-es määratletu kohaselt on võlgnikul varaline kate sisuliselt puudub kohustuste katteks. Võimaliku kompromissi pakkumine sõltub võlgniku esindaja või osanike tahtest ja võimalustest. Ajutine haldur on kasutanud uurimiseks võlgniku 2007 majandsaasta aruannet, aruannet ajavahemikus 1.01.2008 kuni 31.08.2008, samuti SEB Panga konto väljavõtet ja arvestanud võlgniku esindaja selgitustega. Pangakonto väljavõte võimaldab iseloomustada võlgniku arvelduste iseloomu ja tuvastada tehingupartnereid, muuhulgas raha kasutamise iseloomu äritegevuses. Majandusaasta aruannete kohaselt on põhitegevuseks põhitegevusalaks tehnilise valve-ja videovalve ning automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide müük, paigaldus ja hooldus. Majandusaasta aruannete analüüs võimaldab ajutisel halduril asuda seisukohale, et võlgniku äritegevuse tulem tegevuse ajal ei ole olnud positiivne tema asutamisest alates. Nimelt 2006 majandusaasta lõpuks oli aasta puhaskahjum summas 10 886 krooni, 2007 aruande aasta kahjum juba 442 398 krooni ja seisuga 31.08.2008 oli kahjum majandustegevusest juba 1 334 518, 59 krooni. Juhatus 2006 lõpus, 2007 aasta I poolaastal ilmselt sellele tähelepanu ei ole pööranud, tegelikkuses oli omakapital alla ÄS-s lubatud suuruse juba seisuga 31.12.2007, õigemini pidi avalduma 2007 aasta II pooles. 2006 majandusaastaga tulemi võrdlemisel 2007 aastaga suurendati kogumahtu ca 1,0 miljoni krooni ulatuses. Nimelt müügikäive kasvas ca 1, 77 miljonilt kroonilt 2007 aasta lõpuks 2,72 miljoni kroonile, kauba, toorme, materjali kulu suurenes 1,6 miljonilt kroonilt 2,6 miljoni kroonini, samas kasvasid mitmesugused tegevuskulud 192 500 kroonilt 565 446 kroonile. Käibe suurendamine miljoni krooni võrra tõi kaasa kulutusi ca 1,5 miljonit krooni. See annab selgituse juhatuse tegevusele, mille kohaselt eelduslikult tegutseti vaatamata kulude ja tulude tasakaalule või vähemasti ei pööratud aruandlusele tähelepanu. Näiteks selgitas ka juhatuse liige võlausaldaja AS SEtekkinud kohustusi, et AS -ga RKsõlmiti leping ühtedel tingimustel ning alltöövõtjaga hakkasid lepingu mahud kasvama ning tekkis vahe teostatud tööde mahu ja kokkulepitud rahalise katte vahel. Ajavahemikus 1.01.2008 kuni 31.08.2008 tekkinud suure kahjumi põhjustas võlgniku selgituste kohaselt ATOÜ (pankrotis) ebatõenäoliselt laekuv nõue summas 610 458,18 krooni, samuti juba ülalkirjeldatud enamteostatud tööde eest mittemaksmine AS RK poolt. Samas on 2008 aasta jooksul tasutud omanike laenu summas 215 155 krooni, vaatamata sellel, et hankijatele jäeti tasumata summas 465 922,83 krooni. Perioodi 1.01.2008 kuni 31.08.2008 kasumiaruande kohaselt jääb juhatuse käitumine arusaamatuks, kuna vaatamata sellele, et 2007 aasta lõpuks oli vajadus juba majandustegevuse kas reorganiseerida või lõpetada, jätkati siiski majandustegevust ning 620 862 kroonise müügikäibe saamiseks tehti kulutusi kokku summas 950 713 krooni. Paratamatult tuleb asuda seisukohale, et juhatuse tegevuses on iseloomulik majandustegevuse korraldamine viisil, kus sissetulekud üldjuhul väljaminekuid ei kata, rääkimata kasumi teenimisest. Juhatuse liige on 4 selgitanud, et makseraskused tekkisid, et nõude summas 610 458,18 krooni ebatõenäoliseks muutumisega, samuti projektide käivitamise ebaõnnestumises ning 2008 aastal ehitusturu muutustega ning tööpakkumiste puudumisega. Objektiivsest seisukohast vaadatuna on see tõenaoline, kuid samas arvestades majandusaasta aruannetes kajastatut, tuleb asuda seisukohale, et majandusraskused algasid varem kui 2008 aastal. Ajutine haldur on seisukohal, et raskused algasid pigem juba 2007 aasta esimeses pooles. Võlgniku juhtorganid oleks pidanud oma äritegevuse reorganiseerimist või tegevuse aluspõhimõtete muutmist alustama juba 2007 aasta II pooles. Pangakonto väljavõtte kohaselt on laekunud kontole nimetatud ajavahemikus kokku summas 5 336 987,46 krooni ja väljaminekuid summas 5 346 381,00 krooni. Muu arveldustegevuse kõrval paistab silma tehingud sularahaga ja pidevad ülekanded juhatuse liikmele. Ajutine haldur võttis aluseks summad alates 500.