3-09-2855/4

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2855 Haldusasi H.K kaebus mittevaralise kahju väljamõistmiseks Ida Politseiprefektuurilt Asja läbivaatamise kuupäev 18.detsember 2009.a, Jõhvi Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. tagastada H.K kaebus Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju väljamõistmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel
2. selgitada, et määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD H.K esindaja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kahjusumma paluti määrata kohtu äranägemisel. Kaebusest nähtuvalt teavitas H.K
3. aasta septembrikuus politseid talle kuuluval kinnistul toimepandud ebaseaduslikust metsaraidest ja metsamaterjali vargusest. Kriminaalmenetlust alustati 29.10.2004 ja lõpetati 16.10.
4. Sisuliselt uurimist läbi ei viidud ja toimik sisaldas ainult H.K avaldust, tema ülekuulamise protokolli ja asja lõpetamise määrust. Kaebaja põhjendab kahjunõuet sellega, et 3-09-2855 vastavalt politseiseaduse §-le 3 tagab politsei avaliku korra, kaitseb isikute ja organisatsioonide seaduslikke huve, tõkestab kuritegevust ja teostab kuritegude kohtueelset uurimist. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul ei ole politsei täitnud oma seadusjärgseid kohustusi ning seda jätkuvalt, vaatamata kaebuse esitaja korduvatele pöördumistele politsei poole. Kaebaja märgib, et kahju on talle tekkinud
5. aastal ebaseadusliku metsaraide ja metsamaterjali vargusega, kuid samas on politsei oma seadusjärgsete kohustuste täitmata jätmisega petnud usalduskohustust kaebuse esitaja kui kuriteo ohvri suhtes. Seega vaatamata sellele, et politsei ei ole kaebajale otseselt tekitanud varalist kahju, on politsei tegevus (tegevusetus) tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, mille hüvitamist ta käesoleva kaebusega taotleb. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 11 lg 31 p-ga 5 halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kooskõlas riigivastutuseseaduse (edaspidi RVastS) § 12 lg-ga 1 kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Kaebusest nähtuvalt on H.K´le väidetavalt kahju tekkinud
6. aastal seoses „xx“ maaüksusel toime pandud ebaseadusliku metsaraide ja metsamaterjali vargusega. Seega on H.K´le kahju põhjustanud metsavarguse toimepannud isik, mitte aga Ida Politseiprefektuur. Kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 2 avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Ida Politseiprefektuur oleks talle oma õigusevastasega süülise tegevusega mittevaralist kahju põhjustanud, siis järelikult puudub Ida Politseiprefektuuri ja H.K´le tekitatud kahju vahel põhjuslik seos, mis on kahju hüvitamise üheks aluseks. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 02.01.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI 2