← Eesti

3-09-1864/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1864 Otsuse kuupäev 23.11.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Urmo Saik (Kalda talu) kaebus Paistu Vallavalitsuse korralduse nr. 351 08.06.2009 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 03.11.2009 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Urmo Saik, Paistu Vallavalitsuse esindaja Mall Ingermaa Resolutsioon Rahuldada Urmo Saik (Kalda talu) kaebus. Tühistada Paistu Vallavalitsuse korraldus nr. 351 08.06.2009 ning teha Paistu Vallavalitsusele ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Mõista välja Paistu Vallavalitsuselt Urmo Saik (Kalda talu) kasuks riigilõiv 250.- krooni ning kanda see peale kohtuotsuse jõustumist maksja kontole nr. 10010088669016 (SEB pangas) . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 23.11.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Urmo Saik on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles taotleb tühistada Paistu Vallavalitsuse korraldus nr. 351 08.06.2009 ning kohustada Paistu Vallavalitsust tegema uus otsustus. Paistu Vallavalitsuse korraldusega nr. 351 08.06.2009 „Seisukoha andmine vaba maatüki jagamises ja liitmises piirneva kinnisasjaga“ on otsustatud anda Viisuküla külas väljaselgitatud sobiv maa erastamiseks ja liitmiseks oma kinnisasjaga Kärbi kinnistu omanikule, Piret Võsale. Korralduse aluseks on võetud Haldusmenetluse seaduse § 4 ja § 56 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 4 p.
  2. Kaevatava korralduse kohaselt on välja selgitatud sobiva maa liitmine Viisuküla külas (0,67ha), millel ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ning mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus eri aegadel kasutatud erinevate mõõdistamisviiside ja plaanide kasutamisel. Maa-amet kui Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus ei ole huvitatud vaba maatüki riigi omandisse jätmisest ning kuna maa asub Loodi Looduspargis, on saadud kaitseala valitseja nõusolek maa erastamiseks. Maavanem on andnud 05.
  3. 2008 korralduse nr. 639 , mille p. 2 alusel on antud luba maa erastamiseks ja kinnisasjaga liitmiseks. Kaevatava korralduse kohaselt on Oru kinnistu omanik Jaan Henno loobunud vaba maa liitmisest oma kinnisasjaga. Kärbi kinnistu ja Kalda kinnistu omanike vahel kokkulepet sõlmitud ei ole. Kiilukujulise vaba maa jagamisel ei saa tekkida maakorralduslike nõuetest tulenevalt võimalikke võrdseid maatükke. Korraldusest nähtuvalt vaba maatüki liitmisel Kalda kinnistuga muudab kinnistu kasutamise otstarbekust ja korrapärast kuju ning ei ole kooskõlas maakorralduse nõuetega. Seega arvestades maa suurust, kuju, maakorralduse nõudeid ja otstarbekust ning asjaolu, et antud vaba maa on tekkinud looduses maareformi läbiviimise käigus Oru ja Kärbi kinnistu moodustamisel, ei ole vallavalitsus jaganud nimetatud maad kahe taotleja vahel, vaid on otsustanud vaba maatüki liita ühe taotleja maaga , kelleks osutus Kärbi kinnistu omanik Piret Võsa. Kaebuse kohaselt on 18.12.2008 kirjaga nr 5.3-4/357 teavitanud Paistu Vallavalitsus kaebajat, et on alustanud kaebaja kinnisasjaga piirneva maa erastamise menetlust vastavalt Maareformi seaduse §22 lõikele 12 ning teinud ettepaneku kinnisasja omanikele kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks vaba maa erastamiseks. Oma 29.01.2009 vastuskirjas nr 5.3-4/1351 teatas vallavalitsus, et pole nõus maariba kolme kinnistu vahel jaotama. Kaebaja on esitanud maa erastamise avalduse ning soovinud maariba liitmist oma kinnistuga . 