lg 1 p 1 alusel ära vanema õigused poja AD (ik XXX, registreeritud elukoht: XXX) suhtes ja määrata AD eestkostjaks OB. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik OBon avaldanud kohtuistungil ja kirjalikus avalduses, et on nõus enda määramisega AD eestkostjaks. Kohtuistungil jäi OB avaldatu juurde. AD on avaldanud (tlk 14) avalduses, et soovib elada koos vanaema OB , kes on teda kasvatanud alates esimesest eluaastast. Sama kinnitas AD ka kohtuistungil. Emaga AD suhelda ega tema juures elada ei soovi, on kohtunud emaga üks kord aastas. Ka ei taha ema teda enda juurde võtta, laps väljendas arvamust, et emal ei ole tema jaoks aega. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. AD kasvab alates 2000.aastast oma emapoolse vanaema OB juures. Ema lapse kasvatamisest osa ei võta, talle ülalpidamist ei anna. Ema ka ei suhtle lapsega ega tunne huvi tema elu vastu. Ta on lapse vastu ükskõikne, mis on A s tekitanud sügava emotsionaalse trauma. Ema suhtleb küll aeg-ajalt OB , kuid mitte seoses lapsega. Huvipuudus on tal aastaid takistanud kasvatamast ja hoolitsemast A eest. OB on aastaid veennud J. K eesmärgiga toetada tema toimetulekut emana ning tõsta vanemlikke oskusi A suhtes, püüdnud aidata prioriteetide valikul, kasvatusküsimustes. Kõik see ei ole aga andnud tulemust J. K t tulenevate asjaolude tõttu. Ta eelistab oma mugavust A huvidele ja vajadustele, ennekõike A vajadusele emotsionaalse läheduse järele. Ema läheduse puudumine ja arusaam, kuidas ema eelistab nooremaid lapsi talle, tõi A le kaasa pettumusi. OB o n pikka aega püüdnud siduda ema ja poega emotsionaalselt, pakkudes selleks välja erinevaid võimalusi. Ema ei võta vedu, tihti põhjendades seda rahapuudusega, ka siis, kui nad uue abikaasaga mõlemad tööl käisid ja sissetulek oli stabiilne. A on pikka aega tegelenud spordiga, s.h. 6.aastat ujumisega. Mingit raha lapse ülalpidamiseks, rõivastele ega treeningukulutuste toetuseks J.K tasunud ei ole. J. K on pikaajaliselt puudunud huvi A käekäigu suhtes. Oma ema nõuandeid ta ei ole järginud, pidades olulisemaks enda heaolu. Lapse esindaja hinnangul ei suuda J.K adekvaatselt hinnata A olukorda ega ka tema vajadusi. Oma isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline A kasvatama ega tagama talle ennekõike emotsionaalses plaanis turvalist elukeskkonda. AD on oma emapoolse vanaema OB kasvatusel. Perekonna koduks on 3-toaline heakorrastatud korter XXX. Kodu külastamisel veendusin, et selles on A le tagastud kõik tema eakohaseks arenguks vajalik. Tavapäraselt elavad laps ja vanaema korteris kahekesi. Esindajaga vestluses A kinnitas, et kohtub emaga väga harva, ema kunagi ei helista ega vestle temaga, ei küsi kooli ega trenni järele. Sünnipäeval on käinud kahel korral, kui vanaema kutsus, siis ema tuli koos õe ja vennaga, nad mängisid koos. Õde ja vend on armsad, aga ta näeb neid harva. Siiski õe ja vennaga suhtleb tihemini kui emaga, sest helistab neile vahel. Ema koos õe ja vennaga tavaliselt neil külas ei käi. Ka O.B kinnitas, et vanaema-lapselaste suhet tal J.K nooremate lastega ei ole tekkinud, sest ema seda ei soosi. A kinnitas mulle, et on teadlik kohtuasjast ja selle sisust. Toetab vanemaõiguste äravõtmist, sest ema ei armasta teda. On oma praeguse eluga rahul ning tahab vanaema juures edasi elada. Kodu külastamisel veendusin, et O.B poolt korraldatuna on A juba pikaajaliselt olnud tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. O.B suhtumine lapsesse on hell ja hoolitsev, kuid distsiplineeriv. Vanaema ja lapselapse lähedussuhe on selgelt äratuntav. A jätmine tema praegusesse elukeskkonda vastab kõigiti tema huvidele. Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist JK poolt oma teiste laste eelistamine A le, tema pikaajaline soovimatus hoolitseda A eest ja huvi puudumine tema käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta pole saanud täita vanemakohustusi. Oma isikuomaduste, ennekõike mugavuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma A turvalist kasvukeskkonda ega emotsionaalset lähedussuhet. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks J.K jääda õigust nõuda ülalpidamist A lt. Seetõttu leian, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Kuna AD on alaealisena jäänud vanemliku hoolitsuseta oma isalt vanemaõiguste äravõtmise ja ema hoolimatuse tõttu, on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. Seetõttu jääb sisuliselt otsustada üksnes eestkostja valik. O.B määramist eestkostjaks toetavad nii A ise kui ka JK. Lapse esindajana leiab, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. O.B võttis vastutuse oma lapselapse eest juba 9 aastat tagasi, alates ajast, mil poiss oli 2-aastane. Pärast eestkoste seadmise lahendamist lapse varasemasse elukorraldusse mingisuguseid muutusi ei tule, tulenevalt eestkostjatoetusest paraneb aga märkimisväärselt pere rahaline toimetulek, mis on olnud keeruline. Alaealise esindaja on veendumusel, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. O.B täidab oma lapselapse suhtes vanema kohuseid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Oma isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. OB