← Eesti

2-06-13097/56

2-06-13097 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-13097 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ Ray Shark hagi OÜ Peipsi G

§ 673lg 1, agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, /---/. 6

(11)2-06-13097 Kohus on seisukohal, et majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolsuse mõiste hõlmab ka raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustust ning seega oleks hageja pidanud oma raamatupidamises hoidma lepingus nõutud rahvusvahelise kaubaveo saatelehti (CMR) või muid dokumente, mis tõendaksid hageja poolt kostja nimel sõlminud või vahendanud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Hageja ei ole ka esitanud kohtule taotlust tõendite kogumiseks või dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks põhjusel, et ta ise ei saa vastavaid tõendeid esitada. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 30 372,90 krooni väljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tasaarvestus Hageja väitel esitas kostja 03. juunil 2005 hagejale kilu sorteerimise eest arve nr 172 summas 33 630 krooni. Nimetatud teenust ei ole hageja kostjalt kunagi tellinud ega saanud ja kostja seda teenust hagejale osutanud ei ole. Hageja leiab, et kostja on tasaarveldanud hageja nõudeid kostja vastu tuginedes alusetule nõudele. Hageja taotleb tasaarvestuse lubamatuks tunnistamist, mida tegi kostja summas 33 630 krooni. Hageja väitel ei ole ta kilude täiendavat sorteerimist tellinud, lepingut kilude sorteerimise kohta ei ole. Lepingu järgi pidi kilu olema kohe sorteeritud. Hageja leiab, et kostjal ei ole võimalik tasaarvestust teha. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale kokku 64 002,90 krooni. Kohus täpsustab, et hageja nõue 64 002,90 krooni sisaldab hageja eelmises nõudes märgitud summat 30 372,90 krooni, mille osas kohus leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Seega moodustab hageja nõue tasaarvestuse osas 64 002,90 - 30 372,90 = 33 630 krooni. Kostja esitas vastuväite, et kostjal oli hageja esindajaga kokkulepe umbes 100 kuni 150 tonni kilu külmutamiseks ja täiendava töö tegemiseks - sorteerida kilu suuruse ja kvaliteedi järgi pikkusega 4 kuni 8 cm ning pakkida osa kiludest 0,455 g kottidesse, ülejäänud 5 ja 10 kg karpidesse. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega.

§ 197

lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06. juuni 2000 lahendis nr 3-2-1-81-00 asunud seisukohale, et „Kuna tasaarvestamine lõpetab kohustuse ja tasaarvestamiseks piisab ühe poole avaldusest, siis toimub tasaarvestusavalduse tegemisega selle teinud võlausaldaja nõude rahuldamine, ilma et võlgniku vastu, kes on samaaegselt ka tasaarvestuse tegija võlausaldajaks, nõuet esitatakse. Samas saab tasaarvestusega rahuldatud ka nõue, mis oli tasaarvestuse avalduse tegija vastu. /---/. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata.“ Hageja on esitanud kohtule hagi kostja poolt tasaarvestatud 33 630 krooni suuruse nõude väljamõistmiseks. 7

(11)2-06-13097 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagejal tõendada, et tal on nõue kostja vastu 33 630 krooni ulatuses, mida kostja ebaõigesti tasaarvestas. Hageja on esitanud väite, et ta ei ole kostjalt arvel nr 172 märgitud kilu sorteerimise teenust saanud ning seega on kostja tehtud tasaarvestus lubamatu. Hageja ei ole sealjuures märkinud enda nõuet kostja vastu, mis on tasaarvestuse aluseks. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks kostja vastu nõue 33 630 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 33 630 krooniväljamõistmiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et poolte väited kilu külmutamise teenuse osutamise kohta ei ole asjakohased, kuna kohus tuvastas, et hagejal puudub nõue, mida tasaarvestada. Seetõttu ei ole ka asjakohased poolte tõendid kilu külmutamise teenuse kohta, s.o hageja tõend - arve nr 172 (t.l.-37) ja kostja tõendid saatelehed nr 1,3,4,5,6 (t.l.-43-46); saatelehed nr 2,7,8,375 (t.l.-47-49); saateleht nr 466 (t.l.-50); arved nr 471, 01, 172 (t.l.-51-52); arve nr 253202 (t.l.-53); kiri nr 2/11.12 (t.l.-54); kiri nr 2/02.12 (t.l.-55); arve nr 9538001 (t.l.-56); seletuskiri (t.l.-57); akt nr 4
  1. detsembrist 2004 (t.l.-58); akt nr 4
  2. jaanuarist 2005 (t.l.-59); töökäsud (t.l.-60-71); tunnistaja P.K.i ütlused (t.l.-164). Agenditasu peale lepingu lõppemist Hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt 140 323,15 krooni hageja kasuks. Hageja väitel on poolte vahel
  3. novembril 2004 sõlmitud vahendusleping lõppenud
  4. mail 2005 arve nr 253157 tasumata jätmisega. Kuna kostja on eksportinud firmale G. Bianchi AG kala ja kalatooteid ajavahemikus
  5. mai 2005 kuni
  6. mai 2006 kokku 2 806 463 krooni eest, on kostja, tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud vahenduslepingu punktidest 8.
  7. ja 8.
  8. kohustatud hagejale tasuma 5% summast 2 806 463 krooni ehk 140 323,15 krooni. Hageja viitab, et lepingu punkt 8.3 kohaselt ei tohi vahendatav ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist müüa iseseisvalt ostjatele, kellega tekkis ärisuhe vahendaja kontaktide tõttu käesoleva lepingu raames ning lepingu punkt 8.4 sätestab, et punkti 8.
  9. rikkumisel, peab vahendatav maksma iga müügitehingu kohta, mida ta ei oleks tohtinud teha, 5% vahendustasu vahendajale. Kostja esitas vastuväite, et lepingu p 6.
  10. kohaselt on leping tähtajatu ning ei ole ühtegi kirjalikku teadet lepingu lõpetamise kohta. Kostja on seisukohal, et käesoleval momendil leping kehtib. Kostjal oleks tekkinud kohustus maksta vahendustasu kui oleks leping lõppenud. Vastavalt vahenduslepingu p 8.
  11. tuleb sõlmida lisa 1, mida sõlmitud ei ole - puudub ostjate nimekiri, kellele kaupa müüa ei tohi. Lepingu kestvuse osas kohus nõustub kostja vastuväitega, et leping ei ole lõppenud. Ka hageja esindaja on istungil 07.04.2008 hageja väitnud vastupidist. nõustunud , et leping ei ole lõpetatud. Hiljem on VÕS § 13 lg 1-3 kohaselt, lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte 8
(11)2-06-13097 kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole leping lõppenud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet lepingu lõpetamise ega lepingu lõpetamise vormi muutmise osas. Kuna hageja luges lepingu lõppenuks 26. mail 2005, on tegemist ühepoolse tahteavaldusega lepingu lõpetamiseks ehk ülesütlemisega.

