2-09-17195/21

2-09-17195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17195 Tsiviilasi E. M. hagi T. T. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 44 350 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. M. (isikukood *, elukoht *) Kostja T. T. (isikukood *, elukoht *); Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär
3. juuni 2009.a. ja 17.november
4. a Kristi Serva RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. On tuvastatud, et L.M. (isikukood *, sündinud *) põlvneb T. T.st (isikukood *, sündinud *.).
7. Välja mõista kostjalt T. T.lt hageja E. M. kasuks elatis 2150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alaealise lapse L. M. (isikukood *) ülalpidamiseks alates elatisehagi esitamisest s.o
8. aprillist 2009.a kuni lapse L. M. täisealiseks saamiseni *
9. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalisele ja peale jõustumist Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus
10. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 20.04.2009.a esitas E. M. kohtule hagi T.T. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhetest sündinud * laps L. M. Hageja väitel on lapse isaks kostja T. T. Hageja palub tuvastada lapse L. M. põlvnemine T. T.st ning mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatis. 08.06.2009a. toimus käesolevas tsiviilasjas kohtu eelistung. 13.07.2009a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras viia läbi tsiviilasjas DNA ekspertiis. Sama kohtumäärusega kohustas kohus T. T., E. M. ja L. M. ilmuma DNA analüüsiks proovi andmisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (asukoht Pärnu mnt 328, Tallinn)
11. juulil 2009.a kell 12.
12. 13.08.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas kostja T. T. ilmuma ekspertiisi DNA analüüsiks proovide andmisele 07.
13. 2009.a. kell 13.00 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 15.09.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras teha põlvnemise ekspertiis sundkorras. 28.10.2009a. esitati kohtule ekspertiisiakt nr *. 16.11.2009a. toimus kohtuistung. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada, et L. M. põlvneb T. T.st. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2300 krooni kuus hageja kasuks lapse L. M. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. * Hagiavalduse kohaselt põlvneb L. M. kostjast. L. M. on käesoleval ajal aastane ja tema ülalpidamiseks tuleb igakuiselt teha alljärgnevad kulud: toidule 600 krooni, riietele 600 krooni, mähkmetele 600 krooni ja eluasemele 500 krooni. Kokku tuleb lapse ülalpidamiseks teha igakuiselt kulutusi 2300 krooni eest. 08.06.2009a. kohtu eelistungil /tl 36/ vähendas hageja oma nõuet elatise osas ja palub kostjalt välja mõista elatis 2150 krooni kuus lapse L. M. ülalpidamiseks. 17.11.2009a. kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Kohtuistungil andis hageja ütlusi selles, et lapse mähkmetele kulub 600 krooni, lapse toidule kulub 1000 krooni, riietele 200300 krooni ja jalanõudele 300 krooni kuus. Ravimitele kulub 200 krooni ning hügieenitarvetele 30-40 krooni kuus. Lapse eluasemekulud on 500 krooni kuus. Hageja sissetulek on käesoleval ajal 1200 krooni kuus, mis koosneb lapsetoetusest 300 krooni, vallasema toetusest 300 krooni ja lapsehooldustasust 600 krooni kuus. Hageja leiab, et kostjal on piisav sissetulek, et maksta lapse ülalpidamiseks 2150 krooni kuus elatist. Kostjal on igakuine püsiv sissetulek 5000 krooni kuus. Kostja ei pea toetama oma vanemaid 2000 krooni eest kuus, vaid ta peab andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja seisukoht kohtus 2 04.05.2009a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagiavaldust ei tunnistanud. Kostja arvamusel ei põlvne laps L. M. temast ja seetõttu ei ole tal elatise maksmise kohustust. 17.11.2009a. kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks lapse põlvnemise nõudes. Elatise osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja ei olnud nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist, sest kostja hinnangul tema varalised võimalused seda ei võimalda. Kostja ütluste kohaselt on tema keskmine töötasu 5000 krooni kuus. Kostja töötab *. Kostja eluasemekulud on 2000 krooni kuus. Ta toetab oma vanemaid igakuiselt 2000 krooniga. Kostja isa on 50 aastane ja töötab * *. Ema on 45 aastane ja töötab ametlikult ühes *, kuid firmal ei ole käesoleval ajal tööd. Kostja leiab, et tema kohustus on aidata oma vanemaid. Kuidas tema alaealine laps peaks toime tulema, seda kostja ei tea. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Perekonnaseaduse § 42 lg 1, 2 ja 3 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Hageja E. M. on isikuks, kes on õigustatud esitama kohtule nõuet L. M. põlvnemise tuvastamiseks T. T.st. Kostja on kohtu eelistungil hagi põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks võtnud. Ekspertiisiakti nr * /tl 90-91/ järgi T. T. isadus L. M. suhtes ei ole välistatud ning T. T. saab väga suure tõenäosusega olla L. M. bioloogiline isa. Arvestades kostja omaksvõttu ning tõendiks olevat eksperdi arvamust, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et L. M. põlvneb T. T.st. Nimetatud asjaolud võimaldavad pidada T. T. L. M. isaks ja seega tuleb lugeda tuvastatuks, et L. M. põlvneb T. T.st. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude elatise väljamõistmiseks igakuiselt summas 2150 krooni, mis on alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatusraha alammäära. Elatusraha alammäär on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 4350 krooni. Hagiavalduse kohaselt kulub igakuiselt L. M. ülalpidamiseks 2300 krooni. Hageja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt lapsele tehtavad kulutused lapse kasvades pidevalt suurenevad. Käesoleval ajal on võrreldes hagiavalduse esitamisega suurenenud kulutused toidule, ravimitele. Lapsele tuleb osta jalanõusid. Kulutusi tuleb teha last arendavatele mänguasjadele. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on lapse vajadused minimaalselt 3160 krooni kuus /tl 102/. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav elatis summas 2150 krooni kuus on kooskõlas lapse vajadustega. 3 Kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et hagejal tuleb tasuda tulumaksu, mille määr käesoleval ajal on 21%. Hagejale jääb peale tulumaksu tasumist lapse vajaduste rahuldamiseks 1698.50 krooni kohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatisest. Hagejal ja kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale L. M. Kohus ei arvesta kostja väited selles, et ta peab igakuiselt toetama oma vanemaid 2000 krooniga kuus. Vastavalt PkS § 64 lg-le 1 täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema vanemad vajavad abi ja on töövõimetud. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et tema isa on 50 aastane ja töötab * ning ema on 45 aastane, kes töötab *. Seega on tegemist töövõimelises elas olevate isikutega, keda ei saa eelistada kostja alaealisele lapsele. Kostja laps on 1,5 aastane ning vajab ilmselgel rohkem kostja poolt ülalpidamist kui tema töövõimelised vanemad. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sissetulek on keskmiselt 5000 krooni kuus. Seega kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist 2150 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Kostja on töövõimeline 23 aastane meesterahvas, kes on suuteline andma lapsele ülalpidamist hageja poolt taotletud määras. Eeltoodud põhjendusi arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse L. M. ülalpidamiseks 2150 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei oleks õiglane kulude jaotus selliselt, need jätta tervikuna poolte endi kanda. Hageja on esitanud põlvnemise tuvastamise nõude ja elatise nõude. Kostja on kohtumenetlust pahatahtlikult venitanud, jättes korduvalt ilmumata DNA ekspertiisi. Kostja ei ole ümber lükanud hagiavalduses hageja poolt esitatud väiteid, et hageja enne hagiavalduse esitamist pakkus kostjale võimalust põlvnemise tuvastamiseks kohtuväliselt. Seega on kostja põhjustanud kohtuskäimise, sest DNA ekspertiisi oleks olnud võimalik teha ka kohtuväliselt, juhul kui kostja kahtles kas laps L. M. põlvneb temast. Kohus leiab, et ebaõiglane on jätta 4 menetluskulusid põlvnemise tuvastamise nõudelt hageja kanda, sest kostja on ilmselgelt hoidnud kõrvale oma kohustuste täitmisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskuludest kostja kanda põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulud ja elatisraha nõude menetluskulud jäävad samuti kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Ebaõiglane on jätta menetluskulusid hageja kanda, kui kohus täies ulatuses hagi rahuldab. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
14. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5