← Eesti

3-07-2252/37

Obsah (5)§ 10§ 85§ 52§ 58§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2009. a, Tallinn Haldusasja

) § 10 lg-le

  1. T. Põld koostas 25.09.2007 ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise uue ettepaneku. Ester Sõnajalg ja Ellen Kreek esitasid 12.10.2007 vastuväited piiride kulgemise 25.09.2007 ettepanekule. Orissaare Vallavalitsus otsustas 17.12.2007 kirjaga nr 5-1.1.3/341 jätta 25.09.2007 piiride kulgemise ettepaneku muutmata.
  2. Ester Sõnajala ja Ellen Kreegi kaebustes taotleti: 1) tuvastada Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse, millega keelduti vallavalitsuse maareformi ja planeeringute 2

(10)3-07-2252 peaspetsialist Tiit Põllu taandamisest endise Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepaneku koostamisest, õigusvastasus; 2) tuvastada Orissaare Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus taandamise taotluse läbivaatamisel; 3) tuvastada, et T. Põld kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest; 4) teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebuse esitajate 21.06.2007 taotlus T. Põllu taandamiseks; 5) tühistada Orissaare Vallavalitsuse peaspetsialisti 25.09.2007 koostatud maa piiride kulgemise ettepanek; 6) tühistada Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 otsus 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväidete rahuldamata jätmise kohta. Põhjendused: 1) Vallavalitsus viivitas põhjendamatult maanõuniku taandamise taotluse lahendamisega. Taandamisest keeldumine on faktiliselt motiveerimata ning viidatud õiguslik alus

§ 10lg 6 ei ole asjakohane norm.

Asjaolu, et maanõunik on vallavalitsuse liige, ei oma taanduse lahendamisel tähtsust, sest maanõunikuna ei täida ta valitsuse liikme ülesandeid. Vastustaja ei ole käsitlenud taandamise aluseks olnud asjaolusid, samuti jättis lahendamata kaebaja taotluse võtta ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud maanõunik lahendanud kaebajate vastuväiteid 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekule; 2) 25.09.2007 ettepanek ei ole kooskõlas maakorraldusnõuetega, sest ettepanekus märgitud piir ei arvesta looduslikke piire ning jagab 0,6 ha suuruse põllu kaheks kitsaks ribaks, mis ei võimaldaks selle otstarbekohast kasutamist. Ettepanekus tehakse põllu osas piiri kulgemisel põhjendamatu kõrvalepõige ning jäetakse kõrvale looduslik piir – põllu serval kulgev puuderivi. Piiri kulgemisel ei ole järgitud MaaRS § 9 lg 2 sätestatud maa võimalikult võrdse jagamise põhimõtet. Maatükkide väärtus on määratud ebamääraste ja kaudsete andmete põhjal. Kaebuse esitajate esitatud OÜ Krausberg Kinnisvara eksperthinnangus kulgeb hinnatsoonipiir kõlvikute piire arvestades ning on määratud sirgjoonelisena. Ettepanekus määrati hinnatsooni piir 250 m kaugusele rannajoonest rannajoone kuju järgivana. Hinnatsoonide vahelise piiri arvestamine rannajoonest ei anna alust muuta eksperthinnangus määratud hinnatsoonide piiri asukohta. Hinnatsoone ja hindu kombineeriti ettepanekus nii, et hindamise aluseks on vastustaja määratud kujuga hinnatsoonid, kuid hektari väärtus on võetud eksperthinnangust. Ebamääraste ja kaudsete andmete põhjal on eksperthinnangust erinevalt hinnatud Ööriku soos asuva lahusmaatüki turuväärtust.

