) § 394 sätetega saatis kohus kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Hagi koos lisadega on 10.08.2009 üle antud kostja 1 seadusliku esindaja ja kostja 2 elukaaslasele AL.
Vastamise tähtpäev saabus 31.08.2009. Kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid hageja, kostja 1 ja OÜE 05.12.2006 liisingulepingu . Hageja sõlmis kostjaga 2 käenduslepingu. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ning võlgnevad hagejale 358 928,82 krooni, millest 339 283,82 krooni on põhivõlgnevus ning 19 645 krooni viivis. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 2 2-09-28000 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.
tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 46 800 krooni järgmiselt: 35 000 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamisel ning õigusabikulu 11 800 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
§-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja taotletav õigusabikulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg –s 1 sätestatud piirmäära. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 35 000 krooni ning õigusabikulud 11 800 krooni, kokku 46 800 krooni. Vastavalt
§-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp 3 2-09-28000 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.