3-08-1622/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1622 Haldusasi Elcoteq Tallinn AS-i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. mai 2008 maksuotsuse nr 12-5/421 tühistamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. novembril 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Elcoteq Tallinn AS Esindaja: v.adv Kaspar Lind Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Lembit Sullakatko RESOLUTSIOON
4. Jätta Elcoteq Tallinn AS-i kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
7. mai 2008 otsusega nr 12-5/421 kohustati Elcoteq Tallinn AS-i tasuma 774 765 krooni tollimaksu. Maksuotsuse kohaselt deklareeris Elcoteq Tallinn AS enda nimel ja Elcoteq SE eest
8. aasta aprillist novembrini 14 korral vabasse ringlusesse lubamiseks peale tollikontrolli all töötlemist tooteid „Nokia Observation Camera PT-2“ ning „Nokia Remote Camera PT-6“, klassifitseerides vastavates deklaratsioonides nimetatud tooted kaubakoodi 8525 40 11 00 järgi. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et deklareeritud kaubale vastav kaubakood oleks pidanud olema 8525 30 90 90, kuivõrd vaidlusalustel toodetel ei ole sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks ja nad töötavad telekaamera põhimõttel. 1 KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9. Elcoteq Tallinn AS taotleb halduskohtule esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
10. mai 2008 maksuotsuse tühistamist, leides, et vastustaja seisukoht vaidlusaluste kaametare tariifse klassifitseerimise küsimuses on väär. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusalustel kaameratel on piltide ja video salvestamise võimalus ja nad ei edasta pilte ja videoid reaalajas, mis tähendab, et nad ei tööta telekaamera põhimõttel. Kaebuse esitaja rõhutab, et vaidlusalustel kaameratel puudub võimalus piltide või video edastamiseks reaalajas ning peale pildi või video tegemist töötleb kaamera pilti selliselt, et see oleks võimalik edastada MMS-i teel mobiiltelefoni. Kaebuse esitaja leiab, et rubriiki 8525 30 90 90 kuulvaid seadmeid iseloomustab eelkõige see, et vastavatel kaameratel ei ole sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks ja kaamerad töötavad telekaamera põhimõttel, mis tähendab pildi või video edastamist reaalajas. Vastustaja selgitab, et kaameral PT-6 on sisseehitatud võimalus piltide/videote salvestamiseks, kus need püsivad kuni eduka edastamisena või kuni voolutoite väljalülitamiseni. Kaebuse esitaja leiab, et kuna telekaamera põhimõttel töötavatel kaameratel puudub igasugune piltide salvestamise võimalus, ei vasta kaamera PT-6 juba eelnevalt nimetatud põhjusel rubriiki 8525 30 90 90 kuuluvale tootele.
11. Järgnevalt selgitab vastustaja, et kumbki vaidlusalune kaamera ei tööta telekaamera põhimõttel, vaid teeb pildi/video, salvestab selle, pakib ta edastamiseks sobivasse formaati, seejärel loob GSM ühenduse ja edastab pildi/video MMS-i teel. Seejuures rõhutab vastustaja, et kasutades edastamiseks MMS sõnumit, ei ole video/pildi reaalajas edastamine tehnoloogiliselt isegi võimalik.
12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et klassifitseerimisel ei saa lähtuda niivõrd seadme kasutusvõimalustest, kui just selle tehnoloogilistest näitajatest. Samuti rõhutab kaebuse esitaja, et kaubakoodiga 8525 40 11 00 deklareeritakse ka muud digitaalkaamerad, mitte üksnes videokaamerad ning selle kaubakoodiga deklareeritavatel toodetel ei pea olema tingimata ekraani piltide taasesitlemiseks, nagu seda on oluliseks pidanud vastustaja.
