) nõuetega vastavusse, teostades tehinguid ärisuhte raames ainult nende isikutega, kellega on isikusamasuse tuvastamise kohustus täidetud, sh tehtud kliendi isikut tõendavast dokumendist koopia (resolutsiooni p 1). Ettekirjutuses märgiti, et kui Ferratum Estonia OÜ ei täida ettekirjutuse punkti 1, tuleb
lg 2 kohaselt finantseerimisteenuste osutamine lõpetada nendele isikutele, kelle isikusamasus ei ole tuvastatud vastavalt
-s sätestatule (resolutsiooni p 2). Ettekirjutus sisaldab sunniraha kohaldamise hoiatust. Ettekirjutuse põhjendused: 1) Andmebüroo ametnikud teostasid 5. augustil 2008. a
lg 1 p 4 alusel Ferratum Estonia OÜ juures kohapealset kontrolli
nõuete täitmise üle. Kontrolli käigus tutvuti Ferratum Estonia OÜ protseduurireeglite ja tööprotsessiga finantseerimisteenuste osutamisel (laenude andmisel füüsilistele isikutele) ning 1. augustil 2008. a väljastatud laenude andmete ja dokumentatsiooniga. Ferratum Estonia OÜ on vastavalt
lg-le 1 andnud isikusamasuse tuvastamise kohustuse edasi Printwerk Kuller OÜ-le
; 2) vastavalt
lg 2 p-le 1 on Ferratum Estonia OÜ-l hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus ärisuhte loomisel. Hoolsusmeetmeks on muuhulgas
lg 1 p 1 kohaselt kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal. Selle tegevuse olemuse avavad
lg-d 1, 2, 3 ja 7, mille järgi kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse, kontrollib seda isikut tõendava dokumendi alusel, teeb selle isikuandmete ja fotoga leheküljest koopia, registreerib vastavad isikuandmed, elukoha aadressi ja kutse- või tegevusala ning võtab vajadusel andmete õigsuse kinnituseks kliendilt allkirja. Eeltoodu on üldine hoolsusmeetme rakendamine füüsilisest isikust klientide suhtes ärisuhte loomisel; 3) enne 28. jaanuari 2008. a kehtinud
redaktsiooni kohaselt pidi finantseerimisasutus vastavalt
lg-le 3 ja § 9 lg-le 1 esmakordsel konto avamisel või finantseerimisasutuse poolt pakutava teenuse esmakordsel kasutamisel, kui konto omamine ei ole selleks nõutav, sõlmima tehingu sooritajaga lepingu kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti oli finantseerimisasutus kohustatud kliendisuhte loomisel tuvastama kõigi isikute, samuti nende esindajate isikusamasuse. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest oli kohustus teha säilitamiseks koopia; 4)
lg 1 p 5 kohaselt on Ferratum Estonia OÜ-l kohustus ärisuhet pidevalt jälgida, sealhulgas kohustus jälgida ärisuhte vältel teostatud tehinguid, regulaarselt kontrollida isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid, ajakohastada asjakohaseid dokumente, andmeid ja teavet ning vajadusel tuvastada tehingus kasutatud vahendite allikas ja päritolu. Nende kohustuste täitmise eelduseks on ärisuhte loomisel pandud kohustuste põhjalik täitmine.
lg 1 kohaselt vastutab nõuete rikkumise eest Ferratum Estonia OÜ ka siis, kui ta on oma majandustegevusega seotud kohustuste paremaks täitmiseks tegevuse edasi andnud kolmandale isikule; 5) kuna kontrolli käigus tuvastati, et Ferratum Estonia OÜ osutab finantseerimisteenuseid, olles eelnevalt jätnud tuvastamata ärisuhte loomisel kliendi isikusamasuse vastavalt
-s toodud nõuetele, tuleb teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus.
