2 p. 1 ja 2 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liig, raamatupidamise eest vastutav isik; juriidilise isiku aktsionär või osanik.
2 p. 5 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi . Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-07 seletanud, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. On ilmne, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientol' OÜ olles seoses nii tagasivõidetavate tehingute pooltena, aktsionärisuhtes võlgnikuga, kui ka tehingute teostajateks olnud füüsilistest isikutest ühiste osanike ja juhtorgani liikmete kaudu. Seega paratamatult omavad nad sisulist huvi tehingute õigusliku staatuse üle vastuolus teiste võlausaldajatega, kelle huvi on tehingute tühistamise ja vara tagasivõtmise läbi nõuete rahuldamine. Avaldaja palub osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol käsitleda võlgniku lähikondsetena. Avaldaja on seisukohal, et osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol esindanud Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala on samuti võlgniku lähikondsed ning seda järgnevatel põhjendustel: Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala esitasid volikirjad ning seega esindavad osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol käsunduslepingu alusel. VÕS § 620. lg. 1 sätestab: Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt. lg. 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi /../käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg. 1 sätestab: käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.
§ § 73 lg. 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega. Pankrotitoimkonnal, pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel, tuleb paratamatult võtta seisukoht muuhulgas ka järgmistes küsimustes:
3 § 163 lg. 5) Vastavalt VÕS § 620 lg. 1; § 621 lg. 1 peavad Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala andma eelnimetatud küsimustes seisukoha, osaühingute Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol ning võlgniku osanike T. S. ja I. V. suhtes lojaalselt, järgides käsundiandja juhiseid, käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Avaldaja leiab, et huvide konflikt antud olukorras on ilmne.
3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Avaldaja leiab, et
3 eesmärk on hoida ära eelkirjeldatud huvidekonfliktne olukord. 3 Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks AS UM Components 21.07.2009 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, milles otsustati valida pankrotitoimkonna liikmeteks Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientol' OÜ lepingulised esindajad, Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala. Hageja esitas tõendina ajutise pankrotihalduri aruande AS UM Components pankrotimenetluses /tl 103-110/, äriregistri teabesüsteemi päringu AS UM Components kohta /tl 111/, äriregistri teabesüsteemi päring T. S. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 112113/, äriregistri teabesüsteemi päring I. V. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 114-115/, äriregistri teabesüsteemi päring R. R. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 115/, müügileping 09.03.2009a./tl 117-118/, müügileping 27.03.2009a. /tl 119-120/, 13.03.2009a. kinnistu müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus /tl 121-128/, AS UM Components nõukogu koosoleku protokoll /tl 129/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Reprokoda kohta /tl 131-132/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Garela Projekt kohta /tl 133-134/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Orientor kohta /tl 135-136/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja kirjalikud vastuväited, esitatud tõendid ja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagiavaldust ei tunnista. Hageja vaidlustab kostja 21.07.2009 toimunud esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsused, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks Aarne Akerberg (hagiavalduses on läbivalt ekslikult „Akelbelg“) ja Tõnu Sakala. Hageja leiab, et need otsused rikuvad
Kostja ei nõustu, et Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala oleks võlgniku lähikondsed. Kostja kui juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on loetletud
Hageja väidab, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ (hagiavalduses on läbivalt ekslikult „Orientol“) olevat võlgniku lähikondsed. See hageja poolt esitatud asjaolu ei oma tähtsust, kuna pankrotitoimkond koosneb füüsilistest isikutest. Lisaks sellele on hageja poolt nimetatud juriidilistest isikutest kostja lähikondne üksnes Reprokoda kui aktsionär. Garela Projekt OÜ ja Orientor OÜ lähikondsus kostjaga jääb arusaamatuks. Kui ka Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ oleks kõik kostja lähikondsed, siis ikkagi on hageja järeldus, et Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala on võlgniku lähikondsed, ekslik. Ainuüksi asjaolu, et Aarne Akerberg esindas võlausaldajate üldkoosolekul Orientor OÜ-d ja Reprokoda OÜ-d volikirjade alusel, ei tähenda, et Aarne Akerberg oleks Orientor OÜ ja Reprokoda OÜ lähikondne, ammugi mitte kostja lähikondne. Ainuüksi asjaolu, et Tõnu Sakala esindas võlausaldajate üldkoosolekul Garela Projekt OÜ-d volikirja alusel, ei tähenda, et Tõnu Sakala oleks Garela Projekt OÜ lähikondne, ammugi mitte kostja lähikondne. Lepingulist esindajat ei saa pidada ainuüksi seetõttu, et ta on lepinguline esindaja, esindatava lähikondseks. Seda enam ei saa pidada lepingulist esindajat esindatavaga seotud kolmanda isiku lähikondseks. Pankrotitoimkonna liikmed on kõigi võlausaldajate esindajad, pankrotitoimkonna liikmed otsustavad pankrotiseadusega nende pädevusse antud küsimusi, mitte ei täida üksikute võlausaldajate käsundit. Pankrotitoimkonna liikmed ei tegutse pankrotitoimkonna liikmetena volikirjade või lepingute alusel. Pankrotitoimkonna liikmed omandavad volitused tulenevalt 4 sellest, et nad on võlausaldajate üldkoosoleku poolt valitud. Seega ei ole pankrotitoimkonna liikmena tegutsemine käsitletav üksiku(te) võlausaldajate käsundi täitmisena (nagu käsitleb ekslikult hageja). Hageja väidab, nagu oleks ilmselged asjaolud, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ on teinud kostjaga tehinguid, mida on tagasivõitmise korras võimalik tühistada. Samuti väidab hageja, et pankrotitoimkond peab võtma seisukohad Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete esitamise küsimustes, samuti T. S. ja I. V. suhtes kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamise ning kahjunõuete esitamise küsimustes. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel on hageja niisugused asjaolud esitanud. Tegemist on tõendamata asjaoludega. Hagiavaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit hageja väidete kinnituseks, samuti ei ole hageja teinud taotlust tõendite kogumiseks. Ka ei ole hagiavalduses viidatud mitte ühelegi tõendile. Jääb arusaamatuks, millega kavatseb hageja hagiavalduses esitatud väiteid tõendada. Kostja esitas tõendina AS UM Components (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli / tl 49-53/. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja ning pankrotihalduri, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 73 sätestab pankrotitoimkonna pädevuse.