- kroonist. Nimelt on tähelepanu äratav, et kaardimaksetena väljavõetud kontolt summas 552 700 krooni, tagasimaksed juhatuseliikmelt sularahas on summas ca 442 100 krooni, vahe ca 100 000 krooni. Uuritud perioodil on juhatuse liige saanud ülekannetega kontole nr 10010107819019 summas ca 1 292 550 krooni. Arvestades kogu arvelduste mahtu moodustab juhatuse liikmele ülekantu kahe poole aasta jooksul ca 24% ( 1 292 550/5 346 381,00x100) kogu väljaminekutest. Ajutine haldur eeldab, et raamatupidamises olevad dokumendid võimaldavad hinnata ülekannete vajalikust võlgniku majandustegevuse seisukohast, kuna ülekantu suurus on siiski arvestava mõjuga võlgniku majandustegevusele tervikuna. Antud raha kasutus nii sularaha kui ülekannete kaudu on edaspidise menetluses oluline uurimisülesanne. Äriühingu maksejõuetus ei teki iseenesest. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Äritegevust mõjutavad tegurid peituvad valdkondades nagu tootmine või teenindus (kulud, kvaliteet, kvalifitseeritud tööjõud, vara kasutusaste), turundus (müügipersonal, koostöö jaemüüjatega, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, toote valik ja reklaam), tehnoloogia ja erioskused (innovatsioonivõimelisus, tehnoloogia valdamine, uute toodete kiire turuletoomine või kasutamine, teadmised uuenduste osas), organisatsioonilised võimed (infosüsteemid, võime kiiresti reageerida turumuutustele). Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis. Toetudes eelpool esitatule on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku jaoks algasid finantsraskused juba 2007 aasta esimesel poolel. Tegemist on olukorraga, kus äriplaan ei teostunud juba algusest peale ning vaatamata majandustegevuse jätkamisele suurenes kahjum majandustegevusest. Kahtlemata saab nõustuda, et maksejõuetuse tekitasid laekumata nõue pankrotistunud äriühingust ning samuti lepingu maksumuse ja allvõtjate töömahtude kasv ning ehitusturu muutused. Samas ei saa jätta tähelepanuta selles olukorras sularaha kasutamine ja pidev ülekannete tegemine juhatuse liikmele rahalises suuruses, mis oleks võimaldanud siiski rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui seda tehti. Nagu juba aruande eelnevates punktides märgitud on ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt maksejõuetuse tekkimine lisaks pankrotiavalduses ja võlgniku esindaja poolt märgitule, tulenenud eelkõige juhatuse liikme poolt võlgniku tegeliku finantsseisundi mittearvestamisega ja jätkatud tegutsemist, tegemata ümberkorraldusi oma senises äri-,müügija kuluarvestuses. Äritegevus on toimunud alates 2005 aastast, hakanud halvenema alates 2007 aasta esimesest poolest ning lõpetatud 2008 aasta aprillis. Võlgniku juhatuse liige asutas ka uue äriühingu aprillis 2008, mis tegeleb üldehitusteenuse vahendusega, ka antud muutus vajaks järelevaatamist. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt on ajutise haldur arvamusel, et juhtorganite tegevuses puuduvad otseselt iseloomulikud jooned tahtliku makseraskuste või raske hooletuse 5 tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele, kuid samas peavad juhatuse liikmed oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga. Võlgniku juhtorganid on tavapäraselt püüdnud tulutult jätkata. Puuduva osakapitali küsimus ei ole olnud probleemiks, kuna juhatus jätkas vaatamata tekkinud olukorrale. Kuna tegemist on võlgnikuga, mille ainuomanik on ka ainus juhatuse liige siis on toimunud sularaha tehingud ja ülekanded juhatuse liikmele, arvestamata nende mõju võlgnikule tervikuna. Ajutine haldur on arvamusel, et ilma raamatupidamise dokumente aluseks võtmata, on antud juhul võlgniku rahakott ja juhatuse liikme isiklik „rahakott“ segunenud, mis on üheks tüüpilisemaks tegutsemisviisiks omaniku-ja juhatuse liikme kokkulangevuse korral äriühingutes. Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse läbiviimise menetlusökonoomia (ajaline seos menetluse kulu ja sissenõudmise võimaliku rahuldamise vahel) seisukohast parem kohe pärast võimalikku kohtulahendit pankrotivara moodustamisel eesmärgil võlgniku majandustegevuse kontrollimine rahaliste vahendite kasutamise osas ajavahemikus 2006 algus kuni september 2008. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga.