jõustumist; 2) vana
ei kohustanud kaebajat koopiaid tegema. Kehtivas
-s sisalduv koopiate tegemise nõue, isegi kui see kaebaja suhtes kehtiks, ei puuduta kliente, kellega oli ärisuhe sõlmitud enne uue
jõustumist. Kehtiv
ei oma tagasiulatuvat mõju. Andmebüroo on uut
ebaõigesti kohaldanud tagasiulatuvalt; 3) ettekirjutuse täitmiseks peaks kaebaja tuvastama kõikide klientide isikusamasuse füüsiliselt kohtudes. Kuigi kaebaja on alates kehtiva
jõustumisest Andmebüroo juhiseid järginud ja tuvastanud uute klientide isikud füüsiliselt samas kohas viibides, on kaebajal õigus rakendada hoolsusmeetmeid oluliselt vähemkoormavas ulatuses, tuvastades kliendid füüsiliselt samas kohas viibimata. Andmebüroo tegevus ei lähtu
eesmärkidest, vaid toimub poliitilistel põhjustel, et rahapesu tõkestamise ettekäändel sundida kiirlaene pakkuvaid äriühinguid oma tegevust oluliselt piirama; 4) kui kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
võimaldab kaebajal rakendada hoolsusmeetmeid vähemkoormavas ulatuses, tuleb
Viidatud norm rikub põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Statistika kinnitab, et n-ö näostnäkku klientide isikusamasuse tuvastamine on kiirlaenude puhul ebavajalik. Probleemne laen ei tähenda veel seda, et tegemist oleks olnud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega.
kehtivuse ajal. Pooled on ühel meelel selles, et uue
järgi finantseerimisasutuses konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega ei ole ärisuhet, tuleb tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas (
lg-te 1 ja 2 nõudeid (isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest koopia tegemise kohustus). Vaidlus on selles, kas vana
kehtestas kohustatud isikule samad nõuded, st kas kõnealuse 65 kliendi isikusamasus tuli tuvastada samas kohas viibides ja teha dokumendist koopia. Sellest sõltub, kas Andmebürool oli õigus kaebajale ettekirjutuses sõnastatud kujul kohustusi panna; 2) vana
lg-s 1 kehtestatud üldreegel, et isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia, ei kohaldu finantseerimisasutusele, kes kasutab (ka teenuse esmakordsel kasutamisel) isikusamasuse tuvastamiseks krediidiasutuse (panga) kaudu isiku kohta saadavaid andmeid. Vana
lg-s 1 anti muuhulgas finantseerimisasutusele õigus tuvastada isikusamasust vahetu kontaktita, kasutades krediidiasutuse kaudu isiku kohta saadavaid andmeid. Vana
lg-le 3 ja § 9 lg-le 1 viidates ja neist kokkuvõtet tehes on ettekirjutuses märgitud, et finantseerimisasutus pidi sõlmima lepingu kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuvastama isikute ja nende esindajate isikusamasuse ja tegema dokumendist säilitamiseks koopia, kuid ettekirjutusest ei nähtu, et kontrollijad oleksid tuvastanud ja kaebajale süüks pannud seda, et kaebaja pole kliendiga viimase poolt teenuse esmakordsel kasutamisel sõlminud lepingut kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ettekirjutuses on küll läbisegi osundatud kehtiva ja vana
sätetele, kuid haldusaktist võib aru saada, et kaebaja rikkumine seisneb just selles, et ta on eelnevalt jätnud tuvastamata ärisuhte loomisel kliendi isikusamasuse vastavalt
nõuetele ja ei ole teinud klientide isikusamasuse tuvastamisel kliendi isikut tõendavast dokumendist koopiat. Erisusena finantseerimisasutusele antud õigus tuvastada kliendi isikusamasust ka ilma vahetu kontaktita, üksnes krediidiasutuse kaudu isiku kohta saadavate andmete alusel, muutuks sisutühjaks, kui finantseerimisasutus peaks ikkagi kliendi isikut tõendavat dokumenti kontrollima ja sellest koopia tegema. Kui kliendi isikusamasus on esmasel ärisuhte loomisel tuvastatud eelviidatud lubatud viisil, siis edasiste tehingute puhul lasus finantseerimisasutusel kohustus isikusamasuse tuvastamiseks üksnes
lg-tes 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kuid ka siis ei pidanud see toimuma vahetu kontakti teel ja kliendi isikut tõendavast dokumendist koopia tegemisega. Rahandusministri 5 septembri 2005. a määruse nr 61 §-st 8 ei saa tuleneda dokumendi koopia säilitamise nõuet. Kuna vana
võimaldas isikusamasust tuvastada ka vahetu kontaktita, saab määruse nõue tähendada vaid andmete (teabe) säilitamist. Vastustaja tõlgenduse korral tuleks finantseerimisasutusel puhtfüüsiliselt alles hoida ka töötaja, kes isikusamasuse tuvastas; 3) 28. jaanuaril 2008. a jõustus uus
, mille rakendussätetest ei nähtu, et selle nõudeid kohaldatakse tagasiulatuvalt.