  1. Tallinna Halduskohtu 30.09.2008 otsusega rahuldati kaebused osaliselt. Õigusvastaseks tunnistati Orissaare Vallavalitsuse tegevus maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamisel. Ülejäänud nõuetes jäeti kaebused rahuldamata. Põhjendused kokkuvõtlikult: 1) Vaidlust pole selles, et maa tagastamise õigustatud subjektid ja maa erastamise subjekt ning maanõunik on vähemalt alates
  2. aastast korduvalt kohtunud selleks, et arutada piiride kulgemise kokkuleppe saavutamise võimalusi. Kolmas isik seletas kohtuistungil, et ta mäletab arutelu maade jagamise kohta 16.04.2007 ettepanekus märgitud viisil ja oli ettepaneku saamisel arvamusel, et õigustatud subjektid olid sellise ettepanekuga nõus. Vastustaja sarnast arusaama kinnitab ettepaneku tühistamise põhjendus. 16.04.2007 ettepaneku taolise kokkuleppe võimalikkust kinnitab asjaolu, et kuni ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 31.10.2006 otsuseni nr 2/1 oli Marko Rand maa tagastamise õigustatud subjektiks ½ mõttelises osas. Maanõunikule oli vallavalitsuse poolt antud pädevus ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemiseks ja

§ 85

p 1 kohaselt oli maanõuniku pädevuses otsustada ka tema poolt esitatud ettepaneku tühistamine. Tõendamist ei leidnud kaebajate väited, et maanõunikule oli antud suunis eelistada piiriettepanekute koostamisel kohalikke elanikke ja maanõunik teadis 16.04.2007 ettepaneku tegemisel, et kaebajad peavad õigeks maa jagamist piki põldudevahelist puuderivi ning 3

(10)3-07-2252 sealt sirgjooneliselt rannajooneni. Seega ei ole tõendatud väited maanõuniku erapoolikuse kohta ja puudub alus vallavalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks; 2) Vastuseks kaebajate 21.06.2007 avalduse p-s 2 märgitud taotlusele (kaasata avaldajad piiride kulgemise ettepaneku koostamise menetlusse enne vallavalitsuse istungit ja kutsuda nad istungile) teatas vallavalitsus 24.07.2007 vallavalitsuse istungi toimumise täpse aja, millest vallavalitsuse istungi 04.09.2007 protokolli kohaselt võtsid osa E. Sõnajalg ja kaebajate esindaja Mihkel Tuus. Seega on antud taotlus lahendatud nõuetekohaselt. Vallavalitsuse 24.09.2007 istungi protokolli kohaselt arutati maanõuniku taandamist 24.09.2007 vallavalitsuse istungil. Kaebajate 21.06.2007 avaldusele maanõuniku taandamise osas vastas vallavalitsus 04.10.2007. Seega rikkus vastustaja kaebajate poolt maanõuniku suhtes esitatud taanduse lahendamisel

§ 10