-es määratletu kohaselt võlgnikul puudub varaline kate kohustuste katteks. Võimaliku kompromissi pakkumine sõltub võlgniku esindaja/osaniku tahtest ja võimalustest. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad
Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur ei saa otseselt ja dokumentidega põhjendatult väita, et on olemas selgepiirilised tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused, kuid on asjaolud, mida tuleks pankrotimenetluse käigus uurida. Nagu juba aruandes märgitud on esimeseks ja üldisemaks asjaoluks uurida, kuidas on sõlmitud teenuse osutamise lepingud ning mis ikkagi põhjustasid niivõrd suure kohustuse allhankija ees ning missugused on seosed võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme poolt uue asutatud äriühingu vahel. Teiseks asjaoluks on juba märgitult rahatehingud. Nimelt tuleb kontrollida eelkõige sularaha tehingute ja juhatuse liikmele ülekantud rahaliste vahendite kasutamise otstarbekust, eelkõige võlgniku majandustegevuse prioriteeti silmas pidades. Kolmandaks tuleb vaadata võlgniku laenutegevust OÜ-ga MT, ülekannet MK summas 20 000 krooni ja omaniku laenu kustutamist summas 215 155 krooni. Antud asjaolude kontrollimise tulemusena võivad tekkida tagasivõitmise või – nõudmise võimalused edaspidises pankrotimenetluses.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
lg 1 ja 2, § 31 lg 1 on ettepanek Harju Maakohtule, et kuulutada välja SOÜ, registrikood xxx, pankrot. Kohtuistung 11.09.2008 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja kohtuistungil täiendavalt märgib, et on kaks võlausaldajat, teine on võlgniku seaduslik esindaja ise. Võlgniku juhatuse liige tasus enda arvelt võlgniku arve. Kohustuste summa on väiksem. Tegelikult on üks võlausaldaja SEAS, kuna Maksu- ja Tolliametil on ettemaks. Aprillis 2008 oli võlgnik miinuses. Juulis esitas võlgnik pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei olnud vastutustundetu. 2008 aasta alguses oli võlgnikul põhjust arvata, et ta suudab ajutised makseraskused ületada. AT poolt jäi nõue rahuldamata. Ajutise pankrotihalduri tasu taotlusele võlgnik vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 11.09.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb 09.09.2008 seisuga kokku 1 405 113.30 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku vara on ajutine pankrotihaldur hinnanud ilma menetluskuludeta ca 20 000 krooni, seega varaline kate on 1,4 % ulatuses. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlgniku esindaja kohtuistungil täiendavalt märgib, et on kaks võlausaldajat, teine on võlgniku seaduslik esindaja ise. Võlgniku juhatuse liige tasus enda arvelt võlgniku arve. Kohustuste summa on väiksem. Tegelikult on üks võlausaldaja SEAS, kuna Maksu- ja Tolliametil on ettemaks. Aprillis 2008 oli võlgnik miinuses. Juulis esitas võlgnik pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei olnud vastutustundetu. 2008 aasta alguses oli võlgnikul põhjust arvata, et ta suudab ajutised makseraskused ületada. AT poolt jäi nõue rahuldamata. 7 Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamine ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võimaldab täpsustada võlgniku tegelike kohustuste suuruse. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi pankrotihalduriks.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutine haldur aruande koostamise seisuga ei ole tuvastanud ka, et oleks tegemist raske juhtimisveaga PankS § 28 mõttes. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamine toimub lähtuvalt
lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.