3). Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt
lg.2 p.2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest. Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et SAS maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on põhilise ostja, Rootsi firma G F AB, makseraskustesse sattumine 2008 aasta sügisel. Võlgniku kinnitusel on tema suhtes väljakuulutatud pankrot detsembris 2008 a. G F AB võlgnevus OÜ S ees on 1 857 704,00 krooni ja võlgniku esindaja sõnul on nimetatud võla laekumine ebatõenäoline. Samuti oli võlgnik sunnitud spetsiaalselt nimetatud ostja tarvis hangitud tooraine realiseerima tunduvalt alla toodangu omahinna, et vältida kalatoodete riknemist. Võlgniku makseraskuste alguseks võib ajutise halduri hinnangul seega pidada 2008 aasta lõppu. Võlgniku esindaja sõnul on nad tegelenud aktiivselt uute klientide otsimisega Euroopa Liidu turult. Kahjuks ei ole tänaseks suudetud uusi koostööpartnereid leida ja seega ei ole enam mõeldav ka võlgniku edasine majandustegevus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning riskide hindamisest. Võlgniku majandustegevus sõltus suuresti vaid ühest tarnijast-ostjast, kelle kadumine mõjutas võlgniku majandusseisu drastiliselt. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikme tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata ning ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust rohkem kui 2,6 miljoni krooni võrra ning pankrot on vaja välja kuulutada. Teatan täiendavalt, et juhul kui Harju Maakohus kuulutab välja AS S pankroti, olen nõus töötama pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Kooskõlas PankS § 23 ja justiitsministri määrusega 18.12.2003.a. nr 71 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub haldur : Määrata ajutise halduri tasuks 17 400.- krooni ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 3724 krooni. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ning palus välja kuulutada AS S pankrot. Kohtumääruse põhjendused 3 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga 8 000 000 krooni ja ettevõttel on võlgu summas 10 600 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses on majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine tingitud juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning riskide hindamisest. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja AS-i S pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik ettevõtte tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Aruandest lähtuvalt võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust rohkem kui 2,6 miljoni krooni võrra ning pankrot on vaja välja kuulutada. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
S § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 17 400 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri 4 ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 17 400.00 krooni ( 14,5 tundi * tariif 1200) (millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks, kogumispension ning lisandub sotsiaalmaks 5742 krooni) ja kulutuste hüvitamiseks 3724 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 17 400.00 krooni ja kulutuste katteks 3 724 krooni pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub
MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.