3-09-1854/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1854 Haldusasi V.Z kaebus Tallinna Linnavalitsuse tegevusega tekitatud 214 057 krooni ja 50 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. novembril
3. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V.Z Esindaja: Valeriy Gaimaev Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Esindaja: Terje Krais RESOLUTSIOON
4. Jätta V.Z kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
7. 07.10.1999 esitas kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tallinnas xxxx xx/xxx xx asuva korteri nr x (eluruumi) erastamiseks. Tallinna Linnavalitsus on kaebuse esitaja esindajale saadetud kirjades (tl. 17-21) korduvalt selgitanud, et eelnimetatud eluruumi erastamine on põhimõtteliselt võimalik näiteks pärast korteriomandite seadmist. Kuivõrd Linnavalitsus siiski esitatud avalduse suhtes otsust ei teinud, pöördus kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtusse, taotledes linnavalitsuse kohustamist erastamisavalduse lahendamiseks (haldusasi 3-06-155). Tallinna Halduskohtu
8. septembri 2007 otsusega kaebus rahuldati ning tehti linnavalitsusele ettekirjutus kaebuse esitaja eluruumi erastamise läbivaatamiseks.
9. Tallinna Linnavalitsuse
10. detsembri 2007 korraldusega nr 2159-k jäeti xxxx xx/xxx xx asuva korteri nr x erastamise avaldus rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas seepeale Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes eelnimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist ning sellega 1 tekitatud 2,6 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamist (haldusasi 3-08-112). Tallinna Halduskohtu
11. oktoobri 2008 otsusega käeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
12. aprilli 2009 otsusega jäeti halduskohtu otsus jõusse.
14. juulil 2009 esitas V.Z Tallinna Linnavalitsusele taotluse kahju hüvitamiseks, mille vastustaja rahuldamata jättis. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. augustil 2009 esitas V.Z Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna linnalt tegevusega talle tekitatud 214 057 krooni ja 50 sendi suuruse kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna linna erinevad ametnikud on erinevatel aegadel andnud lubadusi ja veennud kaebuse esitajat selles, et tal on õigus Tallinnas xxxx xx/xxx xx krt. x asuv eluruum erastada, samas kui Tallinna Ringkonnakohtu
17. aprilli 2009 otsusega haldusasjas 3-08-112 on tuvastatud, et kaebuse esitajal ei ole sellist õigust kunagi olnud. Kaebuse esitaja hinnangul on Tallinna linna õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud talle varaline kahju, mis väljendub haldusasjade 3-06-155 ja 3-08-112 esemeks olnud kaebuste esitamisel tasutud riigilõivus (133670 krooni), õigusabikuludes (71400 krooni), ja erastamise eest tasutud summas (6198,30 krooni ehk 12 780 EVP-d). Samuti on kaebuse esitaja kahjuna käsitlenud erastamise eest tasutud summa kasutamiselt arvestatud intressi 5% aastas, kokku 2789,20 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kahju on tekkinud Tallinna linna poolt korteri erastamisvõimaluse kohta valeinformatsiooni andmise tõttu. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Tallinna Linnavalitsus ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et haldusasjas 3-06-155 rahuldati kaebuse esitaja kaebus, ent kohus ei mõistnud kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulusid, kuna kaebuse esitaja ei suutnud tõendada nende kandmist. Vastustaja leiab, et kohtus õigeaegselt ja nõuetekohaselt nõudmata ja tõendamata menetluskulude väljamõistmise haldusorganilt ei ole riigivastutuse seaduse mõtteks ega eesmärgiks. Haldusasjaga nr 3-08-112 seotud menetluskulude osas märgib vastustaja, et selles asjas jäi kaebuse esitaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud jäid halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt tema kanda. Vastustaja märgib, et halduskohtusse pöördumise võimalus on isikule antud tema rikutud õiguste kaitse vahendina, ent isik ei pea igal juhul teda puudutavat haldusakti kohtus vaidlustama. Vastustja märgib ka, et viljatute kaebuste esitamisega kaasnenud kulu hüvitamist riigivastutuse seadus ega muud õigusaktid ette ei näe. Mis puudutab taotlust erastamisväärtpaberite maksumuse hüvitamiseks, siis selgitab vastustaja, et Tallinna Linnavalitsuse
