lg 1 ja § 94 lg 1 määras järgmiselt: hagi 28.11.2008 vormistamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 246 093,80 krooni ning edaspidi vastavalt
§ -le 113 protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUS Kostja 23.02.2009 esialgses vastuses ja 27.03.2009 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et S A ja V S tutvumise järgselt osalesid vahetult või nendega seotud äriühingute kaudu erinevate kinnisvaraprojektide teostamisel. S A on kostja elukaaslane ning samaaegselt S. A tutvus V. S ka kostjaga. S.A , kostja ja V. S olid huvitatud XXX Vallas XXX külas asuva, VS kuuluva XXX kinnistu omandamisest kinnisvaraarenduse eesmärgil. Ebaõige on hageja väide, et V. S ja S. A kokkuleppe kohaselt pidid nad omandama kinnistu võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse. Algse kokkuleppe kohaselt pidi kinnistu omandama kostjaga seotud äriühing OÜ KA. Seda asjaolu tõendab 31.05.2006 OÜ KA ja V. S vahel sõlmitud tagatisrahaleping. Tagatisrahalepingu punkti 2 kohaselt pidi ostuhinna 3 019 800 krooni tasumine toimuma 3 osas, kusjuures esimesed kaks osamakset, á 100 000 krooni tasus OÜ KA ning kolmas osamakse 2 819 800 krooni kuulus tasumisele kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisel. Kinnistu omandamine OÜ KA poolt see ei osutunud võimalikuks, sest tulenevalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 2 lg 2 p 3 eeldanuks kinnistu omandamine OÜ KA poolt kinnistu asukohajärgse maavanema nõusolekut. Neid takistusi arvestades otsustasid S. A , kostja ja V. S ühiselt, et kinnistu omandatakse kostja ja V. S poolt võrdsetes osades. Sellest kokkuleppest lähtudes edastas OÜ KA jurist A. P 18.07.2006 notar AAinsonile andmed kinnistu müügilepingu ettevalmistamiseks. Samal päeval notar Ainson teatas, et kuna V. S on kodakondsuseta isik, siis on ka tema poolt kinnistu omandamiseks vajalik maavanema nõusolek. Kuna kinnistu omandamise tehingut ei olnud võimalik edasi lükata, otsustasid asjaosalised ühiselt, et kinnistu omandab ainuisikuliselt kostja ning et hiljem vormistatakse V. S e kuuluv mõtteline osa kinnistust tema poolt näidatud kolmanda isiku nimele. 19.07.2006 sõlmisid VSja kostja müügilepingu, mille alusel sai kostja kinnistu ainuomanikuks. Müügilepingu sõlmimisel 2 notaribüroos osalesid ka S. A , V S ja A S . 19.07.2006 teostas V. S A. S le ülekande summas 989 900 krooni selgitusega „kinnistu ost XXXvald XXX küla XXX MÜ reg XXX 3.makse.“ Kostja hinnangul näitab maksekorralduse selgitus, et V. S oli teadlik, et tema poolt tasutav summa on osa nn kolmandast maksest vastavalt tagatisrahalepingule ning see omakorda tõendab, et faktiliselt oli V. S kinnistu omandamisega seotud asjaoludest täielikult teadlik ning kinnistu omandamine kostja poolt oli eelnevalt V. S ga kooskõlastatud. Müügilepingu sõlmimise järgselt alustasid kostja, S. A ja V. S ettevalmistusi V S e kuuluva kinnistu ½ mõttelise osa võõrandamiseks V. S poolt nimetatud isikule. 03.11.2006 edastas kostja talle teadaolevad andmed V. S poolt valitud notarile, sel ajal ei olnud kostjale teada, millisele isikule soovib V. S lasta kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üle kanda. 07.11.2006 sõlmisid kostja ja V. S poolt nimetatud isik V. M kinnistu mõttelise osa müügilepingu (edaspidi teine müügileping), mille kohaselt kostja võõrandas ½ mõttelise osa kinnistust V. M . Selle müügilepingu sõlmimisel notaribüroos osalesid lisaks lepingupooltele V. S äripartnerid S. K ja A. B . Teise müügilepingu punktist 3.
) § 1028 lg –le 1. Nimetatud sätte kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja), midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Hageja leiab, et kostja on V S arvel alusetult rikastunud, sest omandas terve kinnistu, kuigi osaliselt tasus müügihinna V. S . 3.