lg-s 4 sätestatud tähtaega; 3) Taandamistaotluse rahuldamata jätmisega langes ära vajadus piiride kulgemise ettepaneku menetlemiseks vallavalitsuse poolt. Vallavalitsuse 04.10.2007 vastuses ei ole küll otseselt märgitud, et vallavalitsus avaldajate poolt taotletud haldusakti andmist oma menetlusse ei võta, kuid, arvestades vastuse sisu, on üheselt arusaadav, et piiride kulgemise ettepaneku koostamine on jätkuvalt maanõuniku menetluses. Arvestades, et kaebajate 21.06.2007 avalduses on taotlus maanõuniku taandamiseks ning ettepanek võtta vaidlusaluse maa piiride kulgemise ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse sõnastatud ühe taotluse ühes lauses, on kaebajate 21.06.2007 taotluse lahendamisest teatatud 04.10.2007 ja nõue teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebajate 21.06.2007 vallavalitsusele esitatud taotlus jääb rahuldamata; 4) Põllu jagamine ei takista selle otstarbekat kasutamist, mida tõendab praegune põllukasutus. M. Ranna selgitusel kasvatab ta praegu poolel põllul teravilja ja poolel põllul kartulit. M. Ranna väidetel jääb põllu jagamisel maatüki kõige kitsama koha laiuseks vähemalt 40 m, mis on piisav põllumaa harimiseks. Kaebajad ei vaidlustanud M. Ranna väiteid põllu kasutamise kohta. Vaidlusalune põld piirneb kahelt poolt puuderiviga, s.o looduslike piiridega. Seetõttu on raskendatud ühe loodusliku piiri eelistamine teisele. Kuna põllu poolitamine ei ole vastuolus maakorralduse läbiviimise põhimõttega (tagada kinnisasja otstarbekas kasutamine ja majandamine), ei ole piiri kulgemine üle põllu vastuolus maakorralduse nõuetega maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 1 mõttes. Vaidlusalune piir kulgeb praktiliselt sirgjooneliselt, kõrvalepõige on tingitud põllu poolitamisest. Ettepaneku kohaselt tekkivad kinnistud on tervikliku ja otstarbeka kujuga, piirid on lihtsad ja selged. Et asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusaluse põllu jagatud osa võimalik kasutada põllumajanduslikult, on tagatud tagastamise õigustatud subjektide ning elamu omaniku huvid põllumaa otstarbekaks kasutamiseks; Kaebajad ei ole põhjendanud, mis välistab ekspertarvamuse hinnangute osalist kasutamist vastustaja poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb MaaRS § 9 lg 2 alusel maa võimalikult võrdsetes osades jagamisel lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest ning silmas tuleb pidada ka maatükkide tegelikku väärtust, mitte üksnes nende pindala. Käesoleval juhul saaksid maa tagastamise õigustatud subjektid tagasi 18 ha ja ostueesõigusega erastaja saaks erastada 12,4 ha maad. Ekspertarvamuse koostamisel ei ole arvestatud vaba piirneva maaga 0,53 ha suuruses, mille on vastustaja arvestanud jagatava maa hulka. Samuti ei ole ekspert arvamuse koostamisel arvestanud turbamaardla asumist II maatükil. Vastustaja pidi maa väärtuse hindamisel arvestama ka nende asjaoludega, mida ekspert arvamuses ei hinnanud, ning arvestades seda, et ekspert kasutas arvamuse koostamisel turutehingute võrdluse meetodit, on põhjendatud vastustaja poolt maa väärtuse hindamisel turuväärtust mõjutavate tegurite arvestamine. Ekspertarvamuse kohaselt on I maatüki osas määratud 2 eraldi 4

