3-09-1848/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1446 Haldusasi S.J kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 punkti 1 alusel.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale S.J-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast.
3. 01.07.2009 on Tallinna Vanglas karistust kandev S.J Tallinna Halduskohtule Tallinna Vangla tegevusele kaebuse esitanud. Kaebusest võib aru saada selliselt, et S.J soovib vaidlustada toimingut, mis seisnes selles, et vanglaametnik ei andnud kaebuse esitajale 17.06.2009 vaide blanketi täitmiseks 29.06.2009 piisavalt selgeid ja üheselt arusaadavaid juhiseid ning nõudis, et vaie oleks esitatud avatud ümbrikus. Viimast peab kaebuse esitaja konfidentsiaalsuse rikkumiseks. Kaebuse esitaja palub kohtul kaebus toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 6 lg 3 punkti 1 alusel läbi vaadata. Samuti palub kaebuse esitaja kohtul kohustada täitma tingimusi ametniku kohustustest lähtudes. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et mittevaralise kahju suuruse jätab ta määrata kohtu äranägemisel, tuginedes selle objektiivsusele antud küsimuse lahendamisel. Seega nähtub, et kaebuses on esitatud õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamiseks kohustamise taotlused. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse osas märgib kaebuse esitaja, et andis kirju korjavale ametnikule 26.06.2009 kaks kirja (vaided), mis olid adresseeritud Justiitsministeeriumile. Kaebuse esitaja leiab, et on sellega vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõike 5 tingimustest kinni pidanud.
4. Kuivõrd kaebusega kohtule ühtegi kaebuse esitaja väiteid tõendavat dokumenti ei esitatud, palus kohus 04.09.2009 kohtunõudega Justiitsministeeriumil ja Tallinna Vanglal teatada, kas kaebuse esitaja on kaebuses toodud asjaoludel kohustusliku kohtueelse menetluse raames vaietega vangla ja Justiitsministeeriumi poole pöördunud. Tallinna Vangla 10.09.2009 vastuse nr 1-12/45258-1 kohaselt ei ole kaebuse esitaja kaebuses märgitud asjaoludel vaietega vangla poole pöördunud. S.J on küll sisult sarnastel asjaoludel esitanud üksnes märgukirju, kuid need on esitatud peale 19.06.2009 ning vangla on neile ka 20.07.2009 ja 03.09.2009 kirjadega vastanud. 31.08.2009 on kaebuse esitaja vanglale esitanud ka kahjunõude, kuid see on käesoleval hetkel Tallinna Vangla menetluses. Justiitsministeeriumi 10.09.2009 vastuse nr 1.2-3/754 kohaselt kaebuse esitaja kaebuses kirjeldatud asjaoludel Justiitsministeeriumi poole vaidega pöördunud ei ole.
5. 10.09.2009 esitas kaebuse esitaja kohtule avalduse tema 01.07.2009 kaebuse edastamiseks ringkonnakohtule, kuivõrd halduskohus on rikkunud menetlusnormi, mis seisneb selles, et kaebuse osas ei ole kaebuse esitaja 30-päeva jooksul vastust saanud.
6. Kohus selgitab kaebuse esitajale järgmist. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sealjuures vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, vangla direktor vaatab aga läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kaebuses esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus on hõlmatud kahju hüvitamiseks kohustamise taotlusega. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on VangS-ga vangla haldusakti ja toimingu vaidlustamiseks ning vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord.
7. Kuigi kaebuse esitaja märgib, et on vangla toimingute osas Justiitsministeeriumi poole pöördunud, nähtub Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustest siiski, et vaiet käesoleva kaebuse eseme osas kaebuse esitaja algatanud ei ole. Vangla on ühes kohtunõude vastusega kohtule edastanud mitmeid dokumente, teiste hulgas ka S.J 31.08.2009 avalduse, milles S.J palub hüvitada talle vanglaametniku käitumisega tekitatud kahju. Avaldusest nähtuvalt taotleb kaebuse esitaja kahju hüvitamist toimingute eest, mis leidsid aset 11.08.2009 ja 12.08.
8. Seega ei ole 31.08.2009 esitatud avaldus käesoleva haldusasja esemega seotud. Ühtlasi nähtub vangla vastusest, et vangla on kaebuse esitajale vaidemenetluse korda korduvalt selgitanud (20.07.2009 kirjaga nr 1-13/35700-1 ja 03.09.2009 kirjaga nr 1-013/42010-1). Muuhulgas nähtub mõlemast vangla kirjast, et esmalt on kaebuse esitaja avaldused Justiitsministeeriumile esitanud ning Justiitsministeerium on kaebuse esitaja avaldusi märgukirjadena käsitlenud, misjärel need vanglale vastamiseks edastanud. Käesoleva haldusasja esemega seotud vanglaametniku toimingu vaidlustamiseks ja kahju hüvitamiseks kaebuse esitaja vangla direktori poole pöördunud ei ole. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ennatlikult, VangS-ga vangla haldusakti ja toimingu vaidlustamiseks ja vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ettenähtud kohustuslikku kohtueelset korda läbimata.
9. Kaebuse esitaja 10.09.2009 esitatud avalduse osas selgitab kohus järgmist. Vastavalt kohtute seaduse (KS) § 18 lõikele 1 arutab halduskohus esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Tulenevalt KS § 22 lõikest 1 on ringkonnakohus teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Seega on S.J kaebuse lahendamine esimese astme kohtu pädevuses. Samuti ei anna menetlusseadustik kaebuse esitajale õigust taotleda kaebuste edastamist lahendamiseks ringkonnakohtule, mistõttu on esitatud taotlus lubamatu ja kuulub selle esitajale tagastamisele. 2 Kohus selgitab, et HKMS § 31 lõikest 1 tulenevalt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. HKMS § 31 lõike 3 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus. Seega on kaebuse esitajal õigus esitada oma vastuväited halduskohtu poolt menetlusnormi rikkumise osas apellatsioonimenetluses.
10. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 punktile 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Sellest tulenevalt kuulub kaebus antud juhul selle esitajale tagastamisele.
11. Riigilõiv HKMS § 84 lg 4 punkti 2 alusel tagastamisele ei kuulu, kuna kaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud. Aili Maasik kohtunik 3