Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus ca 300 000 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 9 329 362 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muid asjaolusid
Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga, vaid väidab, et maksejõuetuse põhjuseks on valesti valitud äriplaan, ebaõige äririskide ja üldiste majandusriskide hindamine.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 800.00 krooni (16,5 töötundi*1 200 krooni tunni tariif), mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kulutused kokku 26 865 krooni. Võlgnik ei ole vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 19 800.00 krooni, mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kulutused kokku 26 865 krooni ning kanda need vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele OÜ-le Haldur. 06.10.2008 Harju Maakohtu määruse täitmisena on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks 33 000 krooni (maksekorraldus 3433 08.10.2008) , millest ajutise halduri tasu 19 800.00 krooni, mis koos sotsiaalmaksuga on summas 26 334 krooni ja vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 26 865 krooni mahaarvamisel järelejäänud summa 6 135 krooni kuulub tagastamisele makse tegijale. 4
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere. Kohus oma otsustustes juhindub
MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik . 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.