Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 386§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35504 Tsiviilasi EB’i (

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevate lpõhjendustel.
2. Sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et A P ema on EB (endine nimi P ) ja isa R P ning sünnitunnistusega xxx on tõendatud, et G P ema on EB (endine nimi P ) ja isa R P (tl 7).
3. Hageja on seisukohal, et kostja ei toetab lapsi vabatahtlikult ning seega palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni 15.12.2009 toimunud istungil nõustus kostja elatise välja mõistmiseks kummalegi lapsele miinimummääras. Kohtuistungi ajal leppisid pooled kokku, et kostja hakkab hagejale maksma elatusraha laste ülalpidamiseks alates
4. detsembrist 2009 kuni laste täisealiseks saamiseni.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 2 alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja palub elatise välja mõista alates 25.08.
7. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kosja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni ning hageja nõustus nimetatud summaga ja loobus tulumaksu lisamisest nimetatud summale, siis tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 2 175 krooni tütar A P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o XXX ning igakuine elatusraha 2 175 krooni poeg G P (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.12..2009 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX.
8. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta. 13.

§ 386

lg 2 alusel võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama § lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

386 lg 5 kohaselt kohus võib käesol E seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kohus leiab, et kuigi antud asjas hagi rahuldati, tuleb hagi tagamine siiski tühistada, kuna antud kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ning otsus kuulub kohesele jõustamisele. Kuna antud asjas tehti kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha hageja kasuks laste ülalpidamiseks, siis leiab kohus, et hagi tagamise alus on ära langenud. Seega on kohus seisukohal, et puudub edasine vajadus hagi tagamiseks ja rakendatud hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele. Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Menetluskulude jaotus 14. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt

§ 164lg 3 jätta poolte endi kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3