lg 1 järgi pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.
määrab ära pankrotitoimkonna moodustamise korra ja kriteeriumid, kes võivad olla pankrotitoimkonna liikmeteks.
lg 1-3 kohaselt pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur.
Kohtule esitatud võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli p 2 kohaselt otsustati valida 3 liikmeline pankrotitoimkond, mis on kooskõlas
lg 1 sättega, et pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget.
lg 2 kohaselt on käesoleval juhul valitud pankrotitoimkonda väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isik Heino Elas, kes osutus valituks vastavalt võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli p-le 3. Suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikutest osutusid valituks Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala. Seega vastab valitud pankrotitoimkond
5 Hageja leiab, et OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. Hageja leiab, et A. Akerberg ja T. Sakala on samuti võlgniku lähikondsed, sest nad on esitanud volikirjad, et esindavad osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientor käsunduslepingu alusel. Vastavalt
I.
lg 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed.
lg 3 kohaselt kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Esmalt analüüsib kohus, kas OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. AS UM Components äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 111/ on OÜ Reprokoda AS UM Components aktsionäriks ning talle kuulub osamaks 450 000 krooni. AS UM Components aktsiakapitali suuruseks on 1 000 000 krooni. Vastavalt
Äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 133-134/ on OÜ Garela Projekt osanikuks ja juhatuse liikmeks I. V. I. V. on AS UM Components nõukogu liige. Äriseadustiku § 316 kohaselt on aktsiaseltsi nõukogu juriidilise isiku juhtorganiks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ Garela Projekt on võlgniku lähikondne tulenevalt
Äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 135-136/ on OÜ Orientor osanikuks ja juhatuse liikmeks T. S. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ Orientor on võlgniku lähikondne tulenevalt
lg 2 p-st 1-4 ja 6.
lg 2 p 5 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on ka füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi.
lg 3 kohaselt kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Hageja väidete kohaselt on ilmne, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ on seoses nii tagasivõidetavate tehingute pooltena, aktsionärisuhtes võlgnikuga, kui ka tehingute teostajateks olnud füüsilistest isikutest ühiste osanike ja juhtorgani liikmete kaudu. Seega paratamatult omavad nad sisulist huvi tehingute õigusliku staatuse üle vastuolus teiste võlausaldajatega, kelle huvi on tehingute tühistamise ja vara tagasivõtmise läbi nõuete rahuldamine. Eeltoodud hageja väidete pinnalt, tuleb kohtul analüüsida, kas OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed tulenevalt
Kohtule on esitatud 09.03.2009a. sõlmitud müügileping /tl 117-118/, mille kohaselt võlgnik müüs OÜ-le Orientor puidutööstuse seadmed. Tehingus esindas müüjat juhatuse liige T. S. ja ostjat esindas juhatuse liige T. S. Võlgniku põhitegevusalaks oli saematerjali tootmine, OÜ Orientor põhitegevusalaks on enda kinnisvara ost ja müük. Müügilepingu p 2.1 ja 2.