(10)3-07-2252 hinnatsooni, kusjuures I tsoon on merest 250 m ulatuses asuv maa-ala, ning tsoonide kaardi kohaselt on tsoonid eraldatud mõttelise sirgjoonega. Vastustaja on merest 250 m kaugusel asuva mõttelise joone paigutamisel lähtunud põhikaardi rannajoonest. Hinnatsoonide vahelise joone paigutamine rannajoonest lähtuvana kajastab maa tegelikku väärtust täpsemalt. Arvestades eeltoodut, on erastatava ja tagastatava maa väärtus ligikaudu võrdsed ning piiride kulgemise ettepanek ei ole vastuolus MaaRS §-s 9 lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõttega. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebajate taotlused tühistada 25.09.2007 koostatud maa piiride kulgemise ettepanek ja 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepanekule esitatud vastuväidete rahuldamata jätmise kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Ester Sõnajala ja Ellen Kreegi apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti kaebuste nõuded rahuldamata, ja teha uus otsus, millega need nõuded rahuldada. Põhjendused: 1)

§ 10

lg 1 p 4 kohaselt ei või isik haldusmenetlusest osa võtta, kui esinevad asjaolud, mis tekitavad kahtluse tema erapooletuses. Sellisel juhul tuleb isik haldusmenetlusest taandada. Kuna piiriettepaneku koostajal on piiri määramisel ulatuslik kaalutlusruum ja tema otsus on kontrollitav vaid piiratud ulatuses, ei saa ettepaneku koostajana aktsepteerida isikut, kelle erapooletuses on kahtlus; 2) Maanõunik koostas 16.04.2007 ilmselgelt põhjendamatu piiride kulgemise ettepaneku. Ettepanekuga oli erastamise taotlejale määratud maad rohkem, kui ta soovis. Erastaja soovis, et piir kulgeks mööda 0,6 ha suuruse põllumaatüki idaserva. Kõnealuse piiriettepanekuga määras T. Põld aga erastamiseks ka suurema osa vaidlusalusest põllust ida poole jäävast looduslikust rohumaast ehk kadastikust. T. Põllu hilisem seletus, et tal olevat olnud arusaam, et erastamise taotleja soovib sellist piiri ning ka tagastamise taotlejad on sellega nõus, ei ole tõepärane. Sellisel juhul oleksid menetlusosalised ju sõlminud vallavalitsuse antud tähtaja jooksul maa jagamise kokkuleppe. Apellantidega ei ole kunagi sellist piiri asukohta, nagu oli 16.04.2007 ettepanekus, arutatud. Ka T. Põld ise oli kõigil varasematel aruteludel seisukohal, et piir peaks kulgema mööda vaidlusaluse põllu idaserva ehk põllu ja rohumaa piiri mööda; 3) 16.04.2007 piiriettepanek oli ilmses vastuolus ka MaaRS § 9 lg-st 2 tuleneva maa võimalikult võrdselt jagamise põhimõttega. Ettepaneku kohaselt oleks talu rannajoonest ja rannikualast kuulunud erastamisele umbes 2/3 osa, samuti kogu haritav maa. Piiriettepanekus puudus põhjendus maa poolte vahel sellisel viisil jagamise kohta; 4) 16.04.2007 piiriettepaneku ilmsest põhjendamatusest saab järeldada, et T. Põld koostas selle teadvalt õigusvastasena. Sellele viitab ka ettepaneku kohene tühistamine vaide saamisel ilma tühistamise põhjendusi või alust esitamata; 5) Kuna T. Põld tuli piiriettepaneku koostamisest taandada, puudus tal 25.09.2007 piiriettepaneku tegemiseks pädevus; 6) 25.09.2007 ettepanekus ei ole maaüksuste vahelise piiri määramisel järgitud nõudeid, et kinnisasja peab saama otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. Piiriettepaneku plaani kohaselt (tl 89) kuuluks umbes 0,6 ha suurune pikliku kujuga põllumaatükk pikuti poolitamisele. See muudaks nimetatud maatüki kasutamise väga raskeks. Seepärast esitasid nii tagastamise taotlejad kui eras5

