Obsah (4)
§ 14§ 15§ 18§ 192-02-120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks 20. juuni 2008. a Pärnu Maakohtu Pär
§ 14lg.1, § 15 lg.1, § 18 lg.1,5, § 19 lg.1,4, Ts
MS § 164 lg 1, § 173 lg 1, § 230 lg.1, § 231 lg.4, § 232 lg.1,2, § 438 lg 1 ja 2, § 632 lg 1 alusel
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Jätta V.J.`ile järgmine ühisvara: Pärnus Xxxxxx xx x asuv ehitis väärtusega 505 000 krooni, Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 mõtteline osa ehitisest väärtusega 1284 000 krooni, mootorsõidukid XXX 53352 v.a.1977, XXX 504 V v.a.1980, XXX 504 V v.a.1980, XXX 5205 A v.a.1985, XXX 93971 v.a.1990, XXXXX 5511 v.a. 1983, XXXXX 5410 v.a.1985, XXXXX 5410 v.a.1985, XXXXX 4310 v.a.1989, XXXXX 5410 v.a.1990, XXX 9370 v.a.1981, XXX 9370 v.a.1986, XXX 9370 v.a.1989, XXX 9370 v.a.1990 igaüks väärtusega 1000 krooni, seega kokku väärtusega 14 000 krooni. Xx xxxxxxxx (reg.kood 10249663) osa väärtusega 10 000 krooni, videomagnetofon Philips väärtusega 1 000 krooni
- Lugeda Pärnus Xxx xx-xx asuv korter poolte vahel 27.04.1998 sõlmitud lepinguga J. A.-le jäetuks.
- Välja mõista V.J.ilt J.A. kasuks rahaline hüvitis summas 824 500 (kaheksasada kakskümmend neli tuhat viissada) krooni. 1
(6)2-02-120 Menetluskulude jaotus 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja esitatud asjaolud, tõendid ja nõue Poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx ning lahutati Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx. Hageja esitas 23.04.2002 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ühisvara jagamiseks. Hageja hinnangul kuulub ühisvarasse Pärnus Xxxxxx xx x asuv ehitis väärtusega 887 000 krooni, Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 suurune mõtteline osa ehitisest väärtusega 1 284 000 krooni, 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõidukit koguväärtusega 14 000 krooni ja Xx xxxxxxxx osa väärtusega 10 000 krooni, videomagnetofon Philips väärtusega 1000 krooni. Kokku on ühisvara väärtus 2 196 000 krooni. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada ka Pärnus Xxx xx-xx asuva korteri müügist saadud tulu 165 000 krooni ulatuses. Nimetatud korter on poolte vahel 27.04.1998 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu kohaselt hageja lahusvara, kuid selle võõrandamisest saadud tulu kanti kostja arveldusarvele. Hageja palub jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 1 180 500 krooni või alternatiivselt 1 263 000 krooni, sõltuvalt sellest kuidas kohus jagab Pärnus Xxx xx-xx asuva korteri müügist saadud tulu. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht hagi suhtes Kostja võttis omaks, et poolte abielulised suhted lõppesid 16.04.1998 ning selle aja seisuga on jagatavaks ühisvaraks Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 suurune mõtteline osa ehitisest, 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõidukit, Xx xxxxxxxx osa, videomagnetofon Philips ja Pärnus Xxx xx-xx asuva korter. Kostja võttis omaks ka 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõiduki väärtuse kokku 14 000 krooni, Xx xxxxxxxx osa väärtuse 10 000 krooni, videomagnetofoni Philips väärtuse 1000 krooni ja Pärnus Xxx xx-xx asuva korteri väärtuse 165 000 krooni. Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 suurune mõttelise osa ehitisest väärtuseks hindab kostja 458 600 krooni s.o. kinnistu hinnast 1 454 000 krooni – 995 400 krooni ( maa hind 700 krooni/m2x maa suurus 1422 m2). Pärnus xxxxxx xx x asuv ehitis hävines täielikult Pärnu 2005.a. jaanuari tormis ning mitteeksisteerivat asja ei ole kostja hinnangul võimalik jagada. Ühisvara jagamisel 27.04.1998 lepinguga sai hageja endale Pärnus Xxx xx-xx asuva korteri. See on hageja osa sõltumata sellest, et 27.11.1998 nimetatud eluruumi võõrandamisel kanti müügisumma 165000 krooni täies ulatuses kostja arveldusarvele. Seda seetõttu, et hagejal olid kostja ees võlad, mille ta tasus enda vara võõrandamisest saadud tulu arvelt. Seega tuleb nimetatud 165000 krooni arvata maha kostja poolt hagejale makstavast hüvitisest. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõus hagejale maksma 76500 krooni. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht 2
