lg 1), esimene partii laekus 03.02.2005.a paiku nimetuse all lehise välisvoodrilaud koguseliselt 300,24 m² ja teine osa 16.05.2005.a paksusega 20,0, laiusega 135, pikkusega 4’000, profiiliga UYS, kvaliteediga ABC 8 ja niiskusega 16. Hageja 2006.a pooltevahelise e-kirjavahetuse taastamine hageja poolt pole võimalik seoses andmete hävimisega tema vastavas serveris (II kd tl 409). Kostja eitab e-kirjavahetuse toimumist. Tunnistja J.T ütluste kohaselt (II kd tl 455) mäletab ta suhtlemist kostja töötaja Ü.H , kuid tunnistaja ei osanud täpsustada laudade mõõte ja mäletab vaid profiili UYS kokkuleppimist. Tunnistaja R.H ütluste kohaselt (II kd tl 457-459) andis ta tellimuse edasi hageja töötajale J.T , soovides tellida 140 mm lauda, /.../ andsin J koguse, ristlõike tüübi ja laiuse, mina valisin poolpunni. Vaidlust ei ole selles, et kohtuväliselt pole vaidluse lahendamine õnnestunud (I kd tl 8, 10, 11-13,18-19). Väljavõtetega Internetivõrgust Eesti Ehitusturu ettevõtete leheküljelt hageja kohta ja hageja koduleheküljelt (I kd tl 71, II kd tl 253) loeb kohus tõendatuks, et hageja on tegutsenud alates 1993.aastast ning kujunenud fassaaditööde alal hinnatud ettevõtjaks; ettevõttele on väljastatud Muinsuskaitseameti litsents ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi alal ning firma on juurutanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemid, mis vastavad ISO 8001:2000 ja ISO 14001:1996 nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kostja on spetsialist laudade müügi alal. Lepingu tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et nii müüja kui ostja on ostumüügi lepingu järgse tellimuse esitamisel ja selle täitmisel spetsialistid, hageja ehituse alal, kostja laudade müügi alal. Poolte näol ei ole tegemist tarbijatega ja kohaldamisele ei kuulu tarbijale müügi sätted. Vaidlust ei ole selles, et voodrilaua profiile on erinevaid (II kd tl 255-264). Hageja 21.01.2008.a täienduste kohaselt ei määranud tellija tellides, mis mõõtudega peab laudade punni mõõt ja sügavus olema, see jäeti tootja kui eksperdi ja spetsialisti otsustada, kuid hageja tellis lauda, mille kattelaius oli 135 mm ja mis sobiks kasutamiseks välitingimustes. Tõendamist ei ole leidnud, et esialgu oleks olnud arhitekti poolt koostatud profiilijooniseid. E-kirjaga (II kd tl 234) tellijale ja ehitajale loeb kohus tõendatuks, et arhitekt pakkus välja lehiselaua nt 20x95/125, profiiliga UYS või UTS. Seega otsustas hageja ehitajana ise, milliseid laudu ta tellib. ET arvega nr 11/v1 (I kd tl 7) loeb kohus tõendatuks, et hagejale esitati 03.02.2005.a arve 300,24 m² lehise välisvoodrilaua müügi ees summas 68’022,37 krooni. ET arve-saatelehega nr ASL-905-2005(I kd tl 6) loeb kohus tõendatuks, et saatelehel on märgitud laudade paksuseks 20,0, laiuseks 135,0, profiiliks UYS, kvaliteediks ABC, niiskuseks 16 ja tarnetähtajaks 29.05.2005.a ja tellimuse hinnaks oli 27’368.- krooni. Tõendamist ei ole leidnud, et poolte vahel oleks kokku lepitud RT kasutamises, samas nähtub kostja poolt esitatud arvest, et kostja on müünud UYS lauda. Hageja esiletoodu kohaselt tellis ta RT juhendi järgi profiiliga UYS kauba, kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et UYS profiil hageja tellimuses tulenes just RT/RYL juhendist. RT juhendist (I kd tl 209-224) nähtub, et nimetatud juhendit kohaldatakse materjali paigaldamisele, kuid kohus nõustub hageja väitega, et viidatud juhendis on ka parameetrid, mida on võimalik kohaldada materjalile ja vastavate muude juhendite puudumisel saab juhendeid käsitada kui üldtunnustatud standardeid või tava kauba kvaliteedi osas. Asja vastavus lepingutingimustele, seejuures riisiko ülemineku hetkel Fotodega (I kdtl 85-89, II kd tl 410-417) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalusele elamule paigaldatud puidust välisvoodril tekkisid praod, laua otsad kaardusid üles ja lauad pragunesid. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja VM ütlused (tl 453-454), mille kohaselt kevadel pandi lauad paika, keset suve, kui päike hakkas paistma ja vihma tuli, hakkasid lauad tumedaks minema ja laudade vahele tekkisid suured praod ja vesi jooksis laudade tagant mööda vundamenti maha. /.../ Lauad olid 3-4 kuuga näotuks läinud. Lauad tõmbusid üksteisest punnidest nii Li, et võis mitme mm võtmed vahele pista. Laudade söeringid olid erinevat pidi /.../ üks kaardus sissepoole, teine kaardus väljapoole, vahed tekkisid topelt suured. /.../ Osa laudu olid tumedad. 9 Vaidlust ei ole selles, et kaup anti hagejale üle P puidutööstuses ja seal läks hagejale üle ka asja juhusliku hävimise riisiko. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kaup vastas selle üleandmisel lepingutingimustele eelkõige kvaliteedi ja liigi poolest (
lg 1) ja kas võimalike puuduste olemasolu korral olid need olemas riisiko ülemineku hetkel (
Hageja on heitnud kostjale ette asjaolu, et laud oli osaliselt teisest liigist kui kostja poolt tellitud ja lepingutingimustele vastava kvaliteediga. Hageja vajas välisvoodrilaudu, kuid lauad selleks ei sobinud. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast (tl 9), mida kohus hindab asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina ei nähtu, et arvamus oleks antud kostja poolt müüdud laudade kohta. Koosmõjus tunnistaja VM ütlustega selle kohta, et kui uued (mitte kostjalt tellitud lauad) lauad olid kohal, kutsuti kohale arhitekt, “võtsime mõlemast satsist ühe proovi, saeti laua otsast jupid ja saadeti TPI laborisse analüüsiks, kuna lauad olid erinevad /.../ kui lauad hakkasid muutuma, kutsusin järelevalve teostaja 2005.a suve lõpul poole ja saime aru, et punn oli vale ja lõhike ja osa laudu oli teine materjal, puusüi tõmbus mustaks /.../ Need lauad ei saanud segamini minna, vana materjal oli poolpunn laud ja uus oli täispunn laud” teeb kohus järelduse, et ekspertiis viidi läbi elamule kostjalt ostetud ja elamule xxx paigaldatud laudade ja kolmandalt isikult ostetud laudade suhtes. Tõenditest tuleneb, et üks laud vastas lehise mikroehitusele, teine laud kuuse mikroehitusele. Tallinna Tehnikaülikooli kirjast koos fotodega (tl 78-82), mida kohus hindab asja tundva isiku arvamusena ja dokumentaalse tõendina koosmõjus kostja seletustega laudade võtmisest vaidlusaluselt projektilt koos hageja esindajaga nähtub, et objektilt võetud puidu proovid olid kõik lehise proovid. E.L e-kirjaga (II kd tl 267) loeb kohus tõendatuks, et 2006.a detsembris käis kostja töötaja E-L hageja angaaris TT palvel lehise voodrilaudu vaatamas. Mõningate kätte saadavate laudade lähemal vaatlemisel võis üheselt öelda, et tegemist on nulu laudadega. Nimetatud e-kirjast tulenevaga on ümber lükatud hageja väide, et E. L nõustus asjaoluga, et tegemist on osaliselt nulu lauaga. Seega tõendid on vastuolulised ja nimetatud tõenditest ei ole võimalik teha järeldust, et kaup ei vastanud lepingutingimustele riisiko ülemineku ajal (
Väljatrükkidega ET koduleheküljelt (II kd, tl 268, 269-270) loeb kohus tõendatuks, et sorteering ABC on välisviimistluseks kasutatav. Asjatundja RK arvamusest (I kd, tl 102-110) nähtub, et ekspert on lähtunud hageja esindaja väidetust, et tellimus esitati lehise lauaprofiilile UYS. Edasi on ekspert lähtunud RT 21-10750-ee ja RT 21-10750-ee nõuetest ja leidnud, et tegemist on profiiliga UYS, kuid profiili ristlõike oluliste mõõtude osas on suuri erinevusi juhendis RT 21-10750-ee tooduga. Tulenevalt eeldusest, et laud pidi vastama RT nõuetele, on ekspert leidnud, et kostja müüs hagejale ebakvaliteeteset ja kehtivatele normidele ning ehituslikele põhitõdedele mittevastavat kaupa. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vaidlusaluse kauba suhtes saab kohaldada RT soovitusi. Asjatundja on leidnud oma arvamuses, et müüdud voodrilaud ei vasta tellimuses esitatud profiilile UYS mitte üheski parameetris. Laud on oma kujult küll UYS sarnane, kui profiili välja saagimisel on eksitud praktiliselt kõikide mõõtude osas. Tehtud eksimused profiili saagimisel on tekitanud hulgaliselt probleeme hilisemas ehitamise ja laudise ekspluateerimises hoone fassaadis. Profiili punnsoone ebapiisava sügavuse tõttu ei saa antud lauda kasutada välisvooderduse ehitamisel, kuna on oht, et laud kuivab punnist välja või laudis pundub. Samuti on eksitud laua paksuse ning soonte sügavusega, mis toovad kaasa laudise liigkiire pragunemise ja laudise kõmmeldumise, muutes vooderdise nii esteetiliselt koledaks kui ka ilmastikule palju vastuvõtlikumaks. Samadele näidustustele aitab kaasa fakt, et pooled laudadest olid saetud valesti aastaringide asetust arvestades. Kohtul ei ole alust pidada R.K arvamust ebausaldusväärseks, sest hageja esitatud 10 tõenditest (II kd tl 406-408) nähtub, et asja tundev isik on lõpetanud 1993.aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal ja läbi viinud mitmeid ekspertiise. Seega tingis asja lepingutingimustele mittevastavuse eelkõige laudade vale profiil. Nimetatud tõendist saab teha järelduse, et müüdud voodrilaud ei vastanud müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja ei olnud sobilik kasutamiseks välisvoodrilauana. Tulenevalt asjaolust, et laudade väljasaagimise mõõdud on asjatundja arvamuse kohaselt valed, esines asja lepingutingimsutele mittevastavus juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem. Kostja vastutab asja mittevastavuse eest (
Kauba ülevaatamise kohustus Vaidlust ei ole selles, et hageja ostjana sõlmis mõõgilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega pidi hageja ostetud kauba viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (
Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et müügilepingus oleks ette nähtud vedamine, seega pidi ostja kauba üle vaatama juba XXX puidutööstuses (
U.L e-kirjaga J.T (I kd, tl 174) loeb kohus tõendatuks, et 04.mail 2005.a informeeris kostja töötaja hagejat laudade valmisoleku ajast täiendava tellimuse tellimisel ja asjaolust, et valmistoodet on võimalik kontrollida Tallinna ligidal asuvas XXX puidutööstuses, samast saab kätte ka valmistoodangu. Selgituskirjaga (I kd tl 20) ja tunnistaja KS ütlustega (tl 452) loeb kohus tõendautks, et tellitud välisvoodrilauad tõi XXX vallast XXX külast aadressile XXX AS T 03.02.2005.a ja 16.05.2005.a hageja tellimusel. Tunnistaja kaupa üle ei vaadanud, laud oli kilepakendis, lintidega kinni ja tõsteti mõlemal korral auto peale, veebruaris ja mais 2005.a. Ka hageja ei avanud ega kontrollinud pakke. Asja mitteülevaatamist ostja poolt tõendavad ka tunnistaja R.H ütlused (II kd tl 457-459), mille kohaselt laud jõudis kohale veebruari alguses, märtsi algul hakati seda seina panema, laud seisis objektil kilepakendites ning nagu tatoodi õues, keegi enid pakendeid L ei võtnud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on ka varem, so 2003-2004.a paigaldanud lehise voodrilauda Saaremaa GO Spale (II kd tl 273-276, 281, tl 418-421). Asjatundja T K e-kirjaga (I kd tl 186) loeb kohus tõendatuks, et lehis ja nulg on visuaalselt (makroskoopiliste tulemuste) põhjal eristatavad. Siiski ei selgu tõendist, kas erinevused võivad olla silmaga nähtavad ka Venemaalt sissetoodud kuuse ja lehise vahel. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale müüdud puit oli Venemaa päritolu. Hageja on väitnud (I kd tl 190), et Venemaa kuusk ja lehis on sarnased, kuid seda väidet tõendanud ei ole. Puumarket töötaja K.P kirjaga (II kd tl 266) loeb kohus tõendatuks, et Venemaalt ja Eestist ostetud kuuselaudadel vahet ei ole. Jooniselt (II kd tl 265) nähtub, et kui hageja soov oli saada 20 mm-se punniga lauad ja tegelikult oli punni laiuseks ühes servas 7 mm ja teises servas 18 mm, pidi see olema silmaga nähtav. Tunnistaja J.G i ütlustega (II kd tl 462-464) loeb kohus tõendatuks, et puidutööstuses oleks kindlasti märgatud, kui kuuseline puit oleks sattunud lõikuri alla, kuna puidud teevad lõiketerade all erinevat häält. “Puitu segamini ei töödelda, meie töötajad teevad vahet lehisel ja kuusel. Lehis on lühikese kuiga puit spetsiifilise vaigu sisaldusega ja seal pevad olema teise nurga all teritatud riistad. Kui sama riistaga toota, siis kuusk läheb karvaseks. Seda oleks kohe märgatud. /.../ See on absoluutselt võimatu, et ehitaja paneb seina lehise ja kuuse segamini, seal on välimus erinev, seal on kaal erinev, kohe tunnetab kaalu vahet, kuusele läheb nael või kruvi teisiti sisse, lehisesse läheb nael või kruvi raskemini sisse kui kuuske.” Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et asja lepingutingimustele mittevastavus pidi olema hagejale kui oma kutsetegevuses tegutsejale ilmne. Seega anti hagejale võimalus kontrollida kaupa juba kostja ettevõttes. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja seda võimalust oleks kasutanud. Seega olid puudused asjas ilmsed ja hageja pidi neid 11 märkama hiljemalt laudu välisvoodriks elamule paigaldades, kuid hageja ei täitnud hageja ülevaatamise kohustust. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine kostjale
lg 1 esimesest lausest ja lg-s 2 sätestatust tulenes hagejale kohustus teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama, samuti pidi hageja piisavalt täpselt asja mittevastavust kirjeldama. Kohus on eelnevalt leidnud, et asja mittevastavus lepingutingimustele pidi nii puidu liigi kui kvaliteedi (profiili tingimustele vastavuse osas) olema hagejale ilmne. Tunnistaja J.T ütluste (II kd tl 455-456) kohaselt võttis ta peale puuduste ilmnemist ühendust kostja töötaja Ü.Hintsiga, pretensioonide esitamine tunnistaja pädevuses ei olnud. Telefonis ei osatud algul midagi vastata, lubati uurida ja taheti saada täpsemat kirjeldust, mis on juhtunud ja kuidas. Edasi hakkas sellega tegelema projektijuht RH. Tunnistaja R.H ütluste (II kd tl 457459) kohaselt, kui ilmnesid probleemid, andis tunnistaja korralduse J (T ) lauatarnijaga ühendust võtta, tunnistaja suhtles vaid ühe korra mailitsi peale seda, kui J oli lubatud objektile tulla. Pärast seda, kui J sai teada, et objektile kostja poolt ei tulda, saatis tunnistaja e-maili, kuid tunnistaja ei mäleta, millisele mailile, maili sisuks oli probleemide kirjeldus. Peale seda kirja tunnistaja enam ei suhelnud kostjaga, suhtlesid T.Teresk ja J.T . Tunnistaja T.T ütluste kohaselt helistas ta 3-4 korda Ü.H , kui tellija oli tuvastanud, et tegemist oli lehisega, e-maile tunnistaja ei saatnud. Nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneb, et kirjalikku pretensiooni esitamist ega selle aega ei ole võimalik kindlaks teha. Tunnistaja J.T pretensiooni ei esitanud, tunnistaja R.H mäletab ühe e-maili probleemide sisuga saatmist. Koosmõjus teiste tõenditega saab teha järelduse, et kui R.H poolt pretensioon ka esitati, siis toimus see 2005.a suve lõpus. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja U.L ütlused (tl 461), mille kohaselt saadeti e-maile ja oli telefonikõnesid hageja poolt, saadeti ka pildid laudadest mille järgi J.G hindas, et laudu oli valesti hoitud. Mõistlik aeg puudustest teadaandmiseks Vaidlust ei ole selles, et 20.03.2006.a saatis hageja kostjale teatise kauba mittevastavuse kohta lepingus kokkulepitule (I kd tl 8). Teatisega loeb kohus tõendatuks, et hageja informeeris selles kostjat asjaolust, et kevadel 2005.a muutis fassaad värvi, tulid sisse praod ja otsad keerdusid üles; osteti uus kogus lehist teiselt ettevõttelt, paigaldati uus fassaad, kuid tellija keeldus hagejale fassaadi uuesti ehitamise eest maksmast; ekspertiisi tulemusel selgus, et tarnitud materjal ei olegi lehis. EMT kõnede eristusega (I kd tl 21-24)loeb kohus tõendatuks, et hageja on helistanud kostja õiguseellasele 03.
Asjas ei ole leidnud tõendamist ka see, et asja lepingutingimustele mittevastavus oleks tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tagajärjel (
lg 1 p 1) või et müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (
Seega ei saa hageja tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei saa tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, siis kohus ei analüüsi kahju suurusega seonduvaid tõendeid: arved (I kd, tl 25-29), hinnaindeksi tabel (I kd tl 123-124), hinnapakkumise tabel ja arved (I kd tl 134-153). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.