19. detsembri 2007 korralduse nr 2159-k punktis 2 on otsustatud tagastada
20. aprillil 2000 xxxx tn xx/xxx tn xx korter nr x eest erastamisväärtpaberites tasutud summa ning
21. juuli 2009 kirjas nr Õ-2/4577 paluti kaebuse esitajal esitada vastav taotlus ja näidata selles arvelduskonto number, millisele summad tagastada, ent kaebuse esitaja ei ole seda teinud. Vastustaja selgitab veel, et erastamisväärtpaberites enammakstud ja ekslikult kustutusarvele kantud summade tagastamist reguleerivad Vabariigi Valitsuse
22. novembri 2006 määrus nr 230 „Kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamise kord“, Vabariigi Valitsuse
23. aprilli 1997 määrus nr 82 „Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kord“ ja Rahandusministri
24. veebruari
25. a määrus nr 8 „Kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamise ja kompensatsiooni väljamaksmise korraldamise juhend“, kus sätestatakse, et ekslikult makstud ja kustutusarvele kantud erastamisväärtpaberite nimiväärtus hüvitatakse isiku avalduse alusel rahas. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja seisukohti ning nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et V.Z kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldamata jätta.
27. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju rahas hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning võimatus kahju vältida või seda muul moel heastada. Ükskõik millise eelnimetatud eelduse mittetäitmine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, mistõttu ei ole vajalik kontrollida ükshaaval kõigi eelduste esinemist, kui on ilmne taotlus tuleb rahuldamata jätta põhjusel, et üks eeldus ei ole täidetud, isegi kui eeldada, et kõik ülejäänud seda on.
28. Kaebuse esitaja on nimetanud kahjuna esmalt haldusasjade nr 3-06-155 ja 3-08-112 menetlusega seotud menetluskulusid: riigilõiv 133 670 krooni ning õigusabikulud 71 400 krooni. Kohus leiab, et kohtumenetluses kantud menetluskulude näol ei ole tegemist kahjuga, mille hüvitamine kuuluks RVS reguleerimisalasse. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel on reguleeritud kohtumenetluse seadustikes, kus muuhulgas sätestatakse, millist liiki ja milliste tõenditega tõendatud menetluskulude väljamõistmist on kohtuasja võitnud poolel õigus taotleda. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ning § 93 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel, kelle kasuks kohtuotsus tehakse, õigus nõuda enda kantud põhjendatud ja tõendatud menetluskulude väljamõistmist poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
29. Käesoleval juhul tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-06-155 otsuse V.Z kasuks ning viimasel oli eelnimetatud sätetest tulenevalt õigus nõuda vastustajalt enda kantud menetluskulude väljamõistmist. Asjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlus jäetud aga kulude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtuotsus haldusasjas 3-06-155 jõustus, ilma et kaebuse esitaja oleks seda kasvõi menetluskulude jaotuse osas edasi kaevanud. Sellisel olukorras on põhimõtteliselt välistatud kohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõue RVS alusel. Vastasel juhul muutuks kohtumenetlust reguleerivates seadustes sisalduv menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ja menetluskulude teise poole kasuks väljamõistmise piirangud ja kohtule menetluskulude põhjendatuse hindamiseks antud kaalumisruum sisutuks. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et RVS oleks kohaldatav ning isegi kui eeldada, et Tallinna linna organitele kaebuses ette heidetav tegevus, see tähendab eksitava teabe andmine eluruumi erastamise võimalikkuse kohta tl. 17-21 olevates kirjades, oli õigusvastane, on ilmne, et tegemist oleks kahjuga, mida oli võimalik vältida. Kahju tekkimist oleks kaebuse esitajal võimalik vältida, esitades haldusasja 3-06-155 menetluses nõuetekohased menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, mida kaebuse esitaja aga ei teinud.