sätestab alusetu rikastumise mõiste: isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Asjas ei ole vaidlust, et V S tasus 989 900 krooni mitte kostjale, vaid kinnistu XXX omaniku esindajale A S . See on tõendatud ka hagile lisatud 19.07.2006 maksekorraldusega (tl 6). Samuti pooled ei vaidle selle üle, et V. S poolt tasutud summa oli osa kinnistu XXX müügihinnast, millega kinnistu omanik VSmüüs kinnistu 19.07.2006 kostjale KTele, kes kanti kinnistusraamatusse kogu kinnistu omanikuna. 4. 19.07.2006 maksekorralduse selgituse teksti kohaselt V. S tasus A S le 989 900 krooni XXXvallas XXX külas asuva XXXMÜ kinnistu 3. osamaksena. A S le raha maksmine ei ole käsitatav olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks
Kohus nõustub kostja seisukohaga, et maksekorralduse tekstist võib järeldada, et V. S teostas makse vastavalt XXXkinnistu omaniku ja OÜ KA vahel 31.05.2006 sõlmitud tagatisraha lepingule (tl 60 – 61). Nimetatud tagatisraha lepingus on kinnistu omanik V. S müüjana ja OÜ KA ostjana leppinud kokku, et XXX MÜ müüakse OÜ KA ning ostusumma tasutakse kolmes osas A. S kontole. Tagatisraha leping ning A. P ja notar A. Ainsoni vaheline 18.07.2006 e-kirjavahetus (lk 64 -66) kinnitavad kostja väiteid, et kui ilmnes, et kinnistu omandamist äriühingule takistavad seadusest tulenevad piirangud, esitati andmed lepingu ettevalmistamiseks kinnistu omandamiseks V. S ja K. T kaasomandisse, kuid ka see ei olnud võimalik, kuna V S oli kodakondsuseta isik ning vajanuks kinnisasja omandamiseks 4 samuti maavanema luba. Nii hageja kui kostja poolt esile toodud faktilistest asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et V. S ei pidanud makset tehes silmas võlausaldaja ees kohustatud isiku asemel kohustuse täitmist
mõttes, vaid V.S eesmärk oli saada teostatud maksele vastav omandiosa XXXkinnistust. Seega tegi V. S makse omaenda arvatava, kinnistu võlaõiguslikust müügitehingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Müügilepingust tuleneb müüja kohustus asja valdus ostjale üle anda ning teha võimalikuks omandi ülemine, ostja kohustus on tasuda müügihind (
Müüja korralduse alusel tasuti ostuhind A. S le. Eeltoodu alusel on V. S poolt arvatava kohustuse täitmisena üleantu saajaks kinnistu müüja, mitte kostja. Kuna XXX kinnistu omaniku V. S ja V. S vahel kinnistu võõrandamiseks lepingut ei sõlmitud, siis V.S müügihinna tasumise kohustust tekkinud ning
S õigus nõuda tasutud summa tagasi kinnistu müüjalt, so Valdur S lt. 5. Reeglina puuduvad isikul, kelle arvel alusetu rikastumine toimus, nõuded kolmanda isiku vastu, mis oleksid suunatud alusetu rikastumise objektiks oleva vara tagastamisele.
sätestab eriregulatsiooni juhuks, kui saaja annab eseme, mille väljaandmist saaks üleandja nõuda vastavalt §-le 1028, tasuta üle kolmandale isikule. Üleandmine toimub tasuta juhul, kui kolmas isik ei maksa omandatu eest vastutasu või kui saajale makstav tasu on ilmselt mittevastav kolmandale isikule üleantu väärtusele.
alusel kostja vastu nõude esitamiseks peab olema täidetud sätestatud 3 eeldust: 1) V. S ja V.S vahel ei ole tekkinud kohustust, mille täitmiseks V. S makse tegi; 2) V. S on saadu K. T osaliselt tasuta üle andnud ja 3) V. S ei ole võimalik hüvitist saada. Kohus leiab, et need tingimused on täidetud. Käesolevas asjas omandas kostja KT 3 019 800 kroonise väärtusega kinnistu V.S poolt tasutud 989 900 krooni võrra odavamalt. Kuna V. S ja esialgse müüja V. S vahel müügilepingut ei sõlmitud, et ole hagejal ei ole V. S vastu kinnisasja väljaandmise nõuet, hageja saab esialgselt müüjalt nõuda üksnes arvatava kohustuse täitmisena üleantud raha tagastamist. Müüja ei ole V. S t saadut K. T le küll üle andnud, kuid V. S arvestas V. S poolt tasutu K. T müügihinna tasumise kohustuse täitmiseks. V. S maksekorraldusel ei olnud viidet, et makse tehakse kinnistu omandiosa vastusaamiseks. Makse tagastamist ei ole hagejal võimalik nõuda V. S lt, sest V: S on saadud raha vastu andnud kinnistu omandiõiguse ning hageja võimaliku alusetust rikastumisest tuleneva nõude V. S vastu välistab
Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et saades kinnistu ainuomanikuks, K. T sisuliselt rikastus V. S arvel ning hagejal võib olla alusetust rikastumisest tulenev nõue K. T vastu.
lg 1 sätestab, et saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Kuna KT on V. S poolt tasutu arvel omandatud kinnistu mõttelise osa omandiõiguse V M üle andnud, on kostja rikastumine V. S arvel ära langenud ning kostjal ei ole hageja ees hüvitamise nõuet. Ka hageja ise kohtuistungil kinnitas, et kostja oli hageja arvel rikastunud kuni omandiõiguse V. M üleandmiseni. 5 Kohus leiab, et asjas ei oma õiguslikku tähendust, kas omandiosa V. M üleandmiseks oli kostja ja V. S vahel kokkulepe, kuna see ei mõjuta rikastumise äralangemise fakti. Kohus seetõttu poolte vastavaid väiteid ei analüüsi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.