Obsah (6)

§ 108§ 1§ 29§ 30§ 23§ 150

2-09-45079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2009. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-4

§ 108

sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Kogumispensioniseaduse § 28 lg 4 kohaselt, kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud pensionifondi osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi. Seega ei kuulu kohustusliku pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul kinnistus- ja ehitisregistris registreerimisele kuuluv vara. Võlgniku viimaseks elukohaks olnud kinnistu asukohaga XXX kuulub KA ´ile. Tuginedes avalikele vararegistritele ning muule kogutud informatsioonile on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku vara moodustub arveldusarvetel olevatest vahenditest kokku ca. 9 000,00 krooni. Ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et tuginedes pärandvara inventuurile, pärija pankrotiavaldusele ja muule kogutud informatsioonile on DA kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga alljärgnevad: Jrk. Võlausaldaja Võla suurus Alus 2 nr.

1. BIGBANK AS
2. Monetti AS
3. Raha 24 OÜ
5. kroonides Danske Bank A/S Eesti filiaal AS SEB PANK 85 407,83 Krediit 2 880,45 Väikelaen 7 822,94 Väikelaen 9 568,64 Krediidileping 15,00 Deebetkaardi hooldustasu
9. Svea Finantseerimise OÜ 4 036,50 Väikelaen Halens Eesti OÜ 1 802,31 Tasumata arve Mobile Credit Estonia OÜ 5 988,00 Väikelaen Maksu- ja Tolliamet 4 189,75 Raskeveoki maks KOKKU 121 711,42 Esialgsetel andmetel moodustavad DA ´i kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku vähemalt 121 711,42 krooni. Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja võlgniku olemasolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paraneda. Seega leiab haldur, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutine (

§ 1lg 2).

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on suures osas tingitud võlgniku pillavast eluviisist ning liiga kergekäelisest suhtumisest võetud kohustustesse. Võlgnik on töötanud aastatel 2004-2009 peamiselt toiduainetööstuses tegutsevates ettevõtetes teenides regulaarselt ametlikku tulu keskmiselt 115 000,00 krooni aastas, mis peaks võimaldama äraelamise ilma täiendavate laenukohustuste võtmiseta. Võlgnik on elanud ilmselt üle oma võimete ning ei ole suutnud tagastada võetud erinevaid väikelaene ning krediidilepingute võlgnevusi. Kohtuistung Kohtuistungil 18.11.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 121 711.42 krooni ja vara on 9 000 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku liialt pillav eluviis ja liig kergekäeline kohustuste (sms-, väikelaenud) võtmine. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

§ 30

lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu 3 deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 10 847 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on raha kontol 8 599.46 krooni, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoo kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 613.54 krooni (sisaldub sotsiaalmaks). Karin Sonntak Kohtunik 4