisaks eelnevale tuleb antud vaidluses arvestada veel sellega, et kaitsta tuleb ka KÜ Kuldnoka 17 õigustatud ootusi ja huve
lduse kehtima jäämisel. 25. Vastuses kaebuse täiendusele (tl 162-164) leiab vastustaja täiendavalt järgmist: 25.1 KÜ Kuldnoka 17 esitas Kristiine Linnaosa Valitsusele avalduse, millega taotles
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, sest senine jäätmeveo
ldus oli ebarahuldav. Paraku pole KÜ Kuldnoka 17 ainuke, kes AS Cleanaway teenindusega rahul ei olnud. Ka teistelt jäätmevaldajatelt, kes asuvad antud teeninduspiirkonnas, laekub linnaosa valitsusele analoogseid kaebusi pidevalt. Tegelikkuses on probleemide ring palju laiem ja see ei puuduta ainult ühte korteriühistut. 25.2 Kaebaja märgib õigesti, et jäätmevaldaja pidi tagama prügiveo autode ligipääsu tühjendatavatele jäätmekonteineritele, kuid samas jätab märkimata, et konteinerid asusid sisehoovis mida ümbritseb neli korterelamut, nendest kaks viiekordset ja kaks üheksakordset. See tähendab, et nende majade sisehoovis pargib alati väga suur hulk autosid ning üks korteriühistu ei suuda kogu ümbruskonna parkimisprobleeme lahendada. Kaebaja viide sellele, et KÜ Kuldnoka 17 ei suutnud lepingu kohaselt tagada ligipääsu konteineritele, näitab vaid monopoolse ettevõtte (tuginedes oma jäätmeveo ainuõigusele) suhtumist oma klientidesse. Vahe on selles, et tavatingimustes tegutsevate ettevõtete jaoks on olulised ka kliendi mured ning ühiselt otsitakse probleemile lahendust, et ka ettevõte ise saaks omapoolseid lepingutingimusi täita. AS Cleanaway jäiga suhtumise tõttu ei olegi reaalselt võimalik midagi ette võtta, et teenindus muutuks paremaks. 25.3 Kaebaja on oma kaebuse täienduses väitnud, et tegi KÜ-ga Kuldnoka 17 koostööd, et olukorrale lahendust leida. Ainus, mida kaebaja tegi, oli omapoolse hinnapakkumise esitamine Molok-tüüpi konteinerite tühjendamiseks, mis oli aga paraku ebamõistlikult kallis. Kui kaebaja ei saanud isegi aru, millistele konteineritele tuleb hinnapakkumine esitada, siis on ka sellise hinnapakkumise esitamist raske koostööks nimetada. See näitab jällegi vaid monopoolse ettevõtte suhtumist oma klientidesse. KÜ Kuldnoka 17 leidis enda jaoks parima võimaliku lahenduse, et vältida edaspidiseid probleeme prügiveos. Paigaldati Molok-tüüpi konteinerid ning see on end siiani suurepäraselt õigustanud. 25.4 Vaidlustatud
ldus anti välja kaalutlusõiguse alusel. Otsuse tegemisel on järgitud jäätmeseaduse eesmärke ning alamalseisvates õigusaktides sätestatut. Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega kehtestatud „Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise
“ § 10 lg 7 p 1 loetletud kolm asjaolu pole ainsad, millest kaalutlusotsuse tegija saab lähtuda, kuigi ka need asjaolud olid antud juhul täidetud. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada ka muid kaalukaid argumente, vastasel
l poleks kohalikule omavalitsusele seadusega antud kaalutlusõigusel mõtet. Haldusorgan on kohustatud ka teisi asjaolusid arvestama ning otsuse tegemisel neid hindama ja kaaluma. Antud juhul peab kohalik omavalitsus lähtuma ka jäätmeseaduse eesmärgist, mille kohaselt tuleb tagada jäätmekäitlus parimal viisil oma 8 haldusterritooriumil, sh keskkonnaohutu ning samas ka parima võimaliku hinnaga. Antud juhul on jäätmeseaduse eesmärk parimal viisil täidetud, sest KÜ Kuldnoka 17 jäätmekäitlus on senisega võrreldes oluliselt paremini tagatud ning samas on see KÜ jaoks ka soodsam. Vaidlusaluse
lduse preambulas on viidatud, et
ldus on välja antud JäätS § 69 lg 4 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 8.03.2007 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-ga 12, Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega nr 34 kinnitatud Tallinna linnas
ldatud jäätmeveo rakendamise
Nimetatud määruse § 9 lg 6 sätestab, et Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel
ldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse konteineri lõikes. Kaebaja on ka ise seisukohal, et Molok-tüüpi konteineri puhul on tegemist mittestandardse konteineriga.
