lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Hageja seletustest nähtub, et ta on viis aastat tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid praeguseks on sissetulek klientide vähesuse tõttu langenud; niisugune olukord algas juba 2008.a. novembris ja detsembris, hageja tegeleb pidevalt töö otsimisega, igas kuus tuleb tasuda 5700-6000 krooni pangale laenu tagastamiseks; kostja tasub elatise hageja pangakontole, ükski kuu ei ole vahele jäänud, kuid laekumised on erinevatel kuupäevadel; raha puudusel ei saa alati õigel ajal maksta laste treeningute eest, lapsed soovivad neist treeningutest osa võtta, kooli pakutavad tasuta huviringid on teistsugused ja poistele need huvi ei paku. Kohtul ei ole alust kahelda, et 4350 krooni kuus oleks hagejale lastega toimetulekuks ja laste arendamiseks vajalik, kuid kostja sissetulek ei võimalda niisugust summat välja mõista. Kostja on esitanud tööandja teatise, mille kohaselt on tema brutotöötasu olnud 2009.a. maikuust kuni oktoobrikuuni 4350 krooni kuus, töötasust peetakse kinni tulumaks 415 krooni ja töötuskindlustusmaks 122 krooni. Pärast senises summas elatise tasumist jääb kostjale seega 1345 krooni. Pärnu Maakohtu 26.novembri 2008.a. otsusest nähtub, et otsuse tegemise ajal oli kostja netotöötasu keskmiselt 5800 krooni kuus. Perearsti teatise kohaselt on kostjal soovitav töötada osalise koormusega.
lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni.
6 lg. p.p. 3 kohaselt ette nähtud juhul elatise välja mõista ka sellest madalamana, kui ilmneb kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kostja töötasu ja tervislik seisund tuleb mõjuvaks põhjuseks lugeda. 2009.a. suurenenud tööpuudus ja palkade langus on üldiselt teadaolevad asjaolud ja seepärast ei saa kuidagi eeldada, et kostja peaks senise töölepingu lõpetama ja hakkama otsima tasuvamat tööd. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt võib menetluskulud jätta ka poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus leiab, et antud juhul on niisuguse olukorraga tegemist. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.