(10)3-07-2252 tamise taotleja esindaja M. Rand 12.10.2007 vallavalitsusele kirjalikud vastuväited piiriettepanekule, märkides, et selline kitsaid põllumaasiile tekitav piir ei ole kooskõlas MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatud maakorraldusnõuetega, eelkõige kinnisasja otstarbeka kasutamise võimalikkuse järgimise nõudega. Kolmanda isiku esindaja M. Ranna väited kohtuistungil, et põllu poolitamisel tekkivate ribade harimine ei ole probleemne, on asjatundmatud ja erapoolikud. M. Rannal puuduvad maaharimiseks vajalikud masinad ja kogemus, ta ei tegele talupidamisega. M. Rand on kohtuvaidluse tulemusest ise huvitatud: ta soovib nüüd piiriettepaneku muutmata jätmist; 7) Ilmselgelt ei ole piiriettepaneku koostamisel arvestatud loodusliku piiri järgimise nõuet. Vaidlusalune maatükk on erastamisele kuuluvast maast eraldatud tiheda puuderiviga. Puuderivi asub täpselt selle piiriosa, mille üle menetlusosalistel vaidlus puudub, sirgjoonelisel pikendusel. Nendel põhjustel on kõnealune puuderivi väga sobiv kinnisasju eraldav looduslik piir. Piiriettepanekus on tehtud piiri sirgjoonelisest kulgemisest põhjendamatu kõrvalepõige. 5. Orissaare Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) Väite tõenduseks, et erastajale oli 16.04.2007 piiri kulgemise ettepanekuga määratud rohkem maad, kui ta soovis ja viimane soovis, et piir kulgeks mööda 0,6 ha suuruse põllu idaserva, viitavad kaebajad 25.09.2007 piiride kulgemise ettepaneku lisale 1 „Kokkuleppimatu ala“. 16.04.2007 piiriettepanekut koostades ei olnud võimalik viis kuud ette teada 25.09.2007 piiriettepanekut ega selle lisas 1 näidatud ala. Arutatud on erinevaid variante maa jagamiseks tagastamise taotlejate ja ostueesõigusega erastaja vahel. E. Sõnajala ja E. Kreegi praegune soov selgus 04.09.2007 Orissaare Vallavalitsusele esitatud OÜ Krausberg Kinnisvara ekspertarvamusest; 2) Väide, et ka T. Põld ise oli kõigil varasematel aruteludel olnud seisukohal, et maaüksuste vaheline piir peaks kulgema mööda vaidlusaluse põllu idaserva, ehk põllu ja rohumaa piiri mööda, on ainetu. On arutatud erinevaid variante, käidud looduses ka neid vaatamas. T. Põld on alati lootnud asjaosaliste kokkuleppele. Arvamus, et E. Sõnajalg ja E. Kreek peaaegu nõustusid 16.04.2007 piiriettepanekus määratud piiriga, tugineb 23.05.2003 Hindu külas Randade kodus toimunud kokkuleppe saavutamise arutelule, kus T. Põllule jäi arvamus, et tagastamise subjektid oleks selle piiriga peaaegu nõustunud (teadmata jäi, kas nad oleks ka kirjalikule kokkuleppele alla kirjutanud). M. Ranna ema oli ka selle piirivariandiga nõus, kuid M. Rand ütles peale mõttepausi, et ta ei ole nõus. Põhjendus tema poolt oli T. Põllu mäletamist mööda, et põllust idapoole jääv ala on tal vajalik lambakarjamaaks. 16.04.2007 piiride kulgemise ettepanekut koostades lähtus T. Põld 23.05.2003 arutelul talle jäänud arusaamast ja pidas loogiliseks jätkata sealt, kus 23.05.2003 kokkulepet saavutamata laiali mindi. Ettepaneku lõpus oli ka märge, et piiriettepanekuga mittenõustumisel on õigus seda vaidlustada. Piiride kulgemise ettepanek eeldab jõustumiseks puudutatud isikute nõusolekut. Lähtudes E. Sõnajala ja E. Kreegi esitatud vaidest, tühistas T. Põld ettepaneku. Erapoolikust oleks tõendanud otsus jätta piiriettepanek muutmata. T. Põld ei ole