§-dest 2, 12, 13, 14, 15 ja 23 järeldub, et uue
kehtima hakkamisega ei muutunud kaebaja ja temaga juba
lg 2 kohaselt pidanuks kaebaja nende klientide isikusamasuse tuvastama vaid juhtumitel, kui tehingu väärtus ületab 200 000 krooni või kui oleks esinenud rahapesu kahtlus või kogutud dokumentide või andmete ebapiisavus või tõele mittevastavus. Arvestades ka
lgtes 3 ja 4 sätestatut, annab seadus finantseerimisasutusele piisava kaalutlusruumi hoolsusmeetmete kohaldamisel. Kaebaja on küllaldaselt ja põhjendatult selgitanud, miks tal puudus vajadus nimetatud varasemate klientide isikusamasust tuvastada Andmebüroo soovitud viisil, st viibides isiku või tema esindajaga samas kohas ja teha endale säilitamiseks kliendi isikut tõendavast dokumendist koopia. Andmebüroo sellekohane absoluutne nõue ei tulene seadusest. Kaebajal puudub absoluutne kohustus olemasolevat kliendibaasi igal juhul eraldi uuesti läbi käia ja iga isikut vahetu kontakti kaudu tuvastada; 4
nõuetega vastavusse viia: kas silmas on peetud vaid neid 65 klienti, kellega ärisuhe loodi enne
kehtima hakkamist uute klientide isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel ning ei teinud dokumendist koopiat. Ettekirjutusest jääb mulje, et Andmebüroo tugineb sisuliselt
lg-st 1 tulenevale isikusamasuse kohapealse tuvastamise kohustusele, kuid õiguslikus põhjenduses viide sellele sättele puudub. Selle asemel
lg-le 2 osundamine jääb arusaamatuks, kuna puuduvad andmed, et kaebaja oleks jätnud klientide isikusamasuse üldse tuvastamata või esitatud teabe kontrollimata. Isikusamasuse tuvastamine ei tähenda, et seda saaks teha vaid isiku või tema esindajaga samas kohas viibides. Seadus näeb ette ka hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise. Milliseid nõudeid kaebaja kõigi kontrollitud 77 laenu väljastamisel ei täitnud, jääb eeltoodud põhjustel ebaselgeks. Ettekirjutuses osutatud
lg 1 p-st 5 tulenev ärisuhte jälgimise kohustus puudutaks nagu taas 65 varasemat klienti. Ettekirjutuse maht on ebaselge ka seetõttu, et lõppastmes Andmebüroo nagu nõuaks, et nii varasemate kui ka pärast uue
kehtima hakkamist tekkinud klientide puhul tuleks igakordselt tehingu tegemisel klientide isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas ja teha isikut tõendavast dokumendist koopia. Selline absoluutne nõue on alusetu. Pealegi on kaebaja uue seaduse kehtivuse ajal asunud klientide isikusamasust tuvastama kliendiga n-ö näost-näkku kohtudes, seda nii Printwerk Kuller OÜ ja Eesti Post AS vahendusel kui ka kaebaja enda kontoris. Järelikult pole mõistetav, mis osas kaebaja vastutab kolmandale isikule üle antud kohustuste täitmise eest. Ettekirjutus on ebaselge ka selle täitmise aja osas, st mis ajast alates võidakse rakendada sunniraha tasumise kohustust. Kuna ettekirjutus on 65 varasema kliendi osas põhjendamatu ja ettekirjutus ei vasta ka selguse ja üheselt mõistetavuse nõuetele, ei ole see lõpuni kontrollitav. Arusaamatu ja vähemalt osaliselt alusetu haldusakt on õigusvastane, piirab kaebaja ettevõtlusvabadust ja kuulub tühistamisele. Samas on kohtul tõsine kahtlus, et ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ettekirjutusest ei selgu, milliste klientide osas, mis ajaks ja milliste konkreetsete
sätetega tuleb kaebajal oma protseduurireeglid ja tööprotsess kooskõlla viia; 5) kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Andmebüroo tegevus ettekirjutuse tegemisel ja
