2-09-50916/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Fred Fisker

1. november 2009 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-50916 Tsiviilasi S B hagi A B vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 7 425 krooni Hageja S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A B (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.
3. Muuta Narva Linnakohtu 17.10.2003.a otsus tsiviilasjas nr 2-376/3 ja välja mõista kostjalt A B hageja S B kasuks elatis tütre E B (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise summana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 06.10.2009 a kuni lapse täisealisuseni või vanemate varalise seisundi mutumiseni.
4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-50916 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on S B hagi A B vastu elatise suurendamise nõudes. 02.11.2009.a esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses esitatud nõudeid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas oma vastuses haginõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise suurendamist lähtudes perekonnaseaduse §-dest 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 3 ja 4 ning § 70 lg 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hindades hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, jõudis kohus järeldusele, et hagi esitamine on põhjustatud mitte kostja käitumisega, vaid laste vajaduste muutumisega. Seega kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 168 lg 6 otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 168 lg 6, 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 630 lg 1, 632 lg
5. Fred Fisker Kohtunik 2