kasvatusel elades on A tagatud adekvaatne hoolitsus. Vanaema on kogu aeg kohandanud ennast poisi vajadustega. Eestkoste seadmine AD üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja tema huvide kaitseks ning tema elu korraldamiseks. Eestkostja ülesanneteks tuleks määrata AD eest hoolitsemine ning tema õiguslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine. Alaealise esindaja arvates tuleks eestkoste A üle seada alaealise täisealiseks saamiseni. Käesoleval ajal on alaealine saamas 12-aastaseks ja võiks esindaja arvates eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad), vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Harju Maakohtu 26.03.2009 määrusega on ADle esialgse õiguskaitse korras ajutiseks eeskostjaks määratud OB kolmeks kuuks. 19.05.2009 on avaldaja esitanud taotluse eeskostja määramiseks lapse täisealiseks saamiseni. Tallinna Perekonnaseisuosakonna poolt välja antud sünnitunnistuse kohaselt on AD ema JK ( Da) ja isa I D, sünniakti nr XXX. Isalt I D võeti Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/3/19-6821/00 ära vanema õigused poja AD suhtes. Laps elab oma emapoolse vanaema OB juures alates ajast, kui ta oli üheaastane, mida kinnitavad asjaosaliste seletused.. Kohtu hinnangul on asja läbivaatamise käigus leidnud tõendamist puudutatud isikute ärakuulamisel antud seletustega ja lapse esindaja arvamusega, et JK ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi poeg A kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel mõjuvate põhjusteta. Kohtuistungil nõustus JK, et laps soovib vanaemaga elada, sest viimane elab üksi ning laps on vanaemaga harjunud. JK ütlused, et ta suhtleb aktiivselt lapsega ja tunneb huvi tema käekäigu ja koolis toimuva vastu, ei leidnud asjas esitatud tõenditega kinnitamist. Kohus saab järeldada JK ütlustest, et asjaolu, et laps elab vanaemaga on talle meelepärane, kuid vanema õiguste äravõtmisega ta ei nõustu, sest armastab oma last. Kohtu hinnangul on tema ütlused paljasõnalised, asjas ei kinnita aga ükski tõend lapse ema huvi ja hoolitsust lapse suhtes. Kohus kuulas ära alaealise A , kelle ütlustest võib järeldada, et laps on emast täielikult võõrdunud ja temas pettunud, et ema tema eest ei hoolitse ja igasugune huvigi puudub. Laps väljendas oma soovi elada koos vanaemaga. Kohtu poolt määratud alaealise esindaja on leidnud, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks ta pole saanud täita vanemakohustusi. Oma isikuomaduste, ennekõike mugavuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma A turvalist kasvukeskkonda ega emotsionaalset lähedussuhet. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks J. Kl jääda õigust nõuda ülalpidamist A lt. Lapse esindaja leiab, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Kohus märgib ka, et kohtuistungile, kus viibis OB ja AD JK ei ilmunud. Kohus juhindub asja lahendamisel
§ - st 54 lg 1 p 1 ja § 60. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, et täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel laste huvidest, arvestada tuleb ka lapse soovi, käesolevas asjas on ema hoolimatu suhtumine lapsele mõjunud traumeerivalt ja JK ei väljendanud isegi kohtumenetluse ajal mingisugust huvi ja soovi lapsega tegeleda. Lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.
lg 1 järgi isik, kellelt on vanema õigused ära võetud, kaotab lapse suhtes kõik õigused.
lg 5 järgi saadab kohus vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Perekonnaseaduse (
) § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest.
lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei kasvata JK oma last A , last on kasvatanud ja tema eest hoolt kandnud lapse emapoolne vanaema OB. Kohus, kuulanud 27.10.2009 kohtuistungil ära puudutatud isikud- alaealise ja eeskostja, 13.08.2009 kohtuistungil JK ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse ema suutmatuse ja huvipuuduse tõttu last kasvatada, on lapsele jäänud tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud tema emapoolne vanaema OB, keda alealine oma emaks peab..
lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik OB on avaldanud kirjalikus avalduses ja kohtuistungil, et on nõus enda määramisega A eestkostjaks. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning OB soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise A huvides on määrata talle eestkostjaks OB. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud emast sõltuvatel põhjustel ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema emapoolne vanaema, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et OB on sobilik täitma lapselapse eestkostja ülesandeid.
kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata alaealise A eestkostjaks OB, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 557 lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. TsMS § 557 lg 21 kohaselt märgib kohus määruses, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Käesoleval ajal on AD 12-aastane. Kohus leiab, et laps võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni. TsMS § 478 lg 4 järgi hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.