rakendamisel ei lähtu
-s sätestatud eesmärkidest. Kiirlaenud väljastatakse küll suhteliselt väikeste summadena, kuid pole välistatud, et juba suurema summana tagastatakse kuritegelikul teel saadud raha, mis ongi käsitatav rahapesuna. Seadusel võivad lisaks peaeesmärgile olla mõjud ka muudele eluvaldkondadele; 6)
sätete võimaliku vastuolu suhtes PS-ga ei saa kohus seisukohta võtta. Kuna kohtule ei ole arusaadav, millist sätet ja millisel põhjusel Andmebüroo ettekirjutuses kasutas, ei saa kohus kontrollida nende sätete proportsionaalsust laiemas ega kitsamas mõttes. Kuna ettekirjutust ei ole põhjendatud rahapesuriskiga ja kohus sätete kooskõla PS-ga ei kontrolli, on asjasse puutumatud poolte väited kuritegevuse statistika kohta. Kuna ettekirjutuse aluseks ei 5
-s sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise kaebaja poolt, puudus tal kaalutlusõigus, kuidas rikkumisele reageerida – kas ettekirjutuse või väärteomenetluse algatamisega. Vastavalt
lg 1 p-le 10 on Andmebüroo ülesandeks väärtegude menetlemine ning sama seaduse § 57 kohaselt on isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine väärtegu. Seadusest ei tulene, et Andmebürool on väärteo avastamisel diskretsioon teha väärteo menetlemise asemel ettekirjutus. Samas pole eeltoodul tähtsust, sest kaebus kuulub selletagi rahuldamisele; 8) vaidluse keerukust, uudsust ja eripära arvestades on õigusabikulud 48 886.20 krooni täies ulatuses põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebuses paluti Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus hindas valesti kaebaja väidet vana
lg 1 p 1 rakendamise kohta, asudes seisukohale, et finantseerimisasutusele, kes kasutab isikusamasuse tuvastamiseks krediidiasutuse (panga) kaudu isiku kohta saadavaid andmeid, ei kohaldu üldreegel isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendavast dokumendist koopia tegemiseks. Kohtu seisukoht pole kooskõlas kehtinud Eesti õigusaktide ega ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
sisustamise praktikat ja viitas vastava seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjale (103 SE, Riigikogu X koosseis), millest tuleneb selgelt, et seadusandja tahe ei olnud vabastada krediidi- või finantseerimisasutusi vahetu kontaktita isikusamasuse tuvastamise korral isikut tõendavate dokumentide koopiate säilitamise kohustusest. Kohus hindas valesti kaebaja väidet vana
lg 1 p 1 rakendamise kohta, mis seisnes laenu ülekandmisel maksekorralduses konto numbri ja väidetava kontoomaniku nime kirjutamises. Pankades kontrolliti saaja nime ja kontonumbri vastavust ainult suurte ülekannete korral, sest kontroll on kulukas. Seega pole kaebaja väide pankadelt saadava tagasiside (mitte teabe) osas tõsiseltvõetav. Lisaks eeldab krediidiasutustelt teabe saamine klientide kohta teabevahetuse lepingute olemasolu, mida kaebaja pole ühegi krediidiasutusega sõlminud. Seega pole asjakohane kohtu väide, et kaebaja kasutas vana
lg 1 p-s 1 sätestatud võimalust klientide isikusamasuse tuvastamiseks krediidiasutuste teabe alusel. Kuna kaebaja seda võimalust ei kasutanud, jäi tal üle võimalus kasutada kliendi isikusamasuse tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti, mille koopia olnuks vajalikuks ja piisavaks tõendiks, et isikusamasuse tuvastamise protseduur on läbi viidud. Kuna kontrollitud 65 kliendi puhul koopiaid ei olnud, tuleb järeldada, et nende klientide isikusamasus oli