(6)2-02-120 Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Xx xxxxxxxx toetas kostja seisukohti. Menetluskäik Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja hinnangul tuleb ühisvara koosseis määrata kindlaks abieluliste suhete lõppemise aja e. 16.04.1998 seisuga. Hoonete juhusliku hävimise riisiko kannab nende otsese valdajana kostja, kellel olnud selle riski vältimiseks võimalik hooned kindlustada. Kostja leidis, et Pärnus, xxxxxx xx x asuv ehitis hävines Pärnu 2005.a. jaanuari tormis täielikult ja selle väärtus on 0 krooni. Pärnus, Xxxxx xx ehitise väärtus on 458 600 krooni. Selle väärtuse sai kostja selliselt, et lahutas kinnistu väärtusest 1454 000 krooni maa väärtuse (1422 x 700 krooni/m2) 995 400 krooni. 3 isiku esindaja toetas kostja seisukohti. Kohtu seisukoht Kohus loeb menetluses esitatud dokumentide ja mittevaidlustatud väidetele tuginedes tuvastatuks järgmised asjaolud. Poolte abielulised suhted lõppesid 16.04.1998.a. Nimetatud tähtpäeva seisuga kuulusid ühisvarasse Pärnus Xxxxxx xx x asuv ehitis, Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 suurune mõtteline osa ehitisest, Pärnus Xxx xx-xx asuv korter, 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõidukit, Xx xxxxxxxx osa, videomagnetofon Philips. 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõiduki väärtus on kokku 14 000 krooni, Xx xxxxxxxx osa väärtus on 10 000 krooni, videomagnetofoni Philips väärtus on 1000 krooni. Nimetatud osas puudub poolte vahel vaidlus. Hageja taotleb ühisvara jagamist selliselt, et ühisvara moodustavad asjad jäävad kostjale ning kostja maksab hagejale tema osale ühisvarast vastava hüvitise. Kostja sellisele ühisvara jagamise viisile vastu ei vaidle, millest tulenevalt tuleb selline asjaolu lugeda kooskõlas TsMS § 231 lg.4 kostja poolt omaksvõetuks. Pärnus Xxx xx-xx asuv korter jagati 27.04.1998 lepinguga hagejale. Korteri võõrandamisel 27.11.1998 lepingu alusel kanti müügisumma 165000 krooni täies ulatuses kostja arveldusarvele. Ka selles osas puudub poolte vahel vaidlus. Poolte seisukohad lahknevad üksnes selles, kas nimetatud hageja lahusvara müügist kostja arvele kantud summa tuleb arvata ühisvara koosseisu või mitte. Hageja hinnangul on Pärnus Xxxxxx xx x asuva ehitise väärtus 887 000 krooni ja Pärnus Xxxxx xx asuv 2/3 suurune mõtteline osa ehitisest väärtus 1 284 000 krooni. Kostja hinnangul on esimese väärtus 0 krooni, kuivõrd nimetatud ehitis hävines täielikult Pärnu 2005.a. jaanuari tormis. Teise ehitise väärtuseks hindab kostja 458 600 krooni. Järgnevalt võtab kohus esmalt seisukoha Pärnus Xxx xx-xx asuv korteri võõrandamisest saadud tulu ühisvarasse kuuluvuse suhtes ning seejärel Pärnus Xxxxxx xx x ja Xxxxx xx asuvate ehitiste väärtuse suhtes. Poolte vahel 27.04.1998 sõlmitud ühisvara jagamise lepinguga jagati poolte ühisvara Pärnus Xxx xx-xx asuvat korterit puudutavas osas, jättes selle hageja lahusvaraks. Seega tekkis nimetatud lepingu alusel hageja omandiõigus sellele korterile pärast abielusuhete lõppemist (16.04.1998.a.), millest tulenevalt tuleb kooskõlas
§ 15lg.1 lugeda see hageja lahusvaraks. Korter võõrandati 3
(6)2-02-120 hageja lahusvarana 27.11.1998 lepingu alusel ning müügisumma 165000 krooni kanti täies ulatuses kostja arveldusarvele (lepingu p.3). Kohtu hinnangul on pärast abielusuhete lõppemist hageja lahusvara võõrandamisest saadud tulu näol samuti tegemist hageja lahusvaraga ning seda ei saa arvestada ühisvara hulka. Seda ei muuda ühisvaraks ka asjaolu, et selle lahusvara võõrandamisest saadud tulu kanti kostja arveldusarvele. Juhul kui kostjal puudus nimetatud summa saamiseks õiguslik alus on tegemist tema poolse alusetu rikastumisega hageja arvelt ning hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue selle summa tagastamiseks. Küll aga tuleb selles väärtuses korteri ülekandmine poolte ühisvarast hageja lahusvarasse võtta arvesse muus osas ühisvara jagamisel. Seda seetõttu, et
§ 18
lg.2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ja
§ 19lg.1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks.