§ 195

, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lähtuvalt VÕS § 686 lg 1, tähtajatu agendilepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest vähemalt ühe kuu ette. Kui leping on kestnud üle aasta ja agendina tegutsemine on isikule olnud põhitegevuseks, peab käsundiandja agendilepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt kaks kuud. Kui leping on kestnud üle kahe aasta ja agendina tegutsemine on isikule olnud põhitegevuseks, peab käsundiandja agendile lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt kolm kuud. Lepingu võib üles öelda üksnes kuu lõpuks. Poolte vahel

  1. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 (t.l.-91-92) p 6.
  2. kohaselt on leping tähtajatu. Vastavalt lepingu p-le 6.
  3. on pooltel õigus leping lõpetada, teatades sellest vastaspoolele kirjalikult vähemalt 60 päeva ette. Kohus jõuab järeldusele, et iseseisvalt ei lõpeta lepingut asjaolu, et üks pool rikkus lepingust tulenevat kohustust – jättis tasumata teise lepingupoole arve. Lepingu lõpetamiseks ehk ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele vastav kirjalik avaldus. Kohtuistungil
  4. septembril 2009 nõustus hageja, et ta ei ole kirjalikku ülesütlemisavaldust kostjale esitanud (t.l.-191). Hageja luges lepingu lõppenuks lähtuvalt kostja käitumisest, kui kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis kui kirjalik etteteatamine. Ainuüksi hageja arve tasumata jätmine ei viita veel kostja tahtele leping lõpetada. Muid aluseid kostja lepingu lõpetamise tahteavalduse tuvastamiseks hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest selguks, et kostja tahe oli arve maksmata jätmisel suunatud lepingu lõpetamisele. Kohus leiab, et poolte vahel
  5. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 ei ole lõppenud. Hageja väitel on kostja eksportinud firmale G. Bianchi AG kala ja kalatooteid ajavahemikus
  6. mai 2005 kuni
  7. mai 2006 kokku 2 806 463 krooni eest ning kostja on kohustatud hagejale tasuma 5% summast 2 806 463 krooni ehk 140 323,15 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tõendatud, et kostja kontaktid oleksid tekkinud hageja kontaktide tõttu. 9

(11)2-06-13097 Kohus ei nõustu hageja väitega. VÕS § 678 lg 1 kohaselt, agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest. Maksu- ja Tolliameti tõendist (t.l.-78,88) selgub, et kostja on perioodil
  1. juuni 2005 kuni
  2. mai 2006 eksportinud G.Bianchi AG-le kala ja kalatooteid koguväärtuses 2 806 463 krooni. Poolte vahel
  3. novembril 2004 sõlmitud lepingu nr 27112004V/1 (t.l.-91-92) p 3.2.
  4. kohaselt on vahendajal (agendil) õigus saada tasu ka tehingute eest, mille sõlmis vahendatav (käsundiandja) isikutega, kellel vahendaja (agendi) tegevuse tulemusena tekkis vahendatavaga (käsundiandjaga) püsiv ärisuhe selliste tehingute sõlmimiseks, mida tavaliselt teostas vahendaja (agent). Lepingu p 3.6.
  5. kohaselt on vahendaja (agent) kohustatud esitama vahendatavale (käsundiandjale) ekspordi puhul nõuetekohaselt kinnitatud kaubadeklaratsiooni koopia ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehe, Euroopa Liidu sisese müügi puhul rahvusvahelise kaubaveo saatelehe. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole tõendanud püsiva ärisuhte tekkimist kostja ja G.Bianchi AG-ga hageja tegevuse tulemusel. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja huvides vahendanud või kostja nimel sõlminud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Kohtule ei ole esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehte (CMR) ega ka muid dokumente selle kohta, et hageja oleks vahendanud või kostja nimel sõlminud lepinguid G.Bianchi AG-ga. Kohus leiab, et hageja nõue 140 323,15 krooni väljamõistmiseks kostjalt on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi lahend Kohus leidis, et hageja nõue kostjalt 30 372,90 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, hageja nõue kostjalt 33 630 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ning hageja nõue kostjalt 140 323,15 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja tõendid - vahendusleping nr 010/04 (t.l.-84-85) ja vahendusleping nr 001/04 (t.l.-86-87) ei ole asjassepuutuvad, kuna nimetatud lepingud on sõlmitud isikutega, kes ei ole menetluses osalised. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus summas 204 326,05 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. Hagihind on seega määratud rahalise nõude suurusega, s.o 204 326,05 krooni. 10
(11)2-06-13097 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Evi Kool Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.