mõttes tuvastamata ja nendega ärisuhte loomine ei olnud seadusega kooskõlas. Kuna kaebaja jätkas kõnealusele 65 kliendile laenude andmist, so tehingute tegemist ärisuhte raames uue
kehtimise ajal, tuli rakendada
Seega on õiguspärane Andmebüroo nõue neile klientidele teenust mitte osutada enne, kui nad on tuvastatud vastavalt seadusele. Kuna Andmebüroo 6
kehtivuse ajal eelnevalt tuvastamata isikutele, oli vaja panna kaebajale kohustused just ettekirjutuses toodud sõnastuses. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise nõuete mitterakendamine ning seeläbi finantsteenuse sisuliselt anonüümne kasutamine on kaebaja praktikas realiseerunud oluliseks riskiks; 2) kohus on ebaõigesti hinnanud Andmebüroo pädevust ja selle piire järelevalvetoimingute teostamisel kaebaja juures. Vana
p 6 järgi ei olnud Andmebüroo pädev järelevalveasutus kaebaja ja sama tüüpi finantseerimisasutuste üle riikliku järelevalve teostamisel. Pädevus sätestati alles alates 28. jaanuarist 2008. a. Rahandusminister kehtestas
aprilli
Akti põhjal tehakse vajadusel ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks või alustatakse väärteomenetlust. Ettekirjutuse korral korraldatakse korduskontroll mitte enne ettekirjutuses märgitud tähtaega, või kui see on lühem vaide või kaebuse esitamise tähtajast, siis mitte enne nimetatud tähtaja saabumist. Vaadeldavas ettekirjutuses on toodud haldusakti andmise alused, lühike kontrolli kirjeldus ja olulised leiud. Olulised on kohustuste edasiandmise lepingute sõlmimise kuupäevad. Need on tunduvalt hilisemad kui 28. jaanuar 2008. a, millest järeldub, et tõenäoliselt on kaebajal ka kliente, kellele osutati teenust pärast uue
jõustumist, kuid enne lepingute jõustumist. Ettekirjutuse teksti põhjal peaks olema piisavalt selge, et rikkumine tuvastati just 65 kliendi osas. Kaebaja juhatuse liikme vastulause, et nendega loodi ärisuhe enne uue seaduse jõustumist, näitab, et lisaks 65 kliendile on veel tuvastamata kliente ning probleem on üldisem. Seepärast on ettekirjutuses esmalt selgitatud uue
-ga sätestatud üldisi hoolsusmeetmeid ning seejärel vana
sätteid, mis kohustasid finantseerimisasutust tuvastama isikut ka vana seaduse järgi. Kuna nii kontrollijatele kui kontrollitavale oli selge, et ettevõtja ei saanud krediidiasutustelt teavet oma klientide kohta, ei vaadeldud ettekirjutuses vana
Kaebaja poolt
nõuete täitmist ilmestab Tartu Maakohtu
sätete kohaselt mingeid kohustusi ning kaebaja hinnangul on tol ajal loodud kliendisuhted seaduslikud, tuli ettekirjutuses tutvustada ka neid uue
sätteid, mille järgi tuli ka nn vanade klientidega olemasolev ärisuhe seadustada. Kuna tihti püütakse hoolsusmeetmete mittetäitmist põhjendada kohustuste edasiandmise lepingutega, lisati hoiatus, et sellisel juhul vastutab rikkumiste korral kohustuste edasiandja. Ettekirjutus annab tähtaja kohustuste täitmiseks – alates ettekirjutuse teatavakstegemisest. Ettekirjutuse täitmiseks oli juhatusel vaja anda täitjatele vaid korraldus kohaldada kliendibaasis eelnevalt isikut tõendava dokumendi koopiata registreeritud klientidele uue laenu andmisel esmakordselt pärast korralduse saamist samu hoolsusmeetmeid nagu uutele klientidele. Seega oli ettekirjutus lihtsalt, kuid teatavate lisakulutustega täidetav. See meede ei nõudnud lisaaega. Sisemiste turvameetmete vastavusse viimiseks kõigi uue
