lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 15.12.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku 1 340 417 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaolev vara moodustab ligikaudu 406 448 krooni. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri RVaiksaare pankrotihalduriks.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega 4 pannud toime kuriteo tunnustega teo, kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. teatama sellest prokurörile või politseile Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 1 mõttes, ja on alust arvata, et juhatuse liikmete tegevuses esineb seoses pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega Karistusseadustikus ettenähtud teo koosseis. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud oma tööperioodil täpsustatult välja selgitada, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit RVaiksaart pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Kohus kohustab pankrotihaldurit eelnimetatus kindlatele järeldustele jõudmisel kohut koheselt teavitama PankS § 28 esinevatest asjaoludest. Ajutine pankrotihaldur tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtuvalt
lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks on esitanud taotluse mõista pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 18 000.- krooni (18 x 1000.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) RVaiksaar arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 1260 .krooni Causa Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas. Justiitsministri
lg 1 nimetab kohus pankrotimenetluse algatamisel ajutise pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb
lg 1, siis makstakse sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt ajutise pankrotihalduri tasult sotsiaalmaksu. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 1260 krooni. Nimetatud summa koosneb sõidukuludest, kuludest kontoritarvetele ja koopiate tegemisele; tasuliste järelpäringute tasud elektroonilistest vararegistritest; büroo- ja sidekulud; postikulust jms. Võlgniku esindaja on tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega, ta ei ole ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste summale vastu vaielnud. Kohus leiab, arvestades 5 asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 1260 krooni tuleb välja mõista. Lukiina Vismann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.