) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib teine vanem
61 lg. 1 kohaselt nõuda temalt elatise väljamõistmist. Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole hagejale laste ülalpidamiseks raha andnud ega lapsi muul viisil materiaalselt toetanud. Seega on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist.
lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Hageja pangakonto väljavõttest ja palgateatiselt nähtub, et tema igakuuline netopalk on 2009.a. märtsikuust kuni augustikuuni olnud 3704 - 5829 krooni, riiklikke peretoetusi saab hageja kuus 2700 krooni. Kostja seletustest nähtub, et peale töötutoetuse tal muud kindlat sissetulekut ei ole. Kohus leiab, et sellele vaatamata peab kostja teadma oma kohustusi vanemana ja leidma võimalused laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja seletuste kohaselt ei võtnud kostja laste ülalpidamisest küllaldaselt osa juba kooselu ajal, kulutades töötasu isiklikes huvides.
lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda, et see summa oleks hagejale toimetulekuks vajalik.
6 lg. p.p. 1 - 3 ette nähtud juhtudel võib elatise välja mõista ka sellest madalamana - kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine, kuid hageja nõustus kohtliku arutamise käigus vähendama nõuet 1500 kroonini lapse kohta kuus. Seepärast peab kohus vajalikuks kummagi lapse kohta selles summas elatise välja mõista. Kostja poolt võimalikuks peetav 500 krooni lapse kohta tuleb lugeda ilmselgelt ebapiisavaks. Seadusele ei vasta kostja kinnitus, et ta ei kavatse hagejale laste ülalpidamiseks raha anda ja et ta on valmis tegema vajalikud ostud.
2 kohaselt mõistetakse elatis välja igakuulise elatisrahana ja elatise saajaks on teine vanem. Kostja lubadus lastele vajalike ostude tegemise kohta ei ole ka usaldusväärne, sest pärast kooselu lõppu ei ole kostja selleks kordagi valmisolekut avaldanud. Asjaolu, et kostja peab tasuma abielu ajal ühistes huvides võetud laene, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja seletustest nähtub, et ka tema kanda on jäänud kostja poolt abielu ajal võetud laene. Käru Vallavalitsuse teatisest nähtub, et hageja on 2009.a. kahel korral pöördunud toimetulekuraskuste pärast abi saamiseks vallavalitsuse poole, hageja saab võlanõustamisteenust, mille kulude kandmiseks on vallavalitsus andnud garantiikirja.
Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 16. septembrist 2009.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab antud juhul vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.