nõuetega oli neile rahandusministri määrusega antud aega 1. novembrini 2008. a. 7
kehtivuse ajal selle nõudeid: kliendi isikusamasuse tuvastamise kohustust, kohustust kehtestada sisemised turvareeglid vastavuses rahandusministri määrusega ja kohustust määrata kontaktisik. Nõuete mittetäitmine oli tingitud ühelt poolt riikliku järelevalve puudumisest selliste finantseerimisasutuste üle ja teisalt vähendanuks nõuete täitmisega kaasnevad kulud ettevõtja kasumit. Vana
kehtivuse ajal selle nõuete ignoreerimine oli põhjuslikus seoses ettekirjutuses toodud asjaolude tekkimisega. Kohus luges nende asjaolude arutusele võtmise asjakohatuks ega esitanud täpsustavaid küsimusi. Vastustaja hinnangul oleks nende asjaolude uurimine toonud kaasa teistsuguse kohtulahendi; 5) ebaõige on kohtu seisukoht, et ettekirjutus ei vasta HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Ettekirjutus oli nii selle andja kui saaja jaoks piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutus ei ole koht, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhitõdesid oleks vaja pikalt selgitada; 6) kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus pole kooskõlas HKMS § 93 lg-ga 5. Asja mahtu arvestades ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Analoogilises haldusasjas nr 3-08-1220 oli nõutud summa tunduvalt väiksem. 5. Ferratum Estonia OÜ kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) vastustaja peab vana
Vastustaja käsituse kohaselt lasus kohustatud subjektil kohustus teha isikut tõendavast dokumendist koopia isegi siis, kui tal on õigus tuvastada isikut näost-näkku kohtumata. Selline seisukoht on lisaks ebaõigsusele ka absurdne. Olukorras, kus seadusandja soovis spetsiifilistel tingimustel teatud kohustatud isikutel võimaldada isikusamasuse tuvastamist näost-näkku kohtumata, on alusetu arvata, et samaaegselt säilitati kohustus kohtuda pelgalt koopia tegemise eesmärgil. Kui koopia tegemise kohustus säiliks ka sel juhul, oleks vahetu kontaktita tuvastamise õigus sisutu – koopia tegemiseks peaks niikuinii kohtuma. Vastustaja arvates asus kohus ebaõigele seisukohale, kui hindas, et kaebaja sai toetuda vana
§-le 7 lg 1 p-le 1 pankade arveldussüsteemist tulenevate andmete põhjal. Kaebaja tugines nimetatud sättele järgmise loogika alusel: kui kaebaja kandis laenu üle isiku nime kandva maksekorraldusega, sai laenu väljastada vaid sellele isikule, sest pangad ei lase makseid sooritada, kui maksekorralduses märgitud nimi ja konto number ei ühti. Andmebüroo väidab, et selline pankade arveldussüsteemis kasutatav konto omanike nimede ja konto numbrite ühtimise kontroll ei ole piisavalt tugev, et seda võiks võtta aluseks isikusamasuse tuvastamiseks vana
Selline seisukoht on ebaõige. Väide, et pangad ei kontrolli maksete teostamisel maksekorralduses märgitud kontoomaniku nime ja konto numbri kokkusobivust, on paljasõnaline ja sisult ebaõige. Samuti väidab Andmebüroo, et pankade arveldussüsteemis teostatud maksete käigus saadud andmed ei ole teave, sest teabe saamine eeldab pangaga sõlmitud teabevahetuse lepingut. Väide ei puudu asjasse. Vana