§ 10

lg 1 mõttes menetlusosaline või esindaja, ei ole sugulane, ei ole tööalases, teenistuslikus ega muus sõltuvuses, ei ole mingilgi viisil huvitatud asja lahendist. Kahtlused tema erapooletuses on alusetud; 3) Maakorralduse nõuded ei ole meetriga ega hektariga mõõdetavad. Seaduses ei ole sätestatud, mitu hektarit suur või mitu meetrit lai peab põllumaa olema. Kohalik omavalitsus peab igal konkreetsel juhul, hinnates kohalikke olusid, otsustama maakorraldusnõuete üle. Kui maaharimine oleks võimalik ja majanduslikult tasuv, ei oleks Hindu külas Põlma, Koosu, Männiku, Vana-Oidiku, Vana-Tinuri endised suhteliselt väiksed põllulapid praegu võssa kasvanud. Ka ei oleks Kaasiku maaüksusel T-tähe kujuliselt ümber elamu asuvat 0,24 ha suurust ha6

(10)3-07-2252 rimiseks ebasoodsat põllulappi. Kaasaegsele põlluharimisele vastavaid suuri põllualasid pole võimalik igal pool moodustada ja majapidamised tühjenevad, kuna talupidamine sellistes tingimustes on vähemõttekas. Vabade põllumaade kasutusvaldusesse taotlemise kõige väiksem pindala Saaremaal on 0,17 ha ja selle maa kasutamist taotlesid paljud. Järelikult on põllu poolitamisel tekkivaid ca 0,3 ha suuruseid maatükke võimalik otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. Otstarbekus sõltub põlluharimise eesmärgist. Hindu külas on ilmselt võimalik põllumajanduslik tootmine oma pere toidulaua tarbeks. M Rand on kohtuvaidluse tulemusest huvitatud nii nagu apellandid isegi. M. Ranna põlluharimiseks vajalike masinate olemasolu ei ole täpselt teada. Erinevalt enamusest teistest Hindu küla maaüksustest on Uuelu talu harimiseks võimalik maa haritud. Orissaare Vallavalitsusel puuduvad andmed E. Sõnajalal ja E. Kreegil põlluharimiseks vajalike masinate olemasolu kohta. MaaRS ega teised asjassepuutuvad õigusaktid ei käsitle seoses piiri kulgemise otsustamisega põlluharimiseks vajalike masinate olemasolu ega põlluharimise kogemusi. Pealegi pole maa ostueesõigusega erastaja Marko Rand, vaid tema poeg RometMarkkos Rand; 4) Looduslike piiride arvestamine ei ole absoluutne nõue. Orissaare valla Väike-Pahila küla ca 3500 m pikkune ja 280 m laiune haritav maa on jagatud kokku 26-ks maaüksuseks, neist ainult neljal on ühe piiri osas järgitud looduslikku piiri. Analoogseid näited Orissaare vallas ja teistes valdades on väga palju. Mitte ainult vaidlusaluse põllu osas, vaid kogu pikkuses ei kulge piir mööda looduslikku piiri, kuna konkreetset looduslikku piiri ei ole. Ka apellantide soovitud piir ei ole sirgjooneline. Maakorraldusnõuded ei ütle, et piirid peavad olema sirgjoonelised. Piiri määramisel on lähtutud võimalikult võrdse jagamise nõudest, mida kajastavad arvutused ja põhjendused 25.09.2007 maa piiride kulgemise ettepanekus, ja seisukohast, et jagatud põldu on võimalik otstarbekalt põllumajanduslikult kasutada.
  1. Kolmanda isiku Romet-Markkos Ranna esindajad teatasid ringkonnakohtu istungil, et kolmas isik nõustub 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Enne, kui hakata kontrollima apellandi väiteid tagastatava ja ostueesõiguse erastatava maa piiride määramise õiguspärasuse kohta (II), peatub ringkonnakohus piiride kindlaksmääramise menetluse toimingute õiguslikul iseloomul ning kaebeõigusel nende toimingute peale (I). I
  3. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 13¹ reguleerib ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemist järgmiselt. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ametniku või organi, kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Taotleja on kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. 7
(10)3-07-2252 9. Riigikohus leidis 16.11.2006 otsuses nr 3-3-1-78-06 (p 12), et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult, kuid mis on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2009 määruses haldusasjas nr 3-07-1827 leiti, et teenindusmaa määramise ettepanek ei ole eelhaldusakt veel selle tegemise ajal, vaid muutub selleks juhul, kui ettepanekuga nõustutakse. Kui ettepanekule vaieldakse vastu, ent kohalik omavalitsusüksus jääb ettepaneku juurde, on eelhaldusaktiks dokument, millega omavalitsusüksus otsustab varasema ettepaneku juurde jääda. Neist seisukohtadest tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks käsitada eelhaldusaktina maa ostueesõigusega erastamise menetluses Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 kirjas nr 5-1.1.3/341 tehtud otsust jätta rahuldamata vastuväited piiride kulgemise 25.09.2007 ettepanekule. 25.09.2007 piiriettepanekut käsitleb ringkonnakohus koos vallavalitsuse eelnimetatud otsusega. 10.

§ 52lg 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid.

Järelikult on haldusakti andmise menetlust reguleerivad sätted kohaldatavad ka eelhaldusakti andmise menetlusele. Menetlustoimingutena haldusmenetluse seaduse mõttes on seetõttu käsitatavad ka eelhaldusakti andmise menetluses tehtud toimingud. Sellisteks menetlustoiminguteks on ka menetluse käigus esitatud taandamistaotluse menetlemine ja lahendamine. 11.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sellest sättest tulenevalt on Riigikohus leidnud (vt 18.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga; erandina on menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise veaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane; enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Ringkonnakohus märgib, et kui menetlustoiming ei riku isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, ei saa isik menetlustoimingut kaebuse eraldiseisva taotlusega vaidlustada ka samaaegselt menetluse tulemuseks oleva haldusakti vaidlustamisega. Küll aga saab isik menetluse tulemuseks oleva haldusakti vaidlustamisel väita selle haldusakti õigusvastasust põhjendusega, et selle haldusakti sisu mõjutas menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingute tegemisel.