lduse andis välja Kristiine linnaosa vanem, mitte aga Tallinna Keskkonnaamet. Kaebaja väide, et vastustaja on käesoleva menetluse raames välja mõelnud muid täiendavaid põhjendusi, on alusetu. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
l ka Keskkonnaameti poole, kuid sealt abi ei saanud. 28. 2008 aasta kevadel tegi Adelan Prügiveod OÜ korteriühistule pakkumise Molok-tüüpi konteinerite paigaldamiseks. Kuna Molok-tüüpi konteinerid on palju puhtamad ja keskkonnasõbralikumad, siis otsustas kolmas isik need ka paigaldada. Molok-tüüpi konteinerite tühjendamiseks (prügiveoks) küsis kolmas isik hinnapakkumist ka AS-lt Cleanaway, kes algul teatas, et nemad ei ole võimelised neid teenindama. 27.06.2008 esitas AS Cleanaway aga siiski oma pakkumise ja hinnakirja Molok-tüüpi konteinerite tühjendamiseks. Võrreldes Adelan Prügiveod OÜ pakkumisega oli teenuse hind aga mitmeid kordi kõrgem. Peale seda esitas kolmas isik avalduse Kristiine Linnaosa Valitsusele KÜ Kuldnoka 17 vabastamiseks
ldatud jäätmeveost. Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
ldusega kolmas isik ka vabastati ning KÜ Kuldnoka 17 sõlmis prügiveo lepingu Adelan Prügiveod OÜ-ga. Peale seda viis AS Cleanaway oma konteinerid kolmanda isiku maja juurest ära. 29. Siiani on kolmas isik Adelan Prügiveod OÜ teenindusega väga rahul. Prügi äraveoga pole enam mingeid probleeme ja maja ümbrus on palju puhtam ega haise enam. Võrreldes praegust olukorda ja eelnevat, siis tuleb öelda, et kolmas isik on suutnud enda jaoks probleemid 9 lahendada, prügi äravedu on hästi
ldatud ning segadusi enam ei ole. Majaelanikud on õnnelikud, et pääsesid sellisest firmast nagu AS Cleanaway, kelle monopolistlik suhtumine oma klientidesse oli äärmiselt taunitav. Samuti on raske mõista neid seadusi, mis kohustavad inimesi liituma sundkorras selliste teenuse pakkujatega, kes ei suuda prügivedu normaalselt
ldada. Kolmas isik on ise leidnud parima lahenduse ja leiab, et tema vabastamine
ldatud jäätmeveost on igati õigustatud. 30. KÜ Kuldnoka 17 palub AS Cleanaway kaebust mitte rahuldada. Vastasel
l kannaks KÜ Kuldnoka 17 suurt majanduslikku kahju, sest AS Cleanaway teenustasude hinnad Moloktüüpi konteinerite tühjendamiseks on oluliselt kõrgemad. Samuti on äärmiselt ebameeldiv, kui selline firma hakkaks jälle kolmanda isiku maja teenindama. Inimesed on selle firma pärast juba niigi palju kannatanud ning soovivad, et prügivedu käiks edaspidi normaalselt ja s.h. ka palju soodsamalt. KOHTU PÕHJENDUSED 31. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised. 32. Vastavalt JäätS 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks
ldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. JäätS § 69 lg 4 alusel võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta
ldab jäätmekäitluse ise. Seega peab avaldajal JäätS § 69 lg 4 alusel üldisest liitumise kohustusest erandi pälvimiseks olema mõjuv erandlik põhjus. 33. Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
lduse nr 235 tegemise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määruse nr 34 „Tallinna
ldatud jäätmeveo rakendamise kord“ (http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=109447) (edaspidi Kord) § 9 lg 1 kohaselt on jäätmevaldajal õigus esitada piirkonna järgsele linnaosavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
lg 2 esimese lause kohaselt jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2006 määrusega nr 80 „Jäätmeseaduse § 69 lg 4 sätestatud jäätmevaldaja
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise küsimuse delegeerimine linnaosade vanematele“ on määratud JäätS § 69 lg 4 sätestatud jäätmevaldaja
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist otsustama linnaosade vanemad (kättesaadav http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=105783). 34.