lg 1 p 1 kohaselt sai isikusamasuse tuvastamise aluseks olla krediidiasutuselt isiku kohta saadud andmed. Säte ei sisalda sõna „teave“ ega sätesta, et saadud andmete aluseks peaks olema ühes või teises vormis sõlmitud leping. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, justkui ei oleks kaebaja õiguspäraselt tuvastanud isikuid vana
Põhjendamatu on ka Tartu Maakohtu otsusele tuginev väide. Asjaolu, et üks kurjategija sai võõra identiteedi varguse tõttu võtta kaebajalt 4 kiirlaenu üliväikestes summades, ei 8
regulatsiooni ja kaebaja tegevuse vastavust sellele. Jääb arusaamatuks, mida pidanuks kohus veel antud küsimuses arvesse võtma; 5) väide kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse põhjendamatusest ei ole õige. Vastustaja viidatud asjas mõistis kohus välja õigusabikulud koos riigilõivuga summas 34 000 krooni. Seega on väljamõistetud summade suurusjärk üldjoontes sama. Kohus on otsuses detailselt põhjendanud, miks taotletud õigusabikulud on põhjendatud. Vastustaja pole ühegi väitega põhistanud nende seisukohtade ebaõigsust; 5) halduskohtu otsuse resolutiivosa ja enamjaolt ka põhjendav osa on õige. Kuna kaebaja ei saa esitada apellatsiooni üksnes kohtuotsuse motiividele, saab ta väljendada otsuses tooduga mittenõustumist vaid vastuses teise poole apellatsioonile. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Andmebüroo tegevus ei lähtu
eesmärkidest, vaid toimub poliitilistel põhjustel.
sätetele ning seisukohaga, et kaebajaga
finantseerimisasutuselt konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, so tuvastada isiku isikusamasus, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas ja teha endale säilitamiseks kliendi isikut tõendavast dokumendist koopia. 8. 28. jaanuarist 2008. a jõustunud
lg 1 näeb krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt hoolsusmeetmete kohaldamise erisusena sättes märgitud olukorras ette isikusamasuse tuvastamise kindla viisi: krediidiasutuses või finantseerimisasutuses konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, 9
lõigetest 1 ja 2: kohustatud isik tuvastab füüsilise isiku isikusamasuse ja kontrollib seda isiku poolt esitatud nõuetekohase dokumendi alusel ning selle dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest tehakse koopia. Tallinna Ringkonnakohus asus 24. aprilli 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1220 seisukohale, et
lg 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei anna kohustatud isikule võimalust kalduda sättest kõrvale, valida ise isiku poolt teenuse esmakordsel kasutamisel hoolsusmeetmete sobivat ulatust ning jätta isikusamasus isikuga samas kohas viibides tuvastamata. Samal seisukohal on ringkonnakohus ka käesoleva asja lahendamisel.
jaanuarini 2008. a kehtinud
ei sisaldanud. Halduskohus leidis õigesti, et vana
lg-s 1 kehtestatud üldreegel, et isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete ja kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia, ei kohaldunud finantseerimisasutusele, kes kasutas (ka teenuse esmakordsel kasutamisel kliendi poolt) isikusamasuse tuvastamiseks krediidiasutuse kaudu isiku kohta saadavaid andmeid. Vana
lg 3 sätestas küll krediidi- ja finantseerimisasutusele kohustuse kliendisuhte loomisel tuvastada kõigi isikute (samuti nende esindajate) isikusamasus, kuid ei sätestanud isikusamasuse tuvastamiseks kontrollitava isikuga samas kohas viibimise nõuet.
