← Eesti

2-09-29943/2

Obsah (9)§ 468§ 416§ 142§ 407§ 444§ 162§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-29

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud 19.06.2009.a. esitas AS K kohtule hagi ML vastu võlgnevuse 6 359,00 krooni väljamõistmiseks, s.h. põhinõue 3 180,00 krooni ja viivis 3 179,00 krooni. Nõue tuleneb AS K ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist euro24.ee laenu summas 3 000,00 krooni. AS K on nimetatud summa kandnud hageja arveldusarvele 21.04.2008.a. laenulepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 180,00 krooni hagejale nõuetekohaselt hiljemalt 04.08.2008.a. Võlateadetele kostja reageerinud ei ole. Samuti ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja õigusabikulud 2 700,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu 03.11.2009.a kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud 2 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Tulenevalt

§ 174

¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja õigusabikulud 2 700,00 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine summas 2 700,00 krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 700,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500,00 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500,00 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000,00, kokku 1 500,00 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.