II. Kohus on tuvastanud, et võlgniku lähikondsed on OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor. Järgnevalt analüüsib kohus, kas A. Akerberg ja T. Sakala, kes esindasid võlausaldajate I üldkoosolekul OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. Hageja väidetel esitasid A. Akerberg ja T. Sakala volikirjad ning seega esindasid osaühinguid käsunduslepingu alusel. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt esindasid A. Akerberg ja T. Sakala võlausaldajaid volikirjade alusel. AS UM Components (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku protokollile lisatud koosolekul osalenud hääleõiguslike võlausaldajate nimekirja kohaselt /tl 51/ esindas T. Sakala OÜ Garela Projekt volituse alusel ja A. Akergerg esindas OÜ Orientor ja OÜ Reprokoda samuti volituse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lg 2 järgi esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. Akergerg ja T. Sakala esindasid võlausaldajaid I üldkoosolekul volikirjade alusel. TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Eeltoodu alusel on tõendatud, et A. Akerberg ja T. Sakala esindasid võlausaldajate I üldkoosolekul OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor volituse alusel ja eelduslikult tegutsesid nimetatud võlausaldajate huvides. Võlgniku lähikondse esindamine volituse alusel võlausaldajate I üldkoosolekul, ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mis annaks aluse pidada esindajat ennast võlgniku lähikondseks. Kohtule ei ole esitatud muid asjaolusid ega tõendeid peale A. Akerbergi ja T. Sakala lepinguliseks esindajaks olemise fakti võlausaldajate I üldkoosolekul. Hageja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaks pidada A. Akergergi ja T. Sakalat võlgniku lähikondseks
Hageja poolt hagiavalduses esitatud väide võimalikest huvide konfliktist pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel, mille kohta ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit, ei anna kohtule alust lugeda võlgniku lähikondseks A. Akerbergi ja T. Sakalat
Hageja leiab, et
§-s 162 lg 3 sätestatu (haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks) ja
§ -s 163 lg 5 sätestatu (pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.) viib valitud pankrotitoimkonna liikmed A. Akergergi ja T. Sakala huvide konflikti, sest ühelt poolt peavad nad täitma oma kohustusi pankrotitoimkonna liikmena ja teisalt on nad olnud võlausaldajate esindajad. Veel leiab hageja, et pankrotitoimkonnal tuleb võtta seisukoht võlgniku ja OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamise nõude esitamise suhtes, mis viib A. Akerbergi ja T. Sakala huvide konflikti. 8
lg-s 3 sätestatud kohustus on halduri kohustus ega ole seotud pankrotitoimkonna seisukohtadega.
Pankrotitoimkonna liikmete seisukohad ei oma kummagi sätte täitmisel tähtsust. Tagasivõitmise nõuded esitab kohtule võlgniku nimel haldur vastavalt
On loomulik, et pankrotimenetluses kuulab haldur ära pankrotitoimkonna seisukoha, kas esitada kohtule hagi tagasivõitmiseks või mitte, kuid samas on haldur kohustatud oma kohustusi täitma isiklikult vastavalt
lg 1 ning
lg 1 järgi haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama.
§-s 75 sätestatud pankrotitoimkonna liikme vastutus ning
lg-s 1 nimetatud pankrotitoimkonna pädevus peavad tagama, et pankrotitoimkonna liikmed tegutsevad vastavalt seadusele ning kaitsevad kõigi võlausaldajate huve.
Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda A. Akerbergi ja T. Sakalat võlgniku lähikondseks
Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A. Akerbergil ja T. Sakalal on võlgnikuga ühist olulist majanduslikku huvi või muid asjaolusid, mis võimaldaks neid pidada võlgnikule lähedaseks isikuks. Kohtule teadaolev asjaolu, et A. Akergerg ja T. Sakala esindasid kolme võlausaldajat võlausaldajate I üldkoosolekul volikirja alusel ei anna alust arvata, et isikud on võlgnikule lähedased isikud hoolimata asjaolust, et võlausaldajad, keda esindati on võlgniku lähikondsed
Hageja käsitluse järgi on iga isik, kes esindab võlgniku lähikondsest võlausaldajat üldkoosolekul volikirja alusel, ka ise võlgniku lähikondne. Kohus leiab, et hageja käsitusviis ei ole kooskõlas seaduse mõttega, sest iga isik vastutab ise oma seadusega sätestatud kohustuste täitmise eest. Kohus ei saa tõendite puudumisel eeldada, et isikud on võlgniku lähikondsed. Pankrotihalduri kirjalikust vastusest nähtub, et A. Akerberg on tegutsenud võlgniku kui hageja esindajana tsiviilasjas nr 2-08-85843 enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Hageja ei ole nimetatud asjaolu viidanud hagi alusena ega lükanud ümber pankrotihalduri kirjalikus vastuses toodud seisukohti, et ei ole teada, milline oli majanduslik huvi, kui A. Akerberg tegutses tsiviilasjas nr 2-08-85843 hageja esindajana. Seoses AS UM Components pankroti väljakuulutamisega on nimetatud tsiviilasjas A. Akerbergi käsund lõppenud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei võimalda A. Akerbergi pidada võlgniku lähikondseks
lg 2 p 5 ja lg 3 mõttes.
Kohus nõustub pankrotitoimkonna esimehe seisukohtadega selles, et pankrotitoimkonna liikmed omandavad volitused tulenevalt sellest, et nad valitakse võlausaldajate üldkoosolekul pankrotitoimkonda. Olles valitud pankrotitoimkonna liikmeks peab valituks osutunud isik lähtuma
§-s 73 sätestatust.
kohaselt pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja poolt esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud 9 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.