30. Haldusasjas 3-08-112 taotles kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse
31. detsembri 2007 korraldusega nr 2159-k tekitatud 2,6 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamist. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et eelnimetatud korralduse andmine ei saanud kaebuse esitajale kahju põhjustada, kuna kaebuse esitajal ei ole subjektiivset õigust xxxx xx/xxx xx krt x asuva eluruumi erastamiseks kunagi tekkinudki. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka V.Z apellatsioonkaebuse ning halduskohtu otsus jõustus. Kaebuse rahuldamata jätmisega tegi kohus otsuse niisiis kaebuse esitaja kahjuks ning HkMS § 92 lg 2 kohaselt jäid menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Ka siinkohal leiab kohus, et asjas kantud menetluskulude teiselt poolelt (ka haldusasjas 3-08-112 oli 3 vastustajaks samuti Tallinna Linnavalitsus) väljanõudmine avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel ei ole võimalik. Liiatigi ei saa väita, et kohtu poole pöördumine ja sellega seotud kulude kandmine oleks põhjuslikus seoses kaebuses Tallinna linnale ette heidetud tegevusega (eksitava teabe/ põhjenduste andmine tl. 17-21 olevates kirjades ning
32. detsembri 2007 korralduse nr 2159-k põhjendavas osas). Isik peab teda puudutava haldusakti või toimingu osas ise veenduma, kas selle vaidlustamine on vajalik ja otstarbekas või milliste taotlustega oleks otstarbekas kohtu poole pöörduda. Otsustades oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda, võtab isik ise riski, et kaebuse rahuldamata jätmise korral kohtu poole pöördumisega seotud kulusid talle ei hüvitata.
33. Teiseks peab kaebuse esitaja enda kahjuks eluruumi erastamise eest tasutud 12780 EVP väärtust. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale sellist kahju tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja nimel on vastav hulk erastamisväärtpabereid Tallinna Kesklinna Valitsusele üle kantud (tl. 12), ent Tallinna Linnavalitusse
34. detsembri 2007 korralduse nr 2159-k punktis 2 on otsustatud kaebuse esitajale nimetatud summa tagastada. Seega on eluruumi erastamise eest tasutud summa osas taastatud olukord, milles kaebuse esitaja oleks olnud kui ta seda summat tasunud ei oleks. Kuna otsus summa tagastamise kohta on kehtiv, on kaebuse esitajal igal ajal õigus nõuda selle täitmist ning summa reaaset tagastamist, ent seda ei ole kaebuse esitaja arusaadavalt teinud. Selleks, et pöörata täitmisele kehtivast haldusaktist tulenev õigus saada tasutud summa tagasi, ei ole kaebuse esitajal vaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu poole, vaid üksnes leppida vastustajaga kokku, mil moel raha üle anda ehk sisuliselt näidata vastustajale ära, millisele arveldusarvele raha kanda.
35. Viimaks on kaebuse esitaja soovinud, et kohus mõistaks välja intressid 5% aastas erastamise eest tasutud summalt. Seda, millisel õiguslikul alusel sellise intressi väljamõistmist nõutakse, ei ole kaebuse esitaja selgitanud. Intressi tasumise kohustus tekib üldjuhul rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja küll väitnud, et Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud talle eluruumi erastamise eest tasutud summa tagastama, ent ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, kust tuleneks, et linnavalitsus oleks seda pidanud tegema enne erastamisavalduse kohta otsuse langetamist ehk enne
36. detsembrit
37. Kohtu hinnangul ei saa väita, et Tallinna Linnavalitsus oleks õigusvastaselt viivitanud kaebuse esitajale raha tagastamisega. Samuti ei nähtu, et Tallinna Linnavalitsus oleks üldse pannud kaebuse esitajale siduva kohustuse eluruumi erastamise eest tasuda ning kohustust tasuda eluruumi eest enne erastamise õigustatud ja kohustatud subjekti vahelise ostu-müügilepingu sõlmimist, ei tulnud ka eluruumide erastamise seadusest. Asjaolu, et kaebuse esitaja otsustas tasuda eluruumi erastamise eest enne seda kui linnavalitsus oli teinud mistahes otsuste eluruumi erastamise avalduse kohta, ei anna alust nõuda intressi tasumist, kui eluruumi erastamine hiljem siiski võimatuks osutub.
38. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, jäävad kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4