lg 1 sätestas isikusamasuse tuvastamise erisusena muuhulgas finantseerimisasutuse jaoks võimaluse tuvastada isikusamasus vahetu kontaktita. Kehtiva
lg-tega 1 ja 2 sarnaselt nägi vana
lg 1 ette, et isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik nõuetekohase dokumendi, ja et selle dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. Vana
lg 1, nii nagu ka uue
lg-d 1 ja 2, pole kohaldatav olukorras, kus isikusamasuse tuvastamine toimub vahetu kontaktita. Isikut tõendava dokumendi kohustatud isikule esitamine, selle alusel isiku isikusamasuse kontrollimine ja kohustatud isiku poolt dokumendist endale säilitamiseks koopia tegemine pole võimalik muul moel kui kliendiga samas kohas viibides. Andmebüroo väide halduskohtu seisukoha vastuolust direktiiviga pole asjakohane, sest isegi kui direktiivist tulenes absoluutne kohustus tuvastada isikusamasus isikuga samas kohas viibides, ei oleks selline kohustus vahetult kohaldatav. 9. Asjast nähtuvalt tuvastas Andmebüroo kaebaja kontrollimisel, et kaebaja jätkab uue
kehtivuse ajal teenuse osutamist klientidele, kellega oli ärisuhe loodud ja kellele teenust osutati esmakordselt vana
kehtivuse ajal, ilma, et kaebaja oleks teinud koopiaid nende klientide isikut tõendavast dokumendist. Ettekirjutuse sisuks on, et kaebaja ei jätkaks neile teenuse osutamist enne, kui kliendi isikut tõendavast dokumendist on tehtud koopia. Sellise nõude püstitamine tähendab kaebaja kohustamist tuvastama n- ö vanade klientide isikusamasus uue laenu saamiseks isikuga samas kohas viibides. Kuna vana
ei sätestanud kaebajale imperatiivset kohustust tuvastada teenuse osutamisel (ka mitte esmakordsel osutamisel) kliendi isikusamasus temaga samas kohas viibides ning uus
(§ 15 lg 1) sätestab sellise imperatiivse kohustuse olukorra puhuks, kus teenust osutatakse esmakordselt, millega vaadeldaval juhul tegemist ei ole, puudub ettekirjutusel õiguslik alus. Uus
ei sisalda rakendussätet, mis võimaldaks
lg-t 1 kohaldada tagasiulatuvalt ja nõuda hoolsusmeetme kaebajale koormavamal viisil rakendamist olukorras, kus tegemist ei ole konto avamise või muu teenuse esmakordse kasutamisega isiku poolt, kellega finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet. Uus regulatsioon kehtestab varasemaga 10
lõikes 1 sätestatud vähemkoormaval viisil - vahetu kontaktita krediidiasutuse kaudu saadavaid andmeid kasutades. 10. 28. jaanuarist 2008. a jõustunud
lg 2 p-st 1 tuleneb, et kohustatud isik peab kohaldama sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmeid, kui majandustegevuses tehtavas tehingus osaleva isiku või kliendi isikusamasus on tuvastatud ja esitatud teave kontrollitud isikuga samas kohas viibimata. Seega käsitletakse
-s kõrgema riskiga olukorrana juhtumit, kus klient ei ole olnud isiku tuvastamiseks füüsiliselt kohal, ning sätestatakse sellest tuleneva kõrgema riski kompenseerimiseks konkreetsete ja asjakohaste meetmete järgimise nõue – kohustatud isik peab kohaldama vähemalt ühte
Andmebüroo pole kontrollinud ega teinud ettekirjutust põhjusel, et kaebaja neid meetmeid ei täida. Ettekirjutus tugineb üksnes fakti tuvastamisel, et kaebajal puuduvad n-ö vanade klientide isikut tõendavate dokumentide koopiad, mis ei ole aga nende klientide puhul tingimata vajalik. 11. Kohtuotsuse muutmiseks pole alust ka menetluskulude jagamise osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et vaidluse keerukust, uudsust ja eripära arvestades ei olnud menetluskulu vastustajalt väljamõistmine täies ulatuses ebaõiglane ega põhjendamatu. Vastustaja osutatud haldusasjas nr 3-08-1220 pidas halduskohus kaebaja taotletud 67 755.60 kroonist vajalikuks ja põhjendatud kuluks 34 000 krooni. Selle summaga võrreldes ei ole käesolevas asjas põhjust pidada 48 966.20 krooni ülemääraseks, sest vaidlus on mahukam ja keerukam: kui haldusasjas nr 3-08-1220 tuli keskenduda vaid uue
sätete tõlgendamisele, siis käesolevas asjas on vaidluse all ettekirjutuse enda tähendus ning nii vana kui uue
sätete tõlgendamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.