lg 2 kolmanda lause kohaselt jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise
l määratakse linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku
ldusega: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused, 2) mitteliitunuks lugemise kestus; 3) tähtaeg, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama keskkonnaametile jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
ldusega nr 235 (tl 26) oli jäetud rahuldamata KÜ Kuldnoka 17 14.05.2008 esitatud
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus põhjusel, et AS Cleanaway kui Kristiine linnaosas jäätmeveo piirkonnas nr 10 ainuõiguse võitnud vedaja on suuteline teenindama/tühjendama Molok tüüpi jäätmemahuteid. Kaebuses vaidlustatud Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
ldusega nr 246 (tl 17) aga KÜ Kuldnoka 17 14.05.2008 esitatud
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldati ja loeti KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning 10 tunnistati kehtetuks Kristiine linnaosa vanema 25.06.2008
ldus nr 235, millega oli jäetud KÜ Kuldnoka 17 14.05.2008 esitatud
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldamata. Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 punktis 1 on mitteliitunuks lugemist põhjendatud järgmiselt: „Lugeda Kristiine linnaosas, jäätmeveo piirkonnas nr 11, aadressil Kuldnoka tn 17, korteriühistu Kuldnoka 17, Tallinna
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tähtajaga 30.aprill 2010, arvestades korteriühistu Kuldnoka 17 poolt 14.mail 2008 esitatud taotlust
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta ning korteriühingu Kuldnoka 17 poolt täiendavalt esitatud dokumente (Adelan Prügiveod OÜ hinnapakkumine HP080205 MOLOK tüüpi jäätmemahutite tühjendamise kohta ja AS Cleanaway hinnapakkumine 27.06.2008 nr 08/327 MOLOK tüüpi jäätmemahutite tühjendamise kohta)“. Seega nähtub
ldusest, et KÜ Kuldnoka 17 on loetud Tallinna
ldatud jäätmeveoga mitteliitunuks arvestades KÜ Kuldnoka 17 14.mail 2008 esitatud taotlust ja täiendavalt esitatud dokumente,
lduses ei ole aga märgitud KÜ Kuldnoka 17 erandkorras mitteliitunuks lugemise põhjuseid. 35. Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 õiguslikuks aluseks on märgitud JäätS § 69 lg 4, Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12, Tallinna Linnavolikogu 01.11.2007 määrusega nr 34 kinnitatud Tallinna linnas
ldatud jäätmeveo rakendamise
Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 4 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil
ldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu.
lg 6 kohaselt on linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse aluse
ldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse konteineri lõikes.
lg 6 p 1 kohaselt linnavalitsus või tema poolt volitatud isik loeb jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist.
lg 7 kohaselt mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama; jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste
ldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki; jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid. Seega oleks vaidlustatud
lduses pidanud olema märgitud need mõjuvad põhjused, mis tingisid KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemise ja kuna nimetatud sätted annavad otsustajale kaalutlusõiguse, oleksid pidanud ka kaalutlused olema Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduses nr 246 märgitud.
lduses ei ole aga üldse märgitud KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemise põhjuseid ega kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 36.
lduse näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 4 lg 1 mõttes, mis on antud haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HMS § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse eeldusena selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel 11 lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on motiveerimise vajadust põhjendanud järgnevalt: „Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema." (
l kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks.“ Käesoleval juhul ei olegi kaebuse esitaja teadnud Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 andmise tegelikke põhjusi ja on kaebuses tuginenud
lduse vaidlustamisel Tallinna Keskkonnaameti poolt kaebuse esitajale 15.07.2008 elektrooniliselt saadetud arvamusele (tl 6 pöördel-8), mille osas vastustaja on märkinud, et vastustajale jääb Tallinna Keskkonnaameti arvamusele tuginemine arusaamatuks, vaidlustatud
lduse andis välja Kristiine linnaosa vanem mitte Tallinna Keskkonnaamet. 37. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Motiveerimise nõude rikkumine ei pruugi olla pelgalt vormiviga. Haldusakti motivatsioonist peab ühest küljest selguma selle adressaadile, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja põhjendatult. Teisalt peab piisav motivatsioon võimaldama teostada efektiivset kohtulikku kontrolli kaalutlusotsustuse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning diskretsioonireeglite järgimise üle. Kuna Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
lduses nr 246 ei ole märgitud KÜ Kuldnoka 17
ldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemise põhjuseid ega kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti, ei ole vaidlustatud Kristiine linnaosa vanema 03.07.2008
ldus nr 246 kohtu poolt kontrollitav ja tuleb tühistada. 12 38. Arvestades, et kaebuse esitaja on tähtaegselt vaidlustanud Kristiine Linnaosa vanema 03.07.2008
lduse nr 246 ja kaebus on kohtu menetluses, on ekslik on vastustaja seisukoht, et tuleb arvestada KÜ Kuldnoka 17 õigustatud ootusi ja huve
lduse kehtima jäämiseks. HMS § 67 lg 4 p 1 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. 39. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud 29 500 krooni. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 16, 185-189). HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev haldusasi ei ole sisult keeruline ega ka mahukas, mistõttu ei saanud olla keeruline ja ajamahukas ka kaebuse ja määruskaebuse koostamine käesolevas haldusasjas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine 15 000 krooni ulatuses. Aili Maasik kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.