← Eesti

2-08-68014/24

Obsah (4)§ 3§ 139§ 620§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-68014 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2009 Ta

§ 3lg.2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

Kostja jättis täitmata kohustuse hoida korras Pikk 60a elamu ümbrus, sealhulgas sellel kasvavad puud. Kohustuse kohane täitmine oleks eeldanud puude seisundi adekvaatset hindamist, nende vajalikku hooldamist ja vajadusel kahjustatud okste või koguni puude endi eemaldamist, selleks vajalike vahendite puudumisel aga näiteks hoiatavate märkide paigaldamist ohtlikele parkimiskohtadele. Korteriühistu poolt kohustuse täitmata jätmise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga, kuivõrd sellel ajal ei olnud tuule kiirus Eesti oludes niivõrd erakordne, et seda saaks pidada vääramatuks jõuks. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, asus murdunud oks kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida. Hageja esitatud fotodelt on näha, et murdunud oks on eelnevalt olnud murdekohal kahjustatud või haige. Hageja on kahju tekkimist ja selle suurust tõendanud. Kahjuhüvituse vähendamiseks

§ 139lg.

1 alusel ei ole alust, kuivõrd hageja on oma autot alati samale kohale parkinud ja tal ei saanud olla veendumust, et parkimine võib olla ohtlik. Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu poolt viidatud korteriühistuseaduse sätetest ei tulene korteriühistu kohustust 2

(4)hoida korras korteriomanike kaasomandis olevad ehituse osa ja maatükk. Korteriühistuseaduse sätete eesmärgiks ei ole kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Korteriühistu liikmeks olemisest ei teki võlasuhet ühistu ja liikmete vahel ega lepingulist suhet

§ 3p.1 mõttes.

Hagejal kui maatüki kaasomanikul oli samasugune kohustus sellel kasvav puu korras hoida nagu teistel kaasomanikel. Kostja käitumises puudub kahju tekitamise deliktikoosseis. Kahjuhüvitust välistab ka hea usu põhimõte, arvestades, et hageja oli vigastatud puu kaasomanik ja ühistu liige.

§ 139

alusel hüvitise vähendamata jätmine ei olnud osundatud asjaolusid arvestades õige, kuivõrd hagejal oli võimalik puu(oksa) ohtlikkus avastada. Ebaõige on kohtu järeldus, et hagejale tekkinud kahju suurus on täies ulatuses tõendamist leidnud. Kohtlane on see, et hageja on remondi eest tasunud mitte remondifirmale, vaid selle osanikule. Maakohus ei ole viidanud otsuses

§-dele 1043, 1045 lg.1 p.7 ja lg.3, millised sätted kuulunuks kohaldamisele. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt muuta põhjenduste ja väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse osas ning apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on õigesti leidnud, et KÜS 15

(1)lg. 2 tulenevalt on korteriühistu kohustuseks ka elamu ümbruse korrashoid ja et see on ühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Samas on kohus ekslikult leidnud, et kahju hüvitamise kohustus tuleneb antud juhul

§-st 3 p.2, s.o. lepinguvälist kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Hageja oli ühistu liige ja kolleegiumi hinnangul on ühistu liikme ja ühistu vahel seaduse alusel tekkiv lepinguline käsundilaadne õigussuhe, millisele kohalduvad käsundit ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted.

§ 620

kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ühistu oma juhtorganite kaudu ei ilmutanud elamu ja territooriumi haldajana piisavalt hoolt elamu territooriumil asuvate puude seisukorra hindamisel ja hooldamisel, mistõttu sai kahjustada hageja vara seeläbi, et juba eelnevalt kahjustatud puuoks murdus tugevas tuules ja langes puu alla pargitud hageja sõiduautole. Maakohus on ka õigesti tuvastanud hageja sõiduki remondimaksumuse 33 660 kr. esitatud maksekorralduse, remondikalkulatsioonide ja tunnistaja V. L. ütlustega. Maksekorraldus ja tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja auto remonditi kahjustustejärgselt ja hageja maksis remondi eest tähendatud summa.

§ 132

lg.3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja osa kahju tekkimisel ja väljamõistmisele kuuluva hüvitise suuruse vähendamata

§ 139lg.1 ja 2 alusel.

Nagu kohus tuvastas, oli langenud puuoks juba eelnevalt kahjustunud, s.o. osaliselt murdunud, kuid vaatamata sellele jätkas hageja auto parkimist sama puu alla ega juhtinud ühistu tähelepanu vajadusele oks eemaldada. Kolleegium leiab, et seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada poole peale, pidades sellises ulatuses hüvitise vähendamisel silmas ka seda, et hageja nõudis kohtueelselt poole remondimaksumuse hüvitamist ja apellatsioonimenetluses pakkus kostja hagejale kompromissi korras ettepaneku poole remondiraha hüvitamist. Seega muudab kolleegium maakohtu otsust, vähendades 3

(4)väljamõistetavat hüvitist 16 830 kr. võrra ning jättes poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. Tiit Kollom Ande Tänav Mare Merimaa 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.