  1. Käesolevas asjas vaidlustatud vallavalitsuse tegevus piiride kulgemise ettepaneku koostanud maanõuniku tegevuse peale esitatud taandamistaotluse menetlemisel ja lahendamisel ei saanud kaebuse esitajate õigusi rikkuda menetluse lõpptulemusest sõltumatult. Kaebuse esitajate õigusi saab selline tegevus rikkuda üksnes selle läbi, et tõi kaasa ostueesõigusega maa ja tagastatava maa piiride ebaõige määramise.
  2. Juba seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebuse esitaja taotlused tuvastada Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse jätta T. Põld taandamata endise Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepaneku koostamisest, õigusvastasus, tuvastada, et T. Põld kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest ja teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebuse esitajate 21.06.2007 taotlus T. Põllu taandamiseks. Kaebus nendes taotlustes on 8

(10)3-07-2252 põhjendamatu sõltumata sellest, kas kaebuse esitajate väited T. Põllu taandamise vajaduse kohta on sisuliselt õiged või mitte. Et apellatsioonkaebus ei hõlma halduskohtu otsust osas, millega tuvastati Orissaare Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus taandamise taotluse läbivaatamisel, ei peatu ringkonnakohus kaebuse põhjendatusel selle taotluse osas. II
  1. Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 kirja nr 5-1.1.3/341 ja selle otsustusega jõusse jäetud 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekut peavad kaebuse esitajad apellatsioonkaebustest nähtuvalt kokkuvõtlikult õigusvastaseks järgmistel põhjustel – 25.09.2007 piiride kulgemise ettepaneku koostanud T. Põld oli erapoolik, eelistades ostueesõigusega erastaja huve, mistõttu ta tulnuks menetlusest taandada; et T. Põld tulnuks taandada, pole 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekut koostanud pädev organ; piiriettepanekus on 0,6 ha põllu poolitamisega maa ostueesõigusega erastaja ja tagastamise õigustatud subjektide vahel rikutud maakorraldusnõudeid.
  2. Väide pädevuse ületamisest on põhjendamatu juba seetõttu, et „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 13¹ kohaselt on ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku koostamiseks pädev haldusorgan

§ 8

lg 1 ja § 63 lg 2 p 3 mõttes „kohalik omavalitsus“, seega antud juhul Orissaare vald. Keda volitatakse vastavalt asjaajamiskorrale valla nimel piiride kulgemise ettepanekut koostama, on haldusorgani sisepädevuse (

§ 8lg 2) küsimus.

Sisepädevuse rikkumine ei too automaatselt kaasa haldusakti õigusvastasust; pealegi ei viita käesoleval juhul miski ka sisepädevuse rikkumisele. Vaidlust ei ole selles, et T. Põld oli isik, kellele oli antud valla poolt pädevus „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p-s 13¹ nimetatud piiride kulgemise ettepanekuid koostama, ning et seda volitust ei ole vald temalt võtnud. 16. T. Põllu erapoolikust väidavad kaebuse esitajad nähtuvalt vallavalitsusele esitatud taandamise taotlusest (tl 32-34) väidetega, et T. Põllu 16.04.2007 tehtud piiride kulgemise ettepanek oli teadvalt ebaõige ja ostueesõigusega erastaja huve eelistav ning T. Põllule olevat antud suunis eelistada piiriettepanekute koostamisel kohalikke elanikke. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need väited põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega, märkides lisaks järgmist. T. Põllu poolt 16.04.2007 piiride kulgemise ettepaneku kiiret tühistamist pärast kaebuse esitajate vastuväidete saamist on T. Põld põhjendanud ka sellega, et juhindus 16.04.2007 ettepaneku koostamisel maa võrdse jagamise põhimõtte rakendamisel eelkõige maa pindalast, mitte väärtusest (vt T. Põllu selgitused halduskohtu istungil protokolli lk 5 ja 7 tl 138 pöördel ja tl 139). Samalaadne põhjendus ilmneb ka T. Põllu 17.05.2007 kirjast piiride kulgemise ettepaneku tühistamise kohta (tl 30). Vastupidiselt kaebuse esitajate väidetele on 17.05.2007 kirjas esitatud selgitused piiriettepaneku tühistamise kohta. MaaRS § 9 lg 2, mis nõuab maa jagamist elamu omaniku ja tagastamise õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdselt, ei nimeta tõepoolest täpsemaid kriteeriumeid, millest maa jagamisel lähtuda tuleb. Seetõttu ei saa väita, et 16.04.2007 ettepaneku õigusvastasus oli ilmselge. Täiesti meelevaldne on järeldada T. Põllu soovi kolmandat isikut eelistada sellest, et ta kaebuse esitaja vastuväidetega nõustus. Nagu märkis halduskohus, ei ole tõendamist leidnud kaebajate väited, et maanõunikule oli antud suunis eelistada piiriettepanekute koostamisel kohalikke elanikke. 9