15.06.2009 kirjaga 5.3-4/951 saatis vallavalitsus kaebajale 08.06.2009 korralduse nr 351, milles andis maa erastamise õiguse ainult Kärbi kinnistu omanikule, kes oli maa erastamiseks avalduse esitanud. Kaebaja on seisukohal, et korralduses on kaalutletud asjaolusid, mis ei saa üldse olla kaalutlemise objektiks. Nimelt Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise korra § 6 lg 1 sätestab täpselt kõigi piirnevate kinnisasja omanike õigused olla erastamisse võrdselt kaasatud, mida aga kaebaja puhul ei ole tehtud. Kaebaja leiab, et vallavalitsus ei ole oma otsustuses arvesse võtnud eelnimetatud korra § 6 lg 6, mille kohaselt tuleb kokkuleppele mittejõudmise korral jagada maa erinevaid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt taotlejate vahel. Kaebajat on jäetud aga maa erastamise võimalusest hoopis ilma, mis ei ole eeltooduga kooskõlas. Kaebaja taotleb tühistada Paistu Vallavalitsuse 08.06.2009 korraldus nr 351 täies ulatuses, ja kohustada vallavalitsust tegema uus, kaebaja õigusi arvestav otsus. Kaebaja on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist. Kohtuistungil toob kaebaja välja probleemid seonduvalt teede kasutamisega vallas ning probleemid naaberkinnistutel toimuvaga. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Paistu Vallavalitsus on seisukohal, et 08.06.2009 korraldus nr. 351 on seaduslik ja põhjendatud. Vallavalitsus on tuginenud Maareformi seaduse sätetele ja Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise korra sätetele. Kuna vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks Kärbi ja Kalda kinnistute omanikud omavahelist kokkulepet ei sõlminud maariba erastamise osas ja kinnistuga liitmise osas ning vallavalitsus ei nõustunud kiilukujulise maariba jagamisega kahe kinnistu vahel, tegi vallavalitsus otsustuse anda Viisuküla külas väljaselgitatud sobiv maa erastamiseks ja liitmiseks Kärbi kinnistu omanikule, lähtuvalt maa jagamise otstarbekusest ja maakorraldusnõuetest. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus on kaasanud menetlusse
  4. isikuna Kärbi kinnistu omaniku, kuid Kärbi kinnitu omanik Piret Võsa ei ole kohtuistungile ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest ega esitanud kohtule omapoolseid seisukohti. Kohus on lähtunud HKMS § 15 lg 4, mille kohaselt võib asja arutada ilma menetlusosalise osavõtuta, kui menetlusosaline on teadlik asja arutamise ajast ja kohast. Paistu Vallavalitsuse korraldusega nr. 351 08.06.2009 „Seisukoha andmine vaba maatüki jagamises ja liitmises piirneva kinnisasjaga“ on otsustatud anda Viisuküla külas väljaselgitatud sobiv maa erastamiseks ja liitmiseks oma kinnistuga Kärbi kinnistu omanikule, Piret Võsale. Korralduse aluseks on võetud Haldusmenetluse seaduse § 4 ja § 56 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 4 p.
  5. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud korraldust vaidemenetluse korras ning Paistu Vallavalitsus on korraldusega nr. 387 21.07.2009 jätnud vaide rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on Paistu Vallavalitsus välja selgitanud kinnisasjadega liitmiseks sobiva maa Viisuküla külas 0,67 ha, millel ei ole võimalik moodustada iseseisvat kasutatavat kinnisasja ning mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus eri aegadel kasutatud erinevate maamõõtmiste ja plaanide ning kaartide kasutamise tulemusena. Kuna maa kiilukujuline riba (kaart tl. 41) asub Loodi Looduspargis, on saadud kaitseala valitseja nõusolek maariba erastamiseks. Viljandi Maavanem on andnud korralduse 05.09.2008 nr. 639, mille kohaselt on antud luba Paistu vallas Viisuküla külas piirnevate kinnistute omanikel oma kinnisasjaga maatüki liitmiseks ja erastada maad 0,67 ha vastavalt asendiplaanile (tl. 36). Asja materjalide kohaselt piirneb kiilukujuline maatükk põhjast 448 m ulatuses Oru katastriüksusega, lõunast 445 m ulatuses Kärbi kinnistuga ning idast piirneb kuni 30 m avaliku kasutuses oleva Everti ojaga, mis on läänepoolseks piiriks Kalda katastriüksusele. Paistu Vallavalitsus on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr. 50 „Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise kord „ (edaspidi kord) § 6 lg 1 lähtuvalt saatnud kinnistute omanikele erastamise avalduste tegemiseks ettepanekud vaba maatüki oma kinnistuga liitmiseks. Erastamise sooviga on vastanud Piret Võsa (Kärbi kinnistu omanik). Esialgselt on kaasatud menetlusse Oru ja Kärbi kinnistute omanikud kui pikema piiriga kinnistu omanikud, hilisemalt on kaasatud ka Urmo Saik – Kalda kinnitu omanik., kes avaldas soovi osaleda vaba maa erastamise ja liitmise protsessis sooviga liita vaba maa oma kinnistuga. Asjaolu, et kaebaja on kaasatud vastustaja poolt menetlusse hilisemalt, ei tähenda, et kaebajat ei oleks menetlusse kaasatud, kuna kaebajal on olnud võimalus oma seisukohad ja taotlused vallale esitada. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et teda ei ole vald kaasanud menetlusse. Paistu Vallavalitsus on saatnud 04.03.2009 kirja nr. 5.3-4/447 (tl.40) kõigile kolmele kinnistuomanikule kirjad (ettepanek kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks), milles on tehtud ettepanek kolmel piirinaabril kokku leppida ja märkida vaba maariba asendiplaanile oma kinnistuga liitmiseks sobiv maatükk, kokkuleppe sõlmimiseks anti aega kuni 09.04.
  6. Nimetatud kirjas on vallavalitsus ka märkinud, et kui määratud tähtajaks kokkulepet ei sõlmita, otsustab vallavalitsus kinnisasjadega liitmiseks sobiva maa suuruse, arvestades maakorralduse nõudeid ja otstarbekust kas võimalikult võrdselt taotlejate vahel või lõpetab erastamismenetluse. Kuna menetlusosalised ei ole jõudnud kokkuleppele määratud ajaks, tegi vallavalitsus otsustuse anda Viisuküla külas väljaselgitatud sobiv maa erastamiseks ja liitmiseks kinnisasjaga Kärbi kinnistu omanikule. Oru kinnistu omanik on loobunud vaba maa liitmisest oma kinnistuga. Kärbi kinnistu omanik on vallavalitsust teavitanud, et Kalda kinnistu omanikuga ei ole võimalik kontakti saada ning Kalda kinnitu omanik (kaebuse esitaja) on saatnud valda e-posti teel vaba maa kaheks jagamise plaani, kuid vallale ei ole esitatud maa taotlejate poolt nõuetekohast kokkulepet vaba maariba erastamise ja liitmise kohta kinnistutega. Kaebaja on kohtuistungil soovinud, kas jätta vaidlusalune maariba tee-maaks või jagada võrdselt taotlejate vahel. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr. 50 kinnitatud „Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise kord „ § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga ise kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus. Vastustaja on märkinud, et vaba maariba Oru ja Kärbi kinnistu vahel on tekkinud maareformi käigus erinevatel aegadel ja erinevate mõõtmiste tulemusena ning Kalda katastriüksuse mõõdistamine ei ole ribasust tekitanud, sest katastriüksuse- ja vaba maariba vaheline piir on looduslik piir – avalikus kasutuses olev oja. Vastustaja seisukohalt on Kalda katastriüksus kindlate piiridega (Everti oja), mille tõttu oleks maakorralduslikult liidetava ligikaudu 0,2 ha suuruse maariba kasutamine raskendatud ja muutub Kalda kinnistu korrapärane kuju. Kuna menetlusosalised ei ole saavutanud kokkulepet maariba erastamiseks ja oma kinnistuga liitmiseks, seega pidas vallavalitsus võimalikuks anda võimalus maariba erastamiseks ja liitmiseks oma kinnistuga Kärbi kinnistu omanikule, kuna Kärbi kinnistuga piirneb paralleelselt vaidlusalune maariba. Kaebaja on seisukohal, et vallavalitsus ei ole arvesse võtnud eelpool nimetatud korra § 6 lg 6 sätet , mille kohaselt tuleb kokkuleppele mittejõudmise korral jagada kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa erinevaid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt taotlejate vahel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr. 50 kinnitatud Maareformi seaduse § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise kord § 6 lg 6 kohaselt , kui linna- või vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad, kellele ettepanek tehti, jagab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa suurust, planeeringu ja maakorralduse nõudeid ning otstarbekust arvestades taotlejate vahel võimalikult võrdselt. Sel juhul teeb linna- või vallavalitsus igale taotlejale eraldi erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, millega koos väljastatakse koopia kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaanist. Sama korra § 6 lg 7 kohaselt, kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui linna- või vallavalitsus peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uued piiride kulgemise ettepanekud. Kui ei ole võimalik vastuväiteid arvestada, kinnitab linna- või vallavalitsus oma otsusega piiride kulgemise ettepanekud. Otsuses peavad olema ära näidatud põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada ja millistel kaalutlustel on piirid määratud. Antud juhul ei ole vallavalitsus jaganud vastavalt korra § 6 lg 6 nõuetele taotlejate vahel vaidlusalust maariba, vaid on andnud selle erastamise ja liitmise võimaluse oma kinnistuga ühele kinnistuomanikule, kuna kokkulepet ei ole sõlmitud vaidlusaluse maa jagamise osas. Paistu Vallavalitsus ei ole pidanud otstarbekaks jagada kiilukujulist maariba kahe kinnistuomaniku vahel, vaid on lähtunud korra § 1 lg 2 ning viidanud kiilukujulisele maatükile, mida ei ole vastustaja väidete kohaselt võimalik jagada. Samuti on viidanud vastustaja Maakorraldusseaduse § 5 tulenevatele maakorralduse nõuetele. Kohus asub seisukohale, et Maakorraldusnõuetest ei tulene , et erastamistaotlejate vahel ei või jagada maareformi läbiviimise käigus tekkinud vaba kiilukujulist maariba kahe kinnistuomaniku vahel arvestades selle otstarbekust ja võimalust. Antud juhul on Kalda kinnistu omanik saatnud omapoolse versiooni (plaani) maariba kaheks jagamise kohta, mida vald ei ole arvesse võtnud ega märkinud kaevatavas haldusaktis selle mittearvestamise põhjusi. Kaebaja väide , et jätta maariba tee-maaks ning üldised kohtuistungil väidetavad teekasutusega seonduvad probleemid, ei ole käesoleva asja vaidluse teema, mida kohus ei pea vajalikuks ka käsitleda ja jätab tähelepanuta. Samuti ei oma käesolevas vaidluses puutumust kohtuistungil toimunud arutelu teemal - mis eesmärgil kinnistuomanikud oma kinnistuid kasutavad. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes on vald rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebaja suhtes ei ole õigesti rakendatud korra § 6 lg 6 nõudeid ning jäetud seega kaebaja õigusvastaselt ilma võimalusest erastada koos teise taotlejaga võimalikult võrdses osas vaidlusalune kiilukujuline maariba, mis piirneb ka kaebaja kinnistuga. Paistu Vallavalitsuse korraldusega, millega on antud seisukoht vaba maatüki jagamise ja liitmise kohta kinnisasjaga ning otsustatud anda Viisuküla küla väljaselgitatud sobiv maa erastamiseks ja liitmiseks oma kinnisasjaga Kärbi kinnistu omanikule, on otsustatud sisuliselt vaidlusaluse maatüki erastaja. Antud juhul on õigustatud kaebaja kaebus korralduse vaidlustamisel, kuna vallavalitsuse poolt tehtav viga eeltoodud seisukoha andmise menetlemisel võib viia lõpptulemusena sisult valele otsustusele. Eeltoodut arvesse võttes ning lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 tühistab kohus täies ulatuses õigusvastase haldusakti – Paistu Vallavalitsuse korralduse nr. 351 08.06.2009 ning teeb vallavalitsusele ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul, arvestades § 6 lg 6 nõudeid. „Maareformi seaduse“ § 22 lg 12 sätestatud maa erastamise kord Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebaja tasunud riigilõivu 250.- krooni, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele. Kohtunik Mare Priks .

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.