lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 25.06.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku 1 179 333 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaolev vara moodustab 0,00 krooni. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Kohus 3 leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare pankrotihalduriks.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes, ja on alust arvata, et juhatuse liikme tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnuseid. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud oma tööperioodil täpsustatult välja selgitada, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit Rein Vaiksaart pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Kohus kohustab pankrotihaldurit eelnimetatus kindlatele järeldustele jõudmisel kohut koheselt teavitama PankS § 28 esinevatest asjaoludest. Ajutine pankrotihaldur tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtuvalt
lg-test 1 ja 2, taotlust, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks, esitanud ei ole. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.