Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). HAGEJA NÕUE Poolte abielust sündis xxx.a. poeg K.Ž. ja xxx.a poeg A.Ž.. Lapsed elavad hageja juures. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2x 2175 krooni Hagi on esitatud PKS §-i 60 lg. 4 alusel. ASJA KÄIK Maakohus saatis 12.mail 2009.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja peekonnaliige kätte 14. mail 2009.a, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Viru Maakohtu 13.juuli 2009 määrusega oli hagi tagamiseks reguleeritud laste ülalpidamiskohustuse täitmine ja kohustatud R. Ž. maksma Y.M.le elatist igakuise elatusrahana alaealise poja K.Ž.i ülalpidamiseks 2175 krooni ja alaealise poja A.Ž.i ülalpidamiseks 2175 krooni alates 13.juulist 2009 kuni kohtumenetluse lõpetamiseni. KOHTUISTUNG 02.detsembril 2009 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja teatel ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja palus teha tagaseljaotsuse, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. kätte toimetatud. Kostja KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära hageja, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas
2 Vastavalt
lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2x 2 175 krooni. Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 lg1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 05.05.2009.a. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis poja K.Ž.i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 05.05.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 07.08.2021.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni, ja poja A.Ž.i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 05.05.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 17.08.2022.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni, sealjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 2, § 142 lg 2, § 407 lg 1, § 410, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas
3 Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et lähtuvalt
lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.