(10)3-07-2252 Pealegi ei väida kaebuse esitajad apellatsioonimenetluses, et 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekus on maa ostueesõigusega erastaja ja tagastamise õigustatud subjektide vahel jagatud väärtust arvestades ebavõrdselt. Vaidlust ei toimu enam jagatava maa turuväärtuse üle. Seega pole alust arvata, et koostaja väidetav erapoolikus mõjutas ettepaneku sisu. 25.09.2007 piiriettepanekut peavad apellandid õigusvastaseks maakorraldusnõuete rikkumise tõttu 0,6 ha põllu poolitamisel. Selline väide ei viita iseenesest kolmanda isiku eelistamisele apellantide ees. Apellantide ringkonnakohtu istungil esitatud väite kohta, nagu väljenduks 25.09.2007 piiriettepaneku erapoolikus lähtealuses, et kolmandale isikule jääks kasvõi osa vaidlusalusest põllust, märgib ringkonnakohus järgmist. Kolmas isik ja vallavalitsus on seoses vaidlusega poolitatud põllu sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse üle menetluse käigus järjepidevalt väitnud, et kolmas isik kasutab seda põldu. MaaRS § 2 kohaselt on maareformi eesmärk mh lähtumine praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ja eelduste loomine maa efektiivsemaks kasutamiseks. Sellest lähtudes võib ringkonnakohtu arvates võtta maa jaotamisel MaaRS § 9 lg 2 alusel mh arvesse jagatava maatüki ostueesõigusega erastaja tegelikus kasutuses olemist põllumaana. Seetõttu, isegi kui piiriettepaneku koostaja lähtus muuhulgas kaalutlusest, et kolmandale isikule jääks vähemalt mingi osa vaidlusalusest põllust, ei ole see kaalutlus lubamatu.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu väidetega maakorraldusnõuete rikkumisest. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud looduslike piiride arvestamine ei ole absoluutne nõue ega tähenda, et kinnisasja piir tuleb alati, sh igas lõigus määrata loodusliku piiri järgi. Looduslike piiride kõrval tuli antud juhul arvestada ka MaaRS § 9 lg-st 2 tulenevat maa võimalikult võrdse jagamise põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et poolitatud 0,6 ha põldu on endale soovinud saada nii kolmas isik kui kaebuse esitaja. Seetõttu arvestatakse põllu poolitamisel tasakaalustatult ja suurimal määral kõigi menetlusosaliste huve. Vaatamata sellele, et põllu osas ei järgi ettepaneku kohane kinnisasja piir looduslikku piiri, on piir ka selles osas lihtne ja selge. Samuti ei riku põllu poolitamine kinnisasja otstarbeka kasutamise nõuet. Üldsõnalised ja ebaveenvad on kaebuse esitajate väited, et 0,3 ha suurust põldu ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kolmas isik on selgitanud mh, et vaatamata põllu suhtelisele väiksusele hõlbustab selle harimist põllumajandusmasinatega põllu kuju, mis moodustab pika siilu. Vallavalitsus on selgitanud (vt 03.02.2008 vastuväited kaebusele tl 93-96), et Hindu külas tagastatud või ostueesõigusega erastatud maaüksuste kõlvikulist koosseisu vaadeldes leiab Hindu külas piisavalt näiteid, kus haritava maa pind on väiksem ja ebasobivama kujuga kui 25.09.2007 piiriettepaneku järgi tekkiv. Sellest võib järeldada, et looduslikke tingimusi arvestades ei ole antud ranna-alale ajalooliselt omane suures mahus põlluharimine ning põllumajanduslikus tegevuses on rõhk pigem loomakasvatusel ja kalastamisel, mis seletab ka põllumaatükkide suhteliselt väikest suurust. III
  2. Eeltoodud põhjendustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. Menetlusosalised ei ole esitanud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmise taotlusi. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.