13. Kaebuse esitaja viitab ka Ameerika Ühendriikides tollikontrolli teostava riigiasutuse veebilehele (http://rulings.cbp.gov/index.asp?ru=r00060&qu=NY+R00060&vw=detail ), kus avaldatud andmete kohaselt ei võimalda Nokia kaamera PT-2 ning tehniliste näitajate poolest kaameraga PT-6 sarnanev toode kaamera IQinVision edastada pilti reaalajas ning tegemist on digitaalkaameratega, mis kuuluvad rubriiki 8525 40
14. Siinjuures ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, et viidatud andmed ei ole asjassepuutuvad, leides, et maksuotsuses viidatud harmoniseeritud süsteemi selgitavad märkused on välja töötanud Maailma Tolliorganisatsioon (World Customs Organization (WCO)), mille üheks eesmärgiks on ühtlustada riiklikud tollitariifistikud ning Harmoniseeritud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem (HS) peab tagama, et kõik konventsiooniga liitunud riigid lähtuvad klassifitseerimisel ühtsetest alustest.
15. Ka viitab kaebuse esitaja Tuomas Mikkola selgitusele, kus on väljendatud Nokia Corporation seisukohta seoses Nokia Remote Camera-te kaubakoodiga.
16. Kaebuse täienduses ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, justkui taanduks vaidlus vaid sellele, kas vaidlusaluste kaamerates on salvestamise võimalus või mitte, vaid leiab, et samavõrd oluline on küsimus, kas kaamerad edastavad pilti reaalajas või mitte, kusjuures kumbki kaameratest seda ei suuda. Seejuures rõhutab kaebuse esitaja, et nii 2 telekaamera, valvekaamera kui ka veebikaamera kõige olulisemaks ja peamiseks funktsiooniks on aga just liikuva pildi reaalajas edastamine.
17. Viimaks heidab kaebuse esitaja vastustajale ette, et maksuotsuse tegemisel ei ole isegi kaalutud võimalust klassifitseerida vaidlusaluseid tooteid KN üldreeglite 2 ja 3 kohaselt, ent juhul kui seda oleks tehtud, tulnuks aga vaidlusalused kaubad üldreeglist 3c lähtudes klassifitseerida just rubriigis 8525
18. VASTUSTAJA SEISUKOHT
19. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei pea Elcoteq Tallinn AS-i kaebust põhjendatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Viidates harmoniseeritud süsteemi märkustele, märgib vastustaja, et kuivõrd kaameral PT-2 ei ole mälu ega video salvestamise võimalust, siis on tegemist telekaameraga. Samuti leiab vastustaja, et kaameral PT-6 on olemas küll vahemälu, ent selleski ei ole fotode/videosalvestiste püsiv säilitamine võimalik, mistõttu salvestamine üksnes vahemällu ilma taasesitamise võimaluseta ei ole piisav kriteerium kaamera PT-6 klassifitseerimiseks ning asjakohane on lähtuda klassifitseerimisel kaamera PT-6 kasutusotstarbest. Viidates Nokia Remote Camera PT-6 kasutusjuhendile, leiab vastustaja, et see on pildindusseade, mis sisaldab liikumisandurit, termomeetrit ja mikrofoni ja mille abil saab teha kaugjuhtimise teel pilte ja videoklippe ning saata neid oma multimeediasõnumite (MMS) funktsiooniga mobiiltelefoni või meiliaadressile. Vastustaja leiab, et kuna peamiseks kaamera PT-6 eesmärgiks on vastavate fotode/videote edastamine MMS sõnumite teel teistesse seadmetesse, siis on kaameral PT-6 sisuliselt sama funktsioon, mis valvekaameral ja veebikaameral ning erinevus on vaid tehniline ning seisneb andmete edastamise meetodis, mistõttu tuleb kaamera PT-6 klassifitseerida tema kasutuseesmärgist tulenevalt kaubakoodiga 8525 30 90
21. Vastustaja leiab, et asjaolu, et vaidlusalused kaamerad ei võimalda pilti edastada reaalajas, vaid mõningase tehnilisest lahendusest tuleneva hilinemisega ning, ja et kaamera PT-6 võimaldab pilti vahemälus salvestada, ei muuda vastavate kaamerate eesmärki ja objektiivseid omadusi.
22. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et klassifitseerimisel on olulised ka kaupade tehnoloogilised võimalused ja seda just seetõttu, et tulenevalt nendest on kaameratel ka erinevad kasutusvõimalused. Samas leiab vastustaja, et vaidlusaluste kaamerate tele- või valvekaamerana käsitlemisena ei oma tähtsust mitte see, millised on nende tehnilised lahendused ja näitajad, vaid see, millisel moel on neid kaameraid võimalik kasutada. Vastustaja on seisukohal, et kuigi vaidlusalustes kaametares toimub pildi edastamine tehniliselt teisiti võrreldes tavapäraste tele- ja veebikaameratega, on kasutuseesmärk ja otstarve siiski sama.
23. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et ilmtingimata ei pea kaubakoodiga 8525 40 11 00 klassifitseeritavas digitaalkaameras olema piltide taasesituseks vajalikku ekraani, kuid enamusel vastavatest kaameratest on see siiski olemas ning see ei ole ka olnud ainuke põhjendus, millest tulenevalt on maksuhaldur leidnud, et kaebaja on kaubad klassifitseerinud vale kaubakoodi all.
24. Vastustaja märgib ka, et Ameerika Ühendriikide tolliorganite arvamuse saab olla siduv vaid vastava riigi tolliorganite ja isikute vahelistes suhetes ning ei välista mingilgi määral seda, et EL-is klassifitseeritakse sarnast kaupa teisiti, mistõttu ei viita kaebuse esitaja poolt viidatud veebilehed kuidagi sellele, et käesoleval juhul oleks toll kaupa valesti klassifitseerinud. Mis puudutab Nokia Corporationi seisukohta, siis tuleb vastustaja hinnangul arvestada, et tegemist on sellise isiku arvamusega, kes on igati huvitatud vaidlusaluste kaamerate võimalikult soodsast EL-i importimisest, mistõttu võivad arvamuse andmise eesmärgiks olla eelkõige ettevõtte ärihuvid. Kohtuistungil esitas vastustaja oma seisukoha kinnitamiseks Soome Vabariigi tolli poolt väljastatud siduva tariifiinformatsiooni, mille kohaselt tuleb PT-6 tüüpi kaamera klassifitseerida telekaamerana
25. aastal kehtiva KN-i kohaselt rubriigis 8525 80
26. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
27. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et Elcoteq Tallinn AS-i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Toll on õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt deklareeritud kauba näol on tegemist telekaameratega EL kombineeritud nomenklatuuri (KN) tähenduses ning vastavad kaubad tulnuks klassifitseerida kaubakoodiga 8525 30 90
29. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebuse esitaja deklareeritud kaamerad ei võimalda edastada pilte ega videolõike reaalajas ega selleski, et PT-6 tüüpi kaameral on puhvermälu, milles on võimalik salvestada pilte ja videolõike kuni nende eduka edastamiseni GSM signaalina või kuni kaamera voolutoite katkestamiseni ning PT-2 tüüpi kaameral sellist salvestamise võimalust ei ole. Vaidlus taandub aga küsimusele, kas kõnealuste toodete klassifitseerimisel tuleks lähtuda asjaolust, et kaamerad ei võimalda pildi edastamist reaalajas ega ole seetõttu käsitletavad telekaameratena või sellest, et kaamerad ei võimalda üles võetud pilti püsivalt salvestada ega ole seega käsitletavad digitaalkaameratena.
30. Kaupade importimisel Euroopa Liitu klassifitseeritakse kaubad vastavalt Nõukogu määruses 26587/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kohaselt. Vaidlustatud maksuotsustest nähtuvalt on kaebuse esitaja deklareerinud kõnealuseid tooteid
31. aastal ning sel ajal kehtis KN komisjoni määrusega (EÜ) 1810/2004 kehtestatud redaktsioonis. Kaupade klassifitseerimise üldreeglid on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri I jaos. Esimese üldreegli kohaselt peab ametlik klassifitseerimine toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. KN alamgrupi 8525 30 kirjelduseks on märgitud telekaamerad. KN alamgrupi 8525 40 kirjelduseks aga videofotoaparaadid ja muud salvestavad videokaamerad; digitaalkaamerad. KN grupi 85 märkustes ja lisamärkustes kõnealuste alamgruppide sisukohta täiendavaid selgitusi antud ei ole.
32. Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruse (EMÜ) 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teise alapunkti ja artikli 10 kohaselt vastu võetud kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes, millel ei ole küll õiguslikku jõudu, ent mis peaksid aitama tõlgendada KN rubriikide kirjelduste ja märkuste sisu, viidatakse vaidlusaluste alamrubriikide osas harmoniseeritud süsteemi selgitavatele märkustele (HSSM). HSSM-is käsitletakse telekaameraid alamgrupi 8525 selgitavate märkuste punktis C ning videofotoaparaate ja muid salvestavaid videokaameraid ning digitaalkaameraid punktis D. Viidatud punktist C tulenevalt kuuluvad alamrubriiki 8525 30 kõik telekaamerad, sealhulgas televisioonistuudiote kaamerad, reportaažikaamerad, tööstuses või teadusotstarbel või liiklusjärelevalves kasutatavad kaamerad, samuti ka koos arvutiga kasutatavad kaamerad, nagu veebikaamerad, ning telekaameratega samal põhimõttel töötavad valvekaamerad. HSSM rubriigi 8525 märkuste punkti D kohaselt kuuluvad alamgruppi 8525 40 kõik kujutisi salvestavad kaameratüübid. Samas märgitakse, et sellesse rubriiki kuuluvad kaamerad jäädvustavad kujutist fokuseerides selle valgustundlikule seadmele, mis saadab elektrilised kujutised edasiseks töötlemiseks kujutiste analoog- või digitaalsalvestisse. Lisaks on märgitud, et sellesse alamrubriiki kuuluvad kaamerad on tavaliselt varustatud optilise pildinäidiku ja/või LCD-ekraaniga ning mitmetes viimasega varustatud kaamerate puhul saab LCD-ekraani kasutada pildinäidikuna ning juba salvestatud piltide vaatamiseks.
33. Kohus leiab eeltoodud alamrubriikide kirjelduste ja HSSM põhjal, et toote klassifitseerimise aluseks vastavalt kas telekaamerana või digitaalkaamerana on see, kas toote eesmärk on kujutise jäädvustamine või kujutise edastamine. Alamrubriiki 8525 40 kuuluvad 4 tooted, mis on mõeldud liikuvate või liikumatute kujutiste jäädvustamiseks ehk püsivaks salvestamiseks, alarubriiki 8525 30 kuuluvad tooted on aga mõeldud selliste kujutiste edastamiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaamera PT-2 ei võimalda üldse kujutist salvestada ning kaamera PT-6 võimaldab kujutise salvestada kaameras olevas puhvermällu, kus kujutist säilitatakse kuni selle eduka edastamise või kuni voolutoite katkestamiseni. Kohtu hinnangul ei ole sellise tehnoloogilise lahenduse näol tegemist kujutise püsiva salvestamise ehk jäädvustamisega ning puhvermälu kaudu toimub üksnes edastamiseks sobivalt formaaditud kujutise edastamine. Kujutise jäädvustamine andmekandjale eeldab seda, et sellelt andmekandjalt on kas salvestanud seadme või muu seadme abil võimalik andmeid (kujutist) taasesitada ja/või töödelda. Samuti tähendab jäädvustamine seda, et andmed talletatakse andmekandjale püsivalt. Püsivat talletamist tuleks seejuures mõista nii, et kujutis säilib andmekandjal ilma, et selleks oleks vaja mingisuguseid täiendavaid meetmeid võtta. Haldusasja materjalidest nähtuvalt säilib kujutis kaamera PT-6 puhvermälus seni, kuni kaameral on voolutoide. Voolutoite tagamine on aga iseenesest juba kujutise säilitamiseks vajalik täiendav meede. Selle poolest erineb kõnealune toode ilmselgelt tavapärasest digitaalkaamerast, kus kujutis salvestatakse näiteks mälukaardile, kuhu salvestatuna säilib kujutis ilma, et selleks oleks vaja mingisuguseid täiendavaid meetmeid võtta.
34. Kohtu hinnangul ületähtsustab kaebuse esitaja telekaamerate puhul kujutise edastamist reaalajas. On tõsi, et tavapäraselt telekaameratena või televisioonikaameratena tuntud seadmed edastavad kujutist tekitava elektrisignaali sedavõrd väikse viivitusega, et inimene seda viivitust oma meeltega tajuda ei suuda ning sellist edastamist nimetataksegi arusaadavalt edastamiseks reaalajas. Samas ei välista ka teatmeteostes esitatud televisioonikaamerate definitsioonid võimalust paigutada selle mõiste alla ka selliseid kaameraid, mis kasutavad edastavad kujutist kandva elektrisignaali (videosignaali) pikema viivitusega. Tehnikaleksikoni (Tallinn „Valgus“ 1981) kohaselt on telekaamera näol tegemist seadmega, mis muundab optilise kujutise videosignaaliks, videosignaali defineeritakse samas kui kujutist tekitavat elektrisignaali. Eesti Entsüklopeedia
35. köites määratletakse televisiooni kui liikuvate (ja liikumatute) kujutiste edastamist raadiolainete vahendusel. Inglise-eesti teaduse ja tehnika seletavas sõnaraamatus määratletakse telekaamerat (ingl. k televison camrea) kui kaamerat, mis muundab optilise kujutise elektrooniliseks signaaliks teletransmissiooni või salvestamise tarbeks1 ning televisiooni (ingl. k. television) defineeritakse samas kui mittepüsivate visuaalsete kujutiste edastamist, vastuvõtmist ja taasesitamist
36. Eelnevast nähtuvalt on telekaamerale iseloomulikuks tunnuseks see, et ta edastab videosignaali, ent ei salvesta seda püsivalt. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitajaga, et toote telekaamerana klassifitseerimisel oleks määrav tähendus sellel, kas kujutis edastatakse nö, reaalajas või teatud viivitusega. Küll on aga oluline see, et kaebuse esitaja deklareeritud tooted on mõeldud pildi või videolõigu edastamiseks, mitte nende püsivaks salvestamiseks (jäädvustamiseks).
37. Kohtu hinnangul ei saa kaupade klassifitseerimisel lahutada teineteisest kauba tehnoloogilist eripära ja kasutusotstarvet ning kauba tehnoloogilist eripära tuleb vaadata just sellest tehnoloogilisest eripärast tingitud kasutusotstarbe (kasutusvõimaluste) valguses. Seetõttu ei ole käesoleval juhul kauba klassifitseerimise seisukohast määravat tähtsust küsimusel, millist liiki signaaliga kaamera poolt üles võetud kujutis edastatakse. Vaidlust ei ole selles, et võrreldes tavapäraste televisioonikaameratega kasutab vaidlusalune toode teistsugust signaalitüüpi. Samas on ka mobiiltelefonisudes kasutatava GSM signaali näol tegemist 1 camera converting the optical image of an external scene into electronic signals for television transmission or recording. 2 electronic transmission, reception and reproduction on transient visual images 5 raadiolainetel (reeglina sagedustel 900 ja 1800 Mhz) edastatava elektroonilise signaaliga, nagu seda on ta tavapärane televisioonisignaal. Seega on tehnoloogiline lahendus kaebuse esitaja deklareeritud toote ja näiteks tavapärase televisioonikaamera, valvekaamera või veebikaamera puhul küll mõnevõrra erinev, ent sisuliselt annab see samasugused kasutusvõimalused ehk teisisõnu võimaluse jälgida eemal viibides kaamera poolt üles võetud ja edastatud pilti ning samas ei anna vaidlusalustes toodetes pildi edastamiseks kasutatav tehnoloogia (edastamine GSM signaalina ning PT-6 kaamera puhul enne edastamist salvestamine puhvermällu) neile toodetele selliseid kasutusvõimalusi nagu on tavapärastel salvestavatel digitaalkaameratel. Eeltoodu tõttu peab kohus igati asjakohaseks ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud käsitlust toodete asendatavusest, mille kohaselt saab kaebuse esitaja deklareeritud kaup oma tehnoloogilisest eripärast tingitud funktsioone arvestades asendada pigem telekaamerat (valvekaamerat) kui tavapärast salvestavat digitaalkaamerat.
38. Kaebuse esitaja etteheide, nagu leiaks vastustaja, et alamrubriigis 8525 40 digitaalkaamerana klassifitseeritaval tootel peaks tingimata olema ekraan piltide taasesitamiseks, ei ole põhjendatud. Vaidlustatud maksuotsuses ega ka kohtumenetluses ei ole vastustaja otsustanud toote klassifitseerimist üksnes või peaasjalikult sarnase ekraani olemasolust lähtudes. Samas on asjaolule, et digitaalkaameratel sarnane ekraan sageli on, viidatud HSSM-is ning seetõttu ei saa vastavat viidet maksuotsuses ka asjakohatuks pidada. Maksuotsuse kohaselt on toote klassifitseerimise aluseks olnud siiski ennekõike asjaolu, et kaebuse esitaja deklareeritud tooted ei võimalda kujutise püsivat salvestamist, vaid on mõeldud üles võetud kujutise edastamiseks.
39. Kohus ei pea asjakohasteks tõenditeks Ameerika Ühendriikide tolliasutuse kodulehel avaldatud teavet. Selline teave ei saa ei olla Eesti tollile siduv ning samuti ei saa kaebuse esitaja tugineda kauba klassifitseerimisel sellele teabele. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitaja seisukohaga, et eirates Ameerika Ühendriikide tolliasutuse poolt võetud klassifitseerimist puudutavat seisukohta, rikuks Eesti toll HS konventsiooni sätteid. Selliseks väiteks konventsioon alust ei anna ning sellest ei tulene, et kord ühe konventsiooni osalisriigi tolliasutuse poolt teatud tunnistega kauba klassifitseerimise osas võetud seisukohti tuleks teiste riikide tolliasutustel järgida. Sellist seisukohta ei saa tuletada ka nimetatud konventsiooniga loodud harmoniseeritud süsteemi eesmärgist. Samuti on vastustaja õigesti leidnud, et vaidlusaluste kaupade tootja Nokia Corporation seisukoht kauba klassifitseerimise osas ei ole samuti määrava tähtsusega.
40. Samas on iseenesest õige ka kaebuse esitaja seisukoht, et Soome Vabariigi tolliasutuse poolt väljastatud siduv tariifiinformatsioon ei saa vääramatult määrata kaebuse esitaja deklareeritud kauba klassifitseerimist ega saa olla siduvaks kaebust läbi vaatavale Eesti kohtule. Siduv tariifiinformatsioon on ühenduse tolliseadustiku artiklist 12 tulenevalt kehtiv siduva tariifiinformatsiooni väljastanud tolli ja vastava informatsiooni adressaadiks oleva isiku vahelistes suhetes. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole aga Soome Vabariigi tolli poolt antud siduval tariifiinformatsioonil tähtsust juba pelgalt seetõttu, et vaidlustatud maksuotsuse aluseks seda võetud ei ole ning arusaadavalt on see ka antud pärast vaidlustatud maksuotsuse tegemist.
41. Viimaks ei nõustu kohus kaebuse esitajaga, et vaidlusaluse kauba klassifitseerimisel tuleks lähtuda klassifitseerimise üldreeglist 3c. Üldreeglite ja 2 ja 3 poole oleks klassifitseerimisel põhjust pöörduda siis, kui kaupa ei oleks võimalik klassifitseerida
42. üldreegli alusel. Käesoleval juhul on see aga võimalik, kuivõrd vaidlusalused tooted vastavad eeltoodud põhjustel telekaamera määratlusele. Kaebuse esitaja seisukohaga, et sisuliselt on tegemist kombineeritud tootega, kohus samuti ei nõustu. Kaebuse esitaja käsitluse kohaselt saaks pea iga toodet käsitleda kombineeritud tootena, kuivõrd see koosneb erinevatest komponentidest, 6 millest ühe eemaldamisel kaotaks toode oma eesmärgi. Klassifitseerimise üldreegli 3 kohaldamine tuleks kõne alla juhul, kui kaupa ei ole võimalik klassifitseerida üldreegli 2 b alusel. Samas on üldreegli 2 b poole pöörduda põhjust alles siis kui kaupa ei olev võimalik klassifitseerida
43. üldreegli alusel. Kuivõrd kaebuse esitaja deklareeritud tooted ei võimalda kujutise püsivat salvestamist, siis ei saa olla tegemist digitaalkaameratega ning ei saa rääkida olukorras, kus kaup oleks esmapilgul klassifitseeritav kahte või enamasse rubriiki.
44. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 7