Kuivõrd nimetatud korter kuulus abielusuhete lõppemise aja seisuga poolte ühisvarasse tuleb selle jätmisel hagejale arvestada samas vääringus vara ka kostja kasuks, vastasel juhul oleks tegemist
§ 19
lg.1 sätestatud võrdsuspõhimõtte rikkumisega ja hageja alusetu rikastumisega kostja arvelt. Vastavalt
§ 18lg.
2 määratakse ühisvara väärtus kindlaks ühisvara jagamise seisuga.
§ 18lg.5 mõttes on ühisvara jagamise aeg nõude menetlemine esimese astme kohtus.
Seega tuleb jagatava ühisvara väärtus määrata kindlaks käesoleva tsiviilasja lahendamise ajal kehtinud hariliku väärtuse järgi (TsÜS § 65). TsMS § 232 lg.1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt oma siseveendumusest lähtuvalt. Pärnus Xxxxxx xx x ja Xxxxx xx asuvad ehitised kuulusid Pärnu Linnavalitsuse 17.01.2005.a. tõendi kohaselt loodusõnnetuse piirkonda. Kohtu poolt määratud ekspertiisi kohaselt on Pärnus Xxxxxx xx x asuva ehitise väärtus vallasasjana ekspertiisi tegemise aja (13.04.2007.a) seisuga 505 000 krooni ja Pärnus Xxxxx xx asuva ehitise väärtus vallasasjana samal ajal 1 284 000 krooni. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi poolt esitatud väärtustes. Ekspertiisi tegemisel on hinnatud üksnes kostjale kuuluvatel kinnistutel asuvate ehitiste väärtust vallasasjadena ning arvestatud seisukorraga, millises nad olid hindamise ajal (s.o. peale Pärnu 2005.a. jaanuari tormi aset leidmist). Õige ei ole hageja väide, et xxxxxx xx x väärtus vallasasjana tuleb võtta 16.04.1998.a. seisukorras s.o. 887 000 krooni, kuna loodusõnnetuses jaanuaris 2005.a. sai ehitis kannatada s.t. vääramatu jõu tõttu ja kostja ei ole ehitise kahjustumises süüdi. Asjas ei oma tähtsust see, kas ehitis oli kindlustatud v. mitte. Eksperdi hinnangul on Pärnus Xxxxxx xx x asuval ehitisel kindel turuväärtus ka pärast Pärnu 2005.a. jaanuari tormi aset leidmist ning see on oluliselt suurem, kui kostja poolt pakutav 0 krooni. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei hävinenud nimetatud ehitis loodusõnnetuses täielikult. Samuti ekspert on kohtuistungil selgitanud, et hindamisel on arvestatud seda, et ehitis on seaduslik ja sellel on kehtiv ehitusluba, arvestatud on ka madalat ehituskvaliteeti ning , et iga ehitise müügiga kaasneb ka maa erastamise müügi õigus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kehtiv ehitusluba puudub ja et ehitise väärtus on peale ekspertiisi tegemist vähenenud ja mis summas. Kostja poolt kohtule esitatud Pärnu Linnavalitsuse ettekirjutus- hoiatuse 21.11.2007.a. kohaselt peatati ehitustööd xxxxxx xx x objektil ja ehitis tuli viia vastavusse esitatavatele nõuetele v. lammutada pooleliolev ehitis. Antud tõend ei tõenda, et vaidlusalusel ehitisel väärtus täiesti puudub. Ehitise väärtus ei saa olla olematu juba seetõttu, et kostja on saanud Pärnus, xxxxxx xx x asuva maa omanikuks erastamise teel seoses ühisvaraks olnud ehitise olemasoluga. 4
(6)2-02-120 Kohus omistab ka Pärnus Xxxxx xx asuva ehitise väärtuse kindlaksmääramisel kohtu poolt määratud ekspertiisi aktile tõendina usaldusväärsema kaalu võrreldes kostja poolt esitatud BPE Kinnisvaraeksperdi tõendiga. Seda seetõttu, et esimene käsitles konkreetset objekti, teine aga üldist Pärnu linna hoonestamata maa turgu, arvestamata konkreetset ehitist eraldi. Kostja enda poolt kohtuistungil tehtud arvestus ehitise väärtuse kohta ei ole usaldusväärne ja seda ei saa kohus arvesse võtta. Ühisvara jagamisel vara s.h. ehitiste jätmine kohtuotsusega ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg.-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, mille kohaselt on ehitisi asukohaga Pärnu xxxxxx xx x ja Xxxxx xx on Xx xxxxxxxx arvelt oluliselt parendatud. Sellise asjaolu tõendamine on TsMS § 230 lg.1 kohaselt kostja kohustus. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kuni ühisvara jagamiseni käesoleva kohtuotsusega on Xx xxxxxxxx näol samuti tegemist ühisvara koosseisu kuuluva varaga. Seega parendati isegi sellise väite tõeksosutumise korral ühte ühisvarasse kuuluvat asja teise ühisvarasse kuuluva asja arvelt. Ühisvara arvelt ühisvara parendamine ei ole ühisvara koosseisu muutvaks asjaoluks. Ühisvara jagamisel ei oma õiguslikku tähendust ka kostja väide, et ta on 80% töövõimetu isik. Seda seetõttu, et ühisvarana jagatakse abielu kestel soetatud vara, mitte ei lahendata võimalikke ülalpidamise küsimusi.
§ 19
lg.4 kohase hüvitamiskohustuse täitmiseks ei ole tingimata vajalik isiku töötamine, nimetatud kohustus on võimalik muuhulgas täita ka vara võõrandamise kaudu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Pärnus Xxxxxx xx x asuva ehitise väärtus vallasasjana on ühisvara jagamise aja seisuga 505 000 krooni ja Pärnus Xxxxx xx asuva ehitise väärtus vallasasjana samal ajal 1 284 000 krooni. Seega on nimetatud ehitiste väärtus kokku 1 789 000 krooni. Ühisvara osaks tuleb lugeda veel 25 000 krooni 14 XXX, XXXXX ja XXX marki mootorsõidukite (väärtus kokku 14 000 krooni), Xx xxxxxxxx osa (väärtus 10 000 krooni), ja videomagnetofoni Philips (väärtus 1000 krooni) hariliku väärtuse arvelt. Seega on hetkel jagamata ühisvara väärtus kokku 1 814 000 krooni. Nimetatud vara tuleb jätta kostjale. Pärnus, xxx tn. xx-xx asuv korter on jagatud 27.04.1998.a. lepingu alusel hageja lahusvaraks. Koos 27.04.1998 lepinguga jagatud ühisvara osaga (Pärnus Xxx xx-xx asuv korter väärtusega 165 000 krooni) moodustab poolte ühisvara väärtus 1 979 000 krooni, millest kooskõlas
§ 19lg.1 mõlema poole osa moodustaks 989 000 krooni.
Arvestades asjaolu, et hageja on nimetatud osast 27.04.1998 lepingu alusel saanud juba endale asja 165 000 krooni väärtuses, tuleb nimetatud summa arvestada hagejale käesoleva kohtuotsusega jagatavast ühisvara koguväärtusest maha. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks
§ 19lg.4 alusel välja mõista rahaline hüvitis 824 500 krooni suuruses summas. Menetluskulude jaotus Vastavalt Ts
MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega v. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda , et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. 5
(6)2-02-120 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ivika Sillaots Kohtunik 6
(6)