2-07-26710/13 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-26710 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2009 Tallinnas Tsiviilasi AS Teploimport hagi Martin Malinovski vastu 127 435,30 kr. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 127 435,30 kr. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.04.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Teploimport apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Teploimport (reg. Kood 10546065, asuk. Tallinn, Pärnu mnt. 323, esindaja Tarvo Ilves; Kostja Martin Malinovski (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxx xx xxxxxxx). RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-26710 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Hageja töövõtjana ja OÜ Alef Grupp tellijana sõlmisid 19.07.2005 töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema töid Pirital asuva hoonete kompleksi kütte-, kanalisatsiooni-, veeja drenaazisüsteemide väljaehitamiseks, tellija aga kohustus tehtud tööde eest tasuma kokkulepitud hinna 5 tööpäeva jooksul arvates tööde aktide esitamisest. Tööde kogumaksumuseks poolte väidete kohaselt oli 1 110 000 kr. Ettemaksuna tasus tellija hagejale 55 000 kr. OÜ Alef Grupi poolt kirjutas lepingule alla kostja seaduslik esindaja. Lepingu punkti 17.4 kohaselt vastutab tellija poolt allakirjutanud isik tellija kohustuste eest töövõtja ees tellijaga solidaarselt (toimiku lk. 35). 20.07.2007 esitatud hagis palus hageja kostjalt kui töövõtulepingust tulenevate tellija kohustuste käendajalt välja mõista 123 095 kr. teostatud tööde eest ja 4 340,30 kr. viivist. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja esitanud tellijale perioodil 12.12.2006 kuni 14.02.2007 arveid kokku 178 095 kr., millest tellija on tasunud ettemaksuna 55 000 kr. Arvete esitamise aluseks oli 25.01.2007 allkirjastatud teostatud tööde akt. Aktile on põhivõlgniku esindaja (kostja) kirjutanud, et ei nõustu aktis märgitud töömahtudega, kuid hagi esitamise aja seisuga ei ole põhivõlgniku esindaja esitanud omapoolset arvestust tööde mahtude kohta. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et ta ei olnud lepingut allkirjastades teadlik lepingu sättest selle kohta, et ta võtab endale solidaarse vastutuse tellija kohustuste eest. Seda tingimust lepingueelsetel läbirääkimistel ei puudutatud. Põhivõlgnik esitas meilitsi hagejale oma vastuväited teostatud tööde mahtudele osas, nõustudes tööde mahuga üldsummas 120 360 kr. ning arvestades ettemaksu oleks töövõtja võlgnevuseks 65 360 kr. Töö ei olnud töövõtjale VÕS § 635 mõistes üle antud. Lisatöid summas 2 393 kr. hageja töövõtjale ei teinud. Töövõtja pankrot lõppes maakohtu 11.12.2007 määrusega seoses pankroti raugemisega, kusjuures pankrotimenetluses hageja oma nõuet ei esitanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis oma 30.04.09. otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Töövõtja kostja isikus ei aktsepteerinud 25.01.2007 esitatud teostatud tööde akti, millele kirjutas, et esitab e-postiga omapoolse arvestuse. 31.01.2007 esitas töövõtja esindaja hagejale omapoolse arvestuse, milles näitas faktiliselt teostatud tööde mahud. 02.02.2007 vastuses hageja lisas parandatud tööde akti, millises oli tööde maksumuseks märgitud 120 360 kr. varasema 170 510 kr. asemel. Seega on töövõtja esitanud nõuetekohaselt oma vastuväited aktile. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid lepingueelsete läbirääkimise käigus kokku kostja solidaarses vastutuses. Seda arvestades, ja kuna solidaarse vastustuse kohustus sisaldub lepingu punktis, mis kuulub lepingu 17. osa „lõppsätted“ alla, mitte teistes lepingu osades, näiteks tellija kohustusi ja õigusi või lepingupoole vastutust käsitlevates lepingu osades, siis on hageja omandanud ebaausalt õiguse nõuda kostjalt OÜ Alef Grupp kohustuste täitmist. Lepingusse p.17.4 teise lause lisamisega on hageja loonud enda jaoks soodsa võimaluse õiguspositsiooni ära kasutada ja seega omandanud õiguse vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingusäte on vastuolus VÕS §-is 6 lg.1 sätestatuga ja tulenevalt sama paragrahvi lg.2 ei kuulu kostja solidaarne vastutus kohaldamisele. Maakohus on märkinud, et muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. 2

(4)Hageja apellatsioonkaebus Kaebuses palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kostja õigeks võtnud, et lepingu sõlmimise eelselt toimusid korduvad lepingu projektide edastamised ja läbirääkimised lepingu sisu üle. Käenduskohustus on juhatuse liikme käendus ja seda ei saanudki sätestada töövõtulepingu teistes osades. Poolte allkirjad asuvad vahetult märgitud punkti järel (poolte esindajad allkirjastasid iga lepingu lehekülje), mistõttu on paljasõnaline kostja väide, nagu ta ei oleks käenduskohustuse võtmisest teadlik. Kohus on lepingut vääralt tõlgendanud ja hinnanud. Ebaõiged on ka kohtu järeldused nõude suuruse ja põhjendatuse osas. Kuna lepingu kohaselt kohustus töövõtja aktiga mittenõustumisel esitama kirjalikult motiveeritud otsuse akti allkirjastamisest keeldumise kohta, siis on ebaõige lugeda tõendatuks, nagu oleksid pooled e-meilidega kokku leppinud vähemas ulatuses tööde akteerimises. Hageja ei ole kunagi omaks võtnud vähendatud ulatuses akteeringu koostamist ja saatmist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus ei ole õige. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et töövõtulepingus sisalduv kostja käenduskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et see tingimus oleks olnud (eraldi) lepingueelselt läbi räägitud ja kuivõrd see punkt on lepingus toodud üldsätete juures. Maakohtu viide VÕS §-le 14 on asjakohatu, kuivõrd selle paragrahvi eesmärk on reguleerida lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute vahelisi õigussuhteid. Pooled saavutasid kirjaliku lepingu allkirjastamisega kokkuleppe töövõtulepingu sõlmimises, selle tingimustes ja ka kostja poolt käenduskohustuse andmises. Kostja ei ole käenduskohustusest kui eraldi vaadeldavast lepingust taganenud ja tema vastuväidetest, milliste järeldus on see, et kostja ei lugenud enne allakirjutamist lepingu teksti läbi, ei saa tuletada teise lepingupoole kohustust tõendada, et ta juhtis kostja tähelepanu sellele, et leping sisaldab ka kostja käenduskohustust. Käenduskohustus kui isikulist tagatist ei saa käsitada kui töövõtulepingu osaks olevat tühist tüüptingimust VÕS § 42 lg.1 ja 2 kaudu, kuivõrd siin ei sa rääkida teise lepingupoole ebamõistlikust kahjustamisest või käenduse mittevastavusest headele kommetele. Asjaolu, et lepingu p.-is 17.4 ei ole nimeliselt näidatud käendaja isikut, vaid on käendajana (solidaarse vastutajana) viidatud isikule, kes tellija poolt lepingule alla kirjutab, ei anna samuti alust käenduskohustuse lugeda sõlmituks vastuolus heade kommetega. Analoogilist asja käsitati Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-158-09, kus müügilepingusse oli lisatud punkt, et ostjale esitatud arvete tasumise eest vastutab ostjaga solidaarselt ostja (pooled olid mõlemad juriidilised isikud) juhatuse liige (kes ostja poolt ka sellele lepingule alla kirjutas). Riigikohus leidis, et ainuüksi see, et käendaja isik ei ole lepingus üheselt nimeliselt fikseeritud, et tähenda veel, et leping oleks vastuolus heade kommetega. Seega on kostja käenduskohustus kehtiv. Mis puutub hageja nõude põhjendatusse, siis maakohus on piirdunud vaid selle sedastamisega, et OÜ Alef Grupp esitas õigeaegselt vastuväited hageja esitatud teostatud tööde aktile. Kuigi poolte seletustest nähtuvalt lõpetasid töövõtulepingu pooled vaikivalt ja konkludentselt sõlmitud töövõtulepingu (seoses teostatud tööde eest tasu mittemaksmisega 3

(4)lõpetas hageja tööd tellijale ja tellija ei nõudnud hagejalt töövõtulepingu täitmist), ei tähenda see seda, et töövõtja kaotas õiguse nõuda lepingujärgset tasu teostatud tööde eest sõlmitud lepingu ja VÕS § 635 lg.1 järgi; vastasel juhul oleks tegemist tellija alusetu rikastumisega töövõtja arvel (vt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-67-09 p. 14). Kuivõrd maakohus ei ole hageja nõude põhjendatust suhtes seisukohta võtnud, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud tööde vastuvõtu akt ja esitatud arved ei tõenda veel, millises mahus hageja tellijale töid tegi ja kui suur on tehtud tööde eest ettenähtud töölepingujärgne tasu. Kui asja uuel läbivaatamisel peaks hageja veelkord keelduma märgitud asjaolude kohta tõendeid esitamast, siis igal juhul puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks osas, milles tellija teostatud tööde eest makstavat tasu suurust tunnistas. Tiit Kollom Margo